Kiired trükimasinad ja targad printerid.

1. Kiired trükimasinad ja targad printerid. Kuidas valida kahe hea asja vahel?

2. Mustvalgest digitaaltrüki ajaloost90-ndate alguses tuli välja esimene Xerox Docutech.Kastusele tulid uued mõisted – printing-on-demand, personaliseerimine, versionaliseerimine. Võimalikuks said andmebaaskirjastamine, ülikiire tootmine ja kulude kokkuhoid pidevalt kahanevate trükikoguste juures. Hetkel toodetakse ja arendatakse nii rull- kui poognamasinaid. Suurim on endiselt Xerox. Kiirused on kümned tuhanded leheküljed tunnis. Masinatega koos pakutakse laia valikut printeritega integreeritud järeltöötlusseadmeid.

3. Paar sõna värvilisest ajaloostEsimene oli 1993 a. Iisraelis toodetud poognale trükkiv Indigo E-print 1000 (tänaseks HP) Kohe järgnes rullipaberile printiv Xeicon. Mõlema tehnoloogiline baas on leidnud ärakasutamist teiste tootjate poolt. Esimestena Eestisse jõudnud tootjate tippmudelid olid toonerprinterid Xerox DC 40 ja Canon CLC 1000 ja Agfa rulliprinter. Tehnoloogiliselt on esindatud nii tooner- kui vedelaid värve kasutavad seadmed, tindipritsid jm. Toodetakse nii rull- kui poognamasinaid. Sihtotstarbeliselt toodetakse väga erinevatele materjalidele trükkivaid digitaaltrükimasinad.

4. Digitaaltrükk pakub: Konkurentsivõimelist hinda väikeste koguste trükkimisel Ülilühikesi tähtaegu (seda ka mahukate materjalide puhul) Võimalust jagada tiraaz osadeks toote tükihinna tõusuta Optimaalset trükikvaliteeti Võimalust trükise personaliseerimiseks Baaskujundusest erinevate versioonide trükkimist MS Wordi, Exceli, Powerpoint’i failide trükkimist Võimalust trükkida / printida erinevatele materjalidele ˇ

6. Mis on trükimeetodi valikul määrava tähtsusega? Trükikojast vaadatuna otsustavad kliendid ühe või teise trükikoja ja trükimeetodi kasuks alljärgnevate põhiliste kriteeriumite järgi: - KVALITEET - HIND - KOGUS - TÄHTAEG Erinõudmiste korral peab juba üksipulgi vaatama, mida üks või teine trükimenetlus tehnoloogiliselt võimaldab.

7. Kvaliteet Head trükikvaliteeti nõudva, kuid lühikese kasutus-eaga trükise korral on digitaaltrükiga arvestamine põhjendatud. Seda eriti juhtudel, kui muud asjaolud nagu hind, kogus või tähtaeg valikut toetavad. Kui kvaliteet on kõige aluseks ja trükkimist vajab kunstikataloog või kõvakaaneline õmmeldud köitega lasteraamat on lahenduseks ofsettrükk. Tänaseks on ofsettrükiga võrdlust väljakannatav trükijälg pea kõigil suure tootlikkusega printeritel - digitaaltrükimasinatel.

9. Hind Hinnapakkumiste võrdlemine annab aluse kinnitada, et nii värviliste kui mustvalgete trükiste trükkimise ja printimise vaheline piir asub (Eestis) 200 - 300 eks. vahel. Kui vajaminev tiraaz jääb alla 300 tasub alati võrdluseks kiirtrükikodadest hinnapakkumist küsida. Tänu tehnilistele iseärasustele on digitaaltrüki hinnakujundus ofsettrüki omast erinev. Põhjuseks ofsettrükile tarvilike trükivormide (CtP plaadid või filmid ja plaadid) ning aega nõudvat poogna sissevõttu puudumine. Õigluse mõttes toon siinkohal veel kaks võrdlust, mis on saadud eritüübilistest trükikodadest. 100 A4 = 450.- +18% 10 x 10 A4 = 450.- +18% 5 x 20 A4 = 450.- +18% 2 x 50 A4 = 450.- +18% Näite aluseks on 100 g/m2 A4 paberile ühepoolne (4/0) värvitrükk ofsettrükk 2755.- +18% digitaaltrükk 1250.- +18% 50 A3, 4/4, 200 g/m2 paberile ofsettrükk 2990.- +18% digitaaltrükk 9520.- +18% 500 A3, 4/4, 200 g/m2 paberile

11. Kogus 6 aastat kogemust kasutusjuhendite jms valmistamisel lubab kinnitada, et kohalikul turul müüakse arvukalt eri seadmeid, autosid ning muud müügiarvuga mõnest kümnest mõne sajani. Kui materjali saab toota täies ulatuses digitaaltrükki kasutades, võib kõike valmistada kasvõi ükshaaval. Kuid ka siis, kui raamatu kaas peab olema trükitud paksule kartongile pakub digitaaltrükk võimalust, kus oletatava müügimahu alusel trükitakse valmis ainult kasutusjuhendi kaaned. Sisu leheküljed prinditakse juurde vastavalt lühema aja müügiprognoosile. Jääb ära aegunud juhendite laoseisu tekkimine. Kehvemal juhul läheb raisku ainult osa kaantest ja mõni kasutus-juhend.

12. Tähtaeg (kiirus) Eestis enimkasutatavad mustvalged printerid prindivad 3000 - 5000 mustvalget A4 lehekülge tunnis, kuid on ka kiiremaid. Enamusel on selliseid masinaid rohkem kui üks. 200 leheküljelise A5 formaadis raamatu sisusid saab ühe masinaga printida 30 - 50 tk/h. Värviprinterite kiirused on 1900 - 3600 A4 lehekülge tunnis. Paksematele paberitele so üle 200 g/m2 paberitele printimisel kiirus langeb mõnevõrra. Köitmise kiirus on kuni 100 - 500 eks/h. Kiire tegutsemise eelduseks on trükkijale PDF failide edastamine. Kogu tootmine st failide kontroll ning monteerimine on rajatud PDF platvormile.

13. Digitaaltrüki järeltöötlus värviprinterid Uuemate toonerprinterite poognaid saab voltida, nuutida, stantsida, perforeerida, puurida, numereerida. Vanemat tüüpi printerite poognatega ei pruugi kõik nii lihtne olla. Poognad on lamineeritavad. Printimine toimub läbi CMYK värvisüsteemi. Seega kõik PMS spot toonid prinditakse läbi eelnimetatud värvisüsteemi. Kuld ja hõbe ei ole üldjuhul trükitavad. Paberitest sobivad kaetud ja katamata printeripaberid vahemikus 70 - 270 g/m2. Saadaval on universaal-paberid, millele saab trükkida nii ofsettrükimasinaga kui ka printeriga. Faktuurpaberite ja paksude kartongidega ei pruugi kõik nii lihtsalt õnnestuda. Digitaaltrükimasinate poognaid saab köita - kammköites, - liimköites - traat- või klamberköites

14. Digitaaltrüki järeltöötlus Mustvalged printerid Printimine toimub musta tooneriga. Eestis olevate printeritega ei ole lisavärviga printimine võimalik. Paberitest sobivad katamata printeripaberid vahemikus 70 - 220 g/m2. Saadaval on universaalpaberid, millele saab trükkida nii ofsettrükimasinaga kui ka printeriga. Mustvalgeid poognaid saab sisuliselt samamoodi töödelda nagu värviprinteri poognaid. Enamasti ei kulu aega poognate voltimisele-kokkuvõtmisele nagu ofsetrükis sest materjalid prinditakse dokument korraga. Köitmiseks sobivad: - kammköide - liimköide - traat- või klamberköide

15. Tänan.