Arvamuslugu, feature raadio. TV

1. Arvamuslugu, featureraadio. TV Piret Tali 20. Oktoober 2006

2. Kolumn. I a • Miks ma pooldan riigieksameid? • Palju poleemikat on tekitanud ülesastumine, et riigieksameid võiksid sooritada vaid soovijad ning kõrgkooli edasi astujad. Samuti on pandud välja idee üldse riigieksamid haridusampluaast välja jätta, sest ülikoolid hindavad tulevikus rohkem sisseastumiskatsete tulemusi. • Igal aastal reastatakse just riigieksamite tulemuste põhjal koole ja õpilasi. See on vajalik objektiivse hinnangu andmisel vabariigi koolidele. Teadmiseks õpilastele ja lapsevanematele, millisesse kooli pürgida ja millisest nn hoiduda. Samuti saab õppur tänu Riigieksami teada ka oma taseme ühiskonna seisukohalt.

3. Kolumn I a • Kuid riigieksam pole vajalik vaid ainult õppuritele. Tulemuste järgi saame analüüsida üldist rahva haritust võrreldes teiste maailma riikidega. • Aastal 1997 pandi kirja Haridusministeeriumi poolt palju poleemikat tekitanud riigieksami läbiviimise kord. Riigieksamite eesmärgiks on seal seatud „kontrollida riikliku õppekavaga määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes". • Momendil põhjustavad riigieksamid teravat poleemikat ilmselt seetõttu, et paljud probleemid pole selgeks räägitud ja võib-olla isegi mõeldud. Arvan, et senine traditsiooni jätkamine looks kindla põhja Eesti, kui ülemineku perioodil asetseva vabariigi, hariduselu suuna jätkamisele ülespoole.

4. Kolumn II a • Arvamuslugu riigieksamite vajalikkusest • Minu arvates on riigieksamid nagu demokraatia valitsemisvormide hulgas- parim halbade seas. Sest kui palju suudab üks 100-palline test näidata õpilase tegelikku intelligentsi ühes aines? • Olgu, see selleks, kool ju peab kuidagi oma hinded välja panema ning test sobib selleks küll. Pahasti on aga sellega, et riigieksamitest sõltuvad ka meie ülikooliõpingud. Võtame näiteks meditsiiniõpingud: peale bioloogia ja keemia riigieksami nõutakse ka matemaatika 50-punktilist tulemust. • Jube lame küll muidugi, kui ülikooli ukse taha jääb mõni eriti talendikas arst ainuüksi sellepärast, et ta teoreemidega teismeeas läbi ei saanud. Üldse ongi peamine probleem minu arvates see, et kui tahad midagi ülikoolis õppida ja peale paari tähtsa riigieksami, kus pead saavutama ~80-punktilise skoori, pead tegema ka mõned eksamid, kust sult tahtakse vaid väga keskpärast tulemust.

5. Kolumn II a • Lahendus võiks olla see, kui vähendada õpilaste kohustuslike riigieksamite koormust, ent samal ajal võiks ülikoolides olla mingi üks suur test, mille pead tegema, et midagi õppima minna. • See test võiks siis koosneda just sellest, mida antud õppesuunas rohkem või vähem vaja läheb ning kui osadel õpilastel ei suuda vahet teha ka peale testi, siis võiks pöörduda nende inimeste riigieksamite poole. • Muidugi saan ma aru ka sellest, et kui Eestis riigis ükskord juba üks süsteem sisse on viidud, siis seda muutma hakata ei viitsi ju enam eriti keegi.

6. Kolumn III A • Riigieksam = koht ülikoolis? • Abiturientide jaoks algab õige kooli lõpetamine juba aprillis, mil tuleb kirjutada küpsuskirjand. Sellega on avalöök riigieksamite maratonile antud. • Riigieksam võrdub ülikooliga. Edukus eksamitel tähendab kohta kõrgkoolis ja põrumine – see näib pigem juba maailma lõpuna. Kahtlemata on riigieksam mugav - nii gümnaasiumile kui ka ülikoolile, seda enam, et paljud kõrgkoolid on läinud lävendipõhisele vastuvõtule. • Nii on juba pärast eksamitulemuste tedasaamist selge, kes kuhu pääses. Riigieksamid on suunatud neile, kes tahavad pürgida kõrgkoolidesse, teistele on nad mõttetud – 20 punkti ja kool on lõpetatud.

7. Kolumn IIIa • Pigem võiks, olgugi, et riigieksamid on mugav variant, praeguse süsteemi kaotada. Tegelikult võiks gümnaasiumi lõpetamisel teha hoopiski koolieksameid ning ülikooli sisse saamiseks sooritada sisseastumiskatsed – see oleks küll keerulisem variant, aga kordi objektiivsem, sest nii saaksid kõrgkoolid välja sõeluda sobivaimad üliõpilaskandidaadid. • Samuti ei peaks õpilased ja õpetajad mängima selgeltnägijaid, kes näeksid ette, milline eksam seekord kokku pannakse. Koolieksamite puhul, teaksid õpilased ka ise, millele õppides rohkem tähelepanu pöörata. • Seega võiks tõsiselt kaaluda riigieksamite kaotamist, sest ajalugu on näidanud, et tegemist pole just parima valikuga kõigist võimalikest variantidest. Mina pean ilmselt keskkooli lõpetades sooritama veel riigieksameid, kuid äkki minu noorem õde enam ei pea?

8. Kolumn IV a • Hullumeelsuse vastu aitavad konkreetsed muudatused • Diskussioon riigieksamite vajalikkusest ja ühtsest süsteemist on kestnud pikemat aega. Muutused leiavad aga üldisel haridusmaastikul juba aset. Näiteks see, et lõputunnistusel arvestatakse hinded kolme aasta peale kokku, kuid ebakindlus riigieksamite suhtes pole vähenenud. Miks? • Paljud ütlevad, et eksamid on läinud raskemaks või noored rumalamaks - kumbki pole kontrollitav. Suurenenud on aga bürokraatia ning hindamisjuhendid muutunud keerulisemad. • Subjektiivsus ja ebavõrdsed võimalused on neid eksameid koostades ja parandades paratamatuseks, aga isegi kui sul parandajatega „veab“, ei tähenda see, et sa ülikooli tasuta kohale sisse saad. Hullumeelsuse vastu aitaks ehk rõhutada nii koolieksameid kui ka sisseastumiskatseid võrdselt.

9. Kolumn IV a • Paljudel erialadel kuulub vestlus sisseastumise tingimuste hulka, aga gümnaasiumis lõpetades pannakse rohkem rõhku subjektiivsematele eksamitele, mis näitavad konkreetse aine tundmist, mitte seda, kas inimene on valmis ülikooli astuma. Praegu teevad paljud tulevikuotsused hirmust, et neist ei saa tööturul hiljem asja. • Muutes koolieksamite ja sisseastumiskatsete sisu, mainet noorte seas ja kaalukust saavutaksime kasulikuma olukorra nii üksikisikule kui ka riigile. • Eksamite ja katsete tulemusi ja tähtsust eraldi hoides saab noor tõmmata konkreetse joone oma elus - gümnaasiumietapp on lõpetatud ning omandatud nõutud oskused ja teadmised. • Riik aga saaks statistiliselt teada ja hiljem korraldada, kui paljud neist noortest on valmis astuma ülikooli, sest, olles ühe lõpetanud, ei olda tihti veel küps teisele erialale astuma. Nii ei kasvata me oma rahva tulevikku, vaid ehmatame neid eksamitega, mis peaksid pigem ju selgust looma noore oleviku ja tuleviku suhtes.

10. arvamuslugu • Arvamuslugu (kolumn)esitab autori isiklikke arvamusi ja seisukohti, on allkirjastatud • Sisaldab 2-3 rida autori lühitutvustust • Juhtkiri (editorial) esitab toimetuse seisukohti ja on pigem anonüümne, võib olla kollektiivne looming

11. arvamuslugu 2 • Aitab kujundada arvamust ühiskondliku probleemi kohta • Ütleb välja väljaande seisukoha • Selgitab sündmuste mõju ja tagajärgi ühiskonnale • Veenab lugejat midagi tegema või muutma • Kritiseerib või vastab kriitikale

12. Arvamuslugu 3 • Sarnaneb koolikirjandiga, kuid on tihedam ja lühem • KOOSNEB: • Sissejuhatus • Teemaarendus • Lõppsõna • Huvi äratamiseks esimene lause võib olla tsitaat, meeleolu loov lause või lühijutustus konkreetsest sündmusest

13. Arvamuslugu 4 • Teemat arendatakse kronoloogiliselt • Autor esitab poolt ja vastuargumente oma idee tõestamiseks • Teeb nende põhjal järeldused • Oluline veenda lugejat ja jälgida argumenteerimise põhitõdesid • Lõpus öeldaks välja seisukoht, tehakse ettepanekuid, pakutakse alternatiive

14. Arvamuslugu 5 • Arvamuslugu POLE veenev kui selles puudub süsteemne arutlus • Autor ei saa rünnata isikuid, vaid nende seisukohti • Eesmärk on lugejat köita, mõtlema panna ja mõjutada

15. Jutustav lugu- feature • Ajatu nagu novell, sarnane ka ülesehituselt • Koosneb intervjuudest, vaatlustest, dokumentide uurimisest, sisaldab kirjeldusi • Koosneb sissejuhatusest, teema arendusest ja lõppsõnast • Sissejuhatavale lõigule pöörata suurt tähelepanu

16. Feature 2 • Sissejuhatus: • Lugejat köitev, teemasse sissejuhatav materjal • Kergesti loetav ja arusaadav • Haakub loo keskse väitega ja annab lugejale teada millest loos juttu tuleb • Pole range seisukoht vaid pigem arvamus • ( a la kuninganna on väärikas daam)

17. Feature 3 • Loo teemaarendus: • Autor NÄITAB lugejale sündmuste, faktide, tsitaatide abil, et juhtlõigus esitatud arvamus on tõene • Ei esitata mitte kogu tõde inimese või institutsiooni kohta, vaid üht/paari aspekti • Stiililt sarnaneb vestlusega- väljenduslaad lihtne ja selge, välditakse kantseliiti, rõhutamist vajavad sõnad lõpus või alguses

18. Feature 4 • Loo lõpp: • Peab olema meeldejääv • Kokkuvõttev lõpp- võetakse põhipunktid kokku • raamlõpp- tuletatakse meelde loo algust • Perspektiiv ehk tulevikku vaatav lõpp • uudse vaatenurga lõpp- täiesti uus väide

19. Feature 5 Ajalehes: • Kuni 1500 sõna • Sissejuhatus 1-2 lauset • Teema- selgub esimeses lõigus • Teema arendus-igas lõigus kaks kuni kolm lauset • Vähe autori arvamusi ja hinnanguid

20. Feature 6 Ajakirjas: Üle 2000 sõna Juhtlõik pikem kui kaks lauset Teema ei pruugi selguda esimeses lõigus Pikem lõik on voolavam, lühike tuumakam ja rõhulisem Rohkem autori seisukohti

21. Feature juhtlõik • Baruto-heasüdamlik seltskonnahing (Sport +) Eesti sumomees Baruto oli lapsena kuni üheksanda klassini tavaline koolipoiss, kes sai tunda tugevamate kiusu ja aitas emal sõnnikut laudast välja visata. Siis sai aga heasüdamlik sumotäht kasvus paarkümmend sentimeetrit juurde ja sattus hoobilt korvpallitreenerite ja judomeeste huviorbiiti. Baruto lapsepõlvest räägib tema ema Tiina Pudel.

22. Feature juhtlõik • Vaimupuudega poja ema Kaia: Arst keelitas lapsest loobuma (Naisteleht) • Mikk- poiss on tulnud Naistelehele teeristi vastu, et külaline võõras linnas ei eksiks. Tere, kustkaudu sa tulid, huvitub Mikk, kes lastehaiglas pandud diagnoosi kohaselt poleks pidanud kunagi rääkima ega kõndima hakkama.

23. Raadio • Ringhäälingu rahvapärane nimetus • Nii aparaadi kui meediumi tähistaja • Eesti Raadio, Raadio Elmar, Vikerraadio, Raadio 7 Raadio see ei ole ainult kõne ega tekst, see on muusika, helitaustad (tänavamüra, oja vulin), efektid ning ka teater (kuuldemäng), signatuur ja kõll Raadiosaade on vaid hetk ajas- kuid raadiojaama varudes on helide kogu-arhiiv.

24. Raadio • Tegutsevad ringhäälinguloa alusel • Edastavad neile kinnitatud lainepikkustel saateid ja programme • Programm on teadlikult järjestatud saadete kogum • Saade on ajaliselt piiritletud teemakäsitlus ( a la Olukorrast riigis, Keskpäevatund, Tähetee)

25. Raadio • Otsesaade: Raadiostuudiost- päevauudised, teadustused, väitlused, telefonivestlused, meelelahtussaated Väljaspoolt stuudiot-kontsertide, spordivõistluste ülekanded, otselülitused sündmuskohalt. Selleks kasutatakse ratastel foonikat

26. Salvestatud saade • Kas järjestikku või rööbiti: • Salvestatakse sõnaline osa muusika ja taust eraldi ja helirezissöör mängib selle stuudios kokku • Monteerimise ajal materjal toimetatakse, pannakse ajalistesse raamidesse, kontrollitakse hääle nivood • Seda saab korrata, teiste raadiojaamadega vahetada, arhiveerida

27. Sõnalised saated • Jutusaated ja uudistesaated • Uudised täis ja pooltundidel, pikemad jutusaated keskpäeviti ja õhtuti • Kaks kolmandikku üldmahust on muusika • Eestis ainult muusikajaamu pole, ringhäälinguseadus nõuab vähemalt 5 % eetriajast uudiseid

28. Foonika • Töötlemis- • Monteerimis- • Kokkumängu- • Rezii- • Kontrollruum Kus helid miksitakse arvutis tervikuks ja saadetakse saade eetrisse või arvuti kõvakettale

29. Raadiouudis • Lühiuudis a la telegramm kestab 1-3 sekundit • Pikk uudis – kuni kolm minutit • Vastab küsimusele kes ? Mis? Millal? (harva kuidas? Ja miks?) • Pealkiri ja juhtlõik puuduvad, kõige olulisem kohe öeldud • Kasutatakse oleviku vormi

30. Raadiouudise lugemine • Lause on lühike- kuni seitse sõna • Tekst on võimalikult lihtne- võõrsõnu ja numbreid raske jälgida • Lauses üks mõte/fakt • Olulist infot korratakse • Uudiseid loetakse küllalt kiires tempos • Arvamust ja tsitaati alustatakse allika nime lugemisega

31. Telefoniintervjuu raadios • Manipuleerimisoht • Reporter edastab oma õiguse info edastamisel intervjueeritavale • Olukirjeldus läheb kaotsi Raadiointervjuu liigid: Ekspert ja infolood, portreed Intervjuukatked ja tsitaadid monoloogi sees vestlusringid, kus on saatejuht ja külalised

32. Raadioreportaaz • Otsesaade siit ja praegu • Eeltöö tausta ja tekstiga ( a la laulupeo ülekanne) • Kiire reageerimine sündmuste käigule • Eetris ei tohi olla vaikust • Valmisolek planeerimata katkestusteks • Oluline hääleseade, hea keelekasutus ja meeldiv tämber ( naistel alt, meestel bariton)

33. KODUTÖÖ • 7. novembriks: Portree-feature 3000 SÕNA!!!! Saidbar (teiste arvamuseks) Kangelane võib olla kas omaealine või vanem, soovitavalt mitte popstaar Hea oleks ka portreteerivat intervjueerida