Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

1. Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas Silvi Metsar Teadusraamatukogude suveseminar 16.-17.08.04

2. KAVA • Sissejuhatus • Muutused ja uuendused kõrghariduses • Teadusraamatukogude roll kõrghariduse kontekstis • Inforessurssidele juurdepääs e-õppe keskkonnas • Kokkuvõte

3. Nüüdisaegne ühiskond: • Infoühiskond; • Teadmisühiskond; • Teadmistepõhine ühiskond; • Võrguühiskond; • Internetiühiskond; • Informational mode of development (Manuel Castells, 1996) Castells, M. (1996). The Rise of The Network Society: vol.1 of the information age: economy, society and culture. Oxford: Blackwell.

4. Competition Cost efficiency Change ICT Information explosion Internationalization Globalization Collaboration Innovation Market forces

5. Muutused ja uuendused kõrghariduses

6. Muutused kõrghariduses Ülikoolid kogu maailmas on muutmas ja korrigeerimas oma arengusuundi kuues peamises kategoorias: • Kõrghariduse osatähtuse tõus elukestva õppe kontekstis; • Hariduse ja teadusuuringute rahvusvahelistumine; • Ülikoolide ja tööstuse ühistegevuse väljaarendamine; • Teadmiste „tootmise“ tormiline kasv; • Teadmiste reorganiseerimine; • Uute võimaluste kasutamine. Virkus, S. and Wood, L. (2004). Change and Innovation in European LIS Education. New Library World, 105 (9/10).(in press).

7. Old Paradigm Take what you can get Academic calendar University as a city Terminal degree University as ivory tower Student = 18- to 25-year-old Books are primary medium Single product Student as a ‘pain’ Delivery in classroom Multi-cultural Bricks & mortar Single discipline Institution-centric Government funded Technology as an expense New Paradigm Courses on demand Year-round operations University as idea Lifelong learning University as partner in society Cradle to grave Information on demand Information reuse Student as a customer Delivery anywhere Global Bits & bytes Multi-discipline Market-centric Market funded Technology as differentiator Kõrghariduse vanad ja uued paradigmad (Kathy Tiano)

8. Old and new paradigms of HE, Kathy Tiano (cited in Inglis et al, 2002: 22) Allikas: Inglis, A., Ling, P. and Joosten, V. (2002), Delivering Digitally: managing the transition to the knowledge media, 2nd edn, London, Kogan Page.

9. Trendid ja arengusuunad I • Kõrgharidusinstitutsioonide (KHI)arvu pidev kasv; • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tugev mõju nii õppetegevuse organiseerimisele kui ka õppekavade kujundamisele ja läbiviimisele; • Kõrgharidusmaastiku mitmekesistumine (lisandunud on uued tegijad); UNESCO (2003). Report on trends and developments in higher education in Europe [in the context of the follow-up to the World Conference onHigher Education . WCHE + 5 - 1998-2003] Document prepared by European Centre for Higher Education (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education Partners, Paris, 23-25 June 2003.

10. Trendid arengusuunad II • Kõrgharidusturu tekkimine rahvuslikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil; • Kasvav vajadus akadeemilise kõrghariduse ühtsete kvaliteedinõuete, akrediteerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise kokkulepeteks, st ühtse Euroopa võrgustiku loomise järele; • Vajadus välja arendada kvalifikatsioonivõrgustik, mis on suunatud õppetsüklite sarnasele järjestusele, hindamisele (AP-d) ning võimalusele nende ülekandmiseks ECTS (European Credit Tranfer System); UNESCO (2003). Report on trends and developments in higher education in Europe [in the context of the follow-up to the World Conference onHigher Education . WCHE + 5 - 1998-2003] Document prepared by European Centre for Higher Education (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education Partners, Paris, 23-25 June 2003.

11. Trendid ja arengusuunad III • Vajadus motiveerida kõrgharidusinstitutsioone innovatiivsusele ja ettevõtlikkusele; • Vajadus vähendada erinevusi arenenud riikide ja üleminekuperioodi riikide kõrghariduse arengutes; • Elukestva õppe programmide väljaarendamine, pakkumine; UNESCO (2003). Report on trends and developments in higher education in Europe [in the context of the follow-up to the World Conference onHigher Education . WCHE + 5 - 1998-2003] Document prepared by European Centre for Higher Education (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education Partners, Paris, 23-25 June 2003.

12. Uuendused • Uued tehnoloogiad: • Üliõpilase-keskne õpe; • Traditsioonilise KH innoveerimine uute ja alternatiivsete õppimisvõimaluste rakendamine (e-õpe); • E-õppe keskkonna loomine; • Nn mittetraditsiooniliste õppijatele võimaluste avamine uute programmide ja kursuste loomise kaudu (avatud ülikool, täiendkoolitus); • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ITK) vahendite toel kollaboratiivse ehk koosõppimise ja õpetamise rakendamine.

13. Collis & van der Wende: “The traditional lecture has still remained the ‘core medium’ for many HE institutions with ICT serving as a complement to already existing instructional tools”. Collis, B. & Van der Wende, M. (2002). Models of Technology andChange in Higher Education: An InternationalComparative Survey on theCurrent and Future Use of ICT in Higher Education. Report, December 2002, Center for Higher Education Policy Studies (CHEPS), Twente.

14. Teadusraamatukogu roll kõrghariduse kontekstis

15. Muutused teadusraamatukogudes ITK arengud TEADUS-RAAMATUKOGU Uued maj.mudelid. Uus õiguslik võrgustik Digitaalinfor-matsiooni mõjutused Uued õppimise ja õpetamise kontseptsioonid

16. Uued stsenaariumid • Üliõpilaskonna koosseisu mitmekesistumine; • E-kirjastamine; • Digitaalressursside levitamise ja kasutamise intensiivistumine; • Kasvav nõudmine/vajadus traditsiooniliste inforessursside järele; • Uued õppimise viisid (IKT-baseeruvad distantsõpe, e-õpe); • Digiressursside pidevkasutus. Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

17. Inforessurssidele juurdepääs e-õppe keskkonnas

18. Inforessurssidele juurdepääs • Juhised, instruktsioonid • Kasutajakoolitus • Infokirjaoskus

19. Information Literacy Umbrella Patrica Senn Breivik.

20. Infokirjaoskuse definitsioon • Information literacy - the ability to recognise when information is needed and to locate, evaluate, and use effectively the needed information American Library Association. Presidential Committee on Information Literacy (1989). Final Report. Chicago: American Library Association.

21. Juurdepääsu hõlbustamine • Juhiste koostamine inforessursside kasutamiseks ja hindamiseks; • Juhendmaterjalide esitamine näidistundides, st auditoorselt; • Kursuste (nt infootsingu läbiviimise näidiskursused) loomine ja levitamine veebi kaudu; • Üliõpilaste ja õppejõudude toetamine kirjanduse loetelude koostamisel; • Online-tuutorite süsteemi väljatöötamine; • Infokirjaoskuse ainekursuse lülitamine õppekavadesse.

22. Raamatukoguhoidjate rollid • Partnerlus teaduskondade ja erialaspetsialistidega informatsiooni levitamisel ja juurdepääsu juhendamisel; • Informatsioonile juurdepääsu tõhustamiseks juhendprogrammide loomine; • Üliõpilaste ja õppejõudude õpetamine informatsioonile juurdepääsu hõlbustamiseks ja info hindamiseks: • Konsulteerimine inforessurssidega seotud probleemide korral.

23. Raamatukoguhoidjate rollid • Ülikooli infopoliitika väljaarendamine ja selle mõjutamine; • Informatsioonile juurdepääsuks vajalike töövahendite loomine; • Informatsiooni valik/selekteerimine, organiseerimine, säilitamine; • Kasutatavate infotehnoloogiate tutvustamine ja nende efektiivse kasutamise tagamine.

24. Uued teadmised ja oskused • Pedagooglised teadmised; • Tehnoloogilised oskused; • Intellektuaalomandi kaitsega seotud teadmised; • Suhtlemisoskused; • Läbirääkimisoskused; • ...

25. Küsimused • Kui palju on raamatukoguhoidjaid, kes täidavad kvalifitseeritud õpetaja rolli? • Kas oleks mõttekam, et õpetajad arendaksid oma teadmisi ja oskusi infospetsialistidena, - ekspertidena? Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

26. Piirangud, kitsendused, takistused ...(Peacock, J.) • Kasutajakoolituse ebapiisav tähtsustamine; • Vähene arusaamine tõsiasjast, et raamatukoguhoidjad peavad olema üheks vajalikuks osapooleks õppimis- ja õppimisprotsessis; • Raamatukoguhoidjaid ja teadlasi-õppejõude ei nähta õppetegevuses võrdväärsete partneritena; • Eksisteerib vastuseis/-meelsus lülitamaks raamatukogu kui partnerit õppetegevusse ning ülikooli projektidesse; • Puudub koostegevuseks vajalik julgustamine ja motiveerimine, samuti finantseerimine; • Ebapiisav arusaamine, et infokirjaoskus on üks vajalikest üldteadmistest ja et raamatukogul on täita tähtis roll infokirjaoskuse arendamisel ja levitamisel. Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching Librarians: postcards from the edge of the educational paradigm. COMLA Seminar 2000: User Education for User Empowerment Christchurch, New Zealand 19 – 20 October 2000.

27. Information literacy (IL) education “Whilst much attention has been paid to IL by American policy-makers, librarians and academics, the results are still relatively narrow, giving a potentially superficial guide to the nature of a curriculum for IL in HE”. Johnston, B.; Webber, S. (2003). Information literacy in higher education: a review and case study. Studies in Higher Education, 28 (3), 335-352.

28. Kokkuvõte • Teadusraamatukogude tulevikurolli ennustamine – tänamatu tegevus. • Tulevikustsenaariumid: • pessimistlikud • optimistlikud.

29. Pessimistlik stsenaarium • “Pessimistlik stsenaarium on see, kui raamatukoguhoidja muutub arhivaari sarnaseks ja raamatukogud raamatute, mida keegi enam ei loe, muuseumideks. Sealjuures tunnetades, et ühiskonnana tuleb raamatukogud säilitada ning tundes süütunnet, et kunagi olid meil suurepärased raamatukogud, kuid nüüd on Internet võtnud üle nende funktsioonid ja meil ei ole enam niisuguseid raamatukogusid. Sellises situatsioonis võtame me tööle mõned inimesed, kes näitavad neid raamatukogusid turistidele, lubavad raamatuid puudutada ja näha, millised need imelikud vanad objektid välja nägid. Siis on raamatukoguhoidjal tõepoolest väga eriline roll paljude inimeste jaoks, kuid tegelikkuses on ta väga ebareaalne isik.” P. Brophy. Intervjuu ajakirjale “Infofoorum” 2003, nr 7 http://www.tpu.ee/~i-foorum/ifoorum7/foorum7.htm

30. Optimistlik stsenaarium “Juba praegu on mul rohkem infoallikaid ja informatsiooni kui ma olen võimeline omandama. Ma vajan kedagi, kes informatsiooni filtreeriks. See tähendab, et ta peab mõistma minu ainevaldkonda. Kasutades selleks tehnoloogia võimalusi ja muid oskusi on nende põhiline roll. See on optimistlik stsenaarium.” “Optimistlikku stsenaariumi võiksin ma kirjeldada oma kogemustest lähtuvalt. Mulle meeldiks raamatukoguhoidja, kes töötab minuga käsikäes, kes mõistab minu infovajadust ja suunab minu tähelepanu informatsioonile, uutele publikatsioonidele, mis on minu töö jaoks relevantsed. Ja ainult neile infoobjektidele. Seega, nad peaksid informatsiooni filtreerima.” P. Brophy. Intervjuu ajakirjale “Infofoorum” 2003, nr 7 http://www.tpu.ee/~i-foorum/ifoorum7/foorum7.htm

31. Tänan tähelepanu eest!