ATEISM (kr a – eitus, theos “jumal”)

1. ATEISM (kr a – eitus, theos “jumal”) 12. klassi filosoofia Õpetaja: Peedu Sula

2. Avaldage arvamust – kes on ateist, mis on iseloomulik tema maailmavaatele?

3. Ateism kitsamas tähenduses • Jumalat või jumalaid ei ole olemas. • Tavaliselt kritiseerivad ateistid mingi religiooni arusaama jumalast. Millesse või kellesse usub ateist?

4. PÜG-i vilistlane: “Ateistidega on väga igav vestelda, kohe hakkavad jumalast rääkima.” • Kui inimene millessegi väga usub, siis kipub ta selle õigsuses ka teisi veenma. Selliselt ei erine ateist kristlasest tänavakuulutajast, kes on veendunud, et ainus tõde on jumal. Või pühendunud islamistist, kes on veendunud, et Allah on ainus jumal ja Muhamed on tema prohvet. Või kuidas?

5. Kes või mis on see jumal, keda tegelikult pole olemas? • Monoteistlikud (eksisteerib üks jumal) religioonid: eksisteerib kõrgem jõud (isik), kelle poole saab pöörduda palvetamise/ mediteerimise kaudu.

6. Veel võimalusi • Jumal = energia, kõiksus (New Age), tänapäeval levinud

7. Religioosne maailm numbrites • Kristlasi 2 miljardit • Moslemeid 1 miljard • Judaiste 15 miljonit • Hinduiste 750 miljonit • Budiste on Birma ja Tai elanikest 85%; Kambodza, Laose ja Jaapani elanikkonnast 70%. • Siia lisandub väga suur hulk taoiste (hiina religioon) ja palju sektantlikke liikumisi.

8. Milliste sümbolitega on tegu?

13. Ateism avaramas tähenduses • See on jumalasse mitteuskusmine. Siinkohal tuleb eristada kahesuguseid inimesi: 1. Need, kes ütlevad, et usuvad jumalasse, kuid see ei väljendu kuidagi nende tegudes. Nende kohta võib öelda ka, et tegelikult nad ei usu jumalasse, sest uskumus väljendub käitumises. Teisalt võib ka öelda, et sellised inimesed teoreetiliselt pole ateistid, kuid praktiliselt küll. 2. Inimesed, kes samuti teoreetilises plaanis jumala olemasolu tunnistavad, kuid leiavad, et jumal ei mõjuta inimese elu mitte kuidagi, mistõttu pole tarvis ka temalt midagi oodata. (Selline oli Epikurose arusaam, samuti nimetetakse sellist seisukohta deistlikuks).

14. Ateismi (kitsamas tähenduses) nõrkus Levinud on väärarusaam, et sõna “religioon” on alati seotud jumalakontseptsiooniga. Budismis aga puudub jumalamõiste üldse. Budismi eesmärk on midagi muud, kui nö tavaline harimatu ateist esialgu arvab.

15. Missugust ateisti tuleks tõsiselt võtta? • Põhiküsimus on siin see, kas ta peab tundma ka religioosse maailma argumente, vähemalt suurimate religioonide põhisisu? • Igapäevaelus võib takistuseks osutuda kommete erinevus ...

16. Võitlev ateism • Religioonivaenulik suhtumine, meile tuttav NL-i ajast. • Arvatakse, et kirikus toimetavad vaimulikud on kõik “pimeduse jüngrid” ning et religioon ise on üks suur pettus. • Eitatakse inimes seotust jumalikuga, kõrgema jõuga; ka tema evolutsiooni seotust.

17. Religioon – uskumuste kogum, mida mingi hulk inimesi jagab, ei pruugi olla seotud jumalamõistega. Kas ateism on religioon?

18. Kes on agnostik (kr “ei tea”)? • Inimene, kes leiab, et tal pole veenvaid tõendeid jumala olemasolu kinnitamiseks ega ümberlükkamiseks. • Kas agnostik on täiesti ükskõikne inimene käesoleva temaatika suhtes?

19. Miks teie arvates religiooni või kirikuga seotud teemad on delfi-s ühed populaarseimad?

20. Nietzsche arusaam • Jumalasse uskumine muudab inimese elu vaesemaks, kahandab inimeksistentsi väärtust.

21. Jumal on surnud (Nietzsche) • Inimkonda ei hoolda enam jumalik tarkus, üleloomulikul pole enam kohta. • Jumalaidee ei sobi kokku teadusliku teadmisega. • Kuna jumal on surnud, peab in ise väärtusi looma.

23. Üliinimene (Nietzsche) • Üliinimene: • mõistab olukorda, milles in-d elavad; • loob ise väärtusi; • võidutseb nõrkuse üle (vihkab seda teistes). Tavainimesed, need on alaväärsemad, justkui sõnnik, mis tuleb laiali laotada, et kasvõi üksainus lill saaks kasvada.

24. Tulevikuinimene (Nietzsche) • See on dionüüsoslik inimene, kes on tõelise elujõu ja võimutahtega (Karl Marx leidis aga, et tulevikus hakkab domineerima kollektiivne proletariaat ehk lihtinimesed).