1 / 62

TÄHE EVOLUTSIOON

TÄHE EVOLUTSIOON. Tähed. Tähed on valgusekillud, õhtuti puruneb valgus kildudeks. Mis on tähed ?. Valgusallikad Nad on kaugel Neid on palju Kõik on pärit tähtedest.

gigi
Download Presentation

TÄHE EVOLUTSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TÄHE EVOLUTSIOON

  2. Tähed Tähed on valgusekillud, õhtuti puruneb valgus kildudeks.

  3. Mis on tähed ? • Valgusallikad • Nad on kaugel • Neid on palju • Kõik on pärit tähtedest Tähed on pisikesed valgustajad maailmaruumis. Nad kiirgavad soojust ja valgust. Palja silmaga näeb, et nad on väikesed aga tegelikult on nad tohutult suured.

  4. Eestis palja silmaga nähtavaid tähti on 1146.Heledamaid tähti on 20.Kogu Maal on näha silmaga ~6000 tähte.Binokliga võib näha vähemalt 50000 tähte.1m refraktorteleskoobiga 100 miljonit tähte.

  5. Ajalooliselt Teada tuntud ürgajast Kuni XVII sajandi alguseni olid tähed tugipunktid päikesesüsteemi uurimiseks. 1609 a. konstrueeris Galilei teleskoobi XVIII saj. lõpul pani stellaarastronoomiale aluse W.Herschel (1738-1822) 1835 a. Struve mõõtis Veega kauguse 1986 a. Hubble Space Telescope

  6. Tähe vaadeldavad parameetrid • Heledus • Värvus

  7. Tähe heledus • Näiv – II saj. e.m.a. koostas Hipparchos tähekataloogi. Jagas tähed 6 klassi. Päikese n.t. -26,6m; täiskuu -12m; Veega 0,3m; Põhjanaelal 1,8m. Minimaalne vaadeldav tähesuurus 32m. Pogsoni valem: m1-m2=-2,5log(E1/E2)

  8. Tähe heledus • Tegelik – 1835 a. Struve hindas esimesena tähe kaugust parallaksi järgi. Arvestades valguse nõrgenemist, neeldumist, saab tähe tegeliku heleduse arvutada. Absoluutne on tähe heledus 10 parseki (32,6v.a.) kaugusel. Tähesuuruste vahemik -9...19m

  9. Tähe parallaks Maa 1 a.ü. Parallaksi nurk Päike

  10. Herne parallaks Hernes 0,01 kaaresekundit Parallaksi nurk Silm 100 km

  11. Tähtede värvus • Värvuse kindlakstegemiseks hinnatakse tähe heledusi erinevates spektripiirkondades. • Kõige levinum on UBV-fotomeetria. • Värvusindeksid on normeeritud Veega järgi.

  12. Tähtede füüsikalisedparameetrid • Diameeter • Kiirgusvõime [seotud tähe kaugusega] • Temperatuur [punased-sinised tähed] • Tähe spekter [keemiline koostis, v, T] • Mass [mitmikutel Newtoni seadusega] Stefan-Boltzmanni seadus: E=qTe4

  13. Suured ja väikesed tähed

  14. Spektraalanalüüs • Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma • Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris • Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist • Doppleri efekt – spektrijooned nihkuvad • Joonte laienemine väljendab pöörlemist • Saab kindlaks teha veel atmosfääri paksust, magnetvälja tugevust ja kas aine voolab välja.

  15. Spektraaluuringud näitavad et tähed on väga mitmekesised. Samas on ka stabiilseid näitajaid nagu keemiline koostis. 90% aatomite arvust on vesiniku aatomid ning ülejäänust 90% on heelium ja 1% raskemaid elemente. Hea kooskõla on ka tähe värvuse ja kiirgusvõimega.

  16. Tähtede perekond

  17. Tähed sünnist surmani

  18. Tähe elulugu Gravitasioon Tuumaenergia Soojusenergia • Prototäht • Päristäht • Kõdutäht

  19. Millest tekivad tähed? • Kanti-Laplace nebulaarhüpoteesi kinnitavad vaatlused. • NH – taevakehade moodustumine on võimalik hõredast ainest tihenemise teel

  20. Nebulaargaas Linnutee galaktikas on gaasi 5x10e9 Mo See asub galaktika tasandis ja massist ~2% Sellest 69-70% H, 27-28% He, 2-4% muud Tihedus 10e-22 g/cm3 (Päike 1,4; Maa 5,6) Temperatuur 10-30 K Mõõtmed 40 parsekit Mass 10000-1000000 Mo

  21. Tähtede teke • Uusi tähti tekib aastas 5 Mo • Gaasi vabalangemise aeg on 10e6 aastat • Kui arvestada nebulaarpilvede massi ja kokkutõmbumise ajategurit siis peaks tekkima 5000 Mo jagu tähti Järeldus – tähed tekivad teatud soodsates tingimustes

  22. Prototähe teke • Aluseks gravitatsioon • Takistavad tegurid: rõhk, tsentrifugaaljõud ja magnetvälja rõhu surve • Kokkutõmbumine algab teatud kriitilisest massist – Jeansi mass (100-1000 Mo) • Tähtede mass on 0,08-120 Mo • Pilvevälised ja pilvesisesed põhjused • Assotsitasioonid • Fragmenteerumine

  23. Prototähtede mass on suurem, mõõtmed palju kordi suuremad ning temperatuur ja tihedus palju väiksemad.

  24. -Prototäht koosneb ümbrisest ja südamikust-Prototähel on kaks faasi-Prototähed kiirgavad gravitats.pot. energiat kokkutõmbumisel ja akreteerumisel-Kasvav gaasirõhk tasakaalustab grav.jõu-Termotuumareaktsioonid algavad 9x10e6 K-Eluiga sõltub massist. Mo kulub 5 miljonit aastat, 100 Mo 100000 aastat

  25. Päristähed • Pidev tasakaalustamise režiim • Kõige pikem periood H->He vabanev energia • Põhimäärajaks mass • Peajadal Päike on 10 miljardit aastat, 100 Mo 500000 aastat • Peajadalt lahkub kui südamikus vesinik lõpeb • Siis täht kaotab tasakaalu ja hakkab kokku langema, kuni süttivad He->C + kihtpõlemine • Täht paisub, et lasta läbi suurenenud kiirgusevoogu (hiiud)

  26. Tähepõlemise tsükkel, mille intensiivsus väheneb kuna iga järgnev tsükkel vajab enda tekkimiseks aina enam energiat • Alla 0,08 Mo H ei sütti, alla 0,5 Mo He ei sütti, Fe jaoks peab täht olema 8 Mo

  27. Kõdutähed • Võtmeküsimus on mass • Mõjutavad kiire pöörlemine, tugev magnetväli, tähetuul ja kaksiklus

  28. The Trifid Nebula (M20) Lagoon Nebula (M8) M24 GAASUDU

  29. NOOR HAJUSPARV PLEJAADID M7

  30. TÄHE KOOKON

  31. ORIONI UDU

  32. VALLANDUSMEHHANISM • TIHEDUSLAINED • SUPERNOOVAD

  33. PÖÖRDEMOMENT • KOGU PÖÖRDEMOMENT MUUTUMATU LÄBIMÕÕT VÄHENEB PÖÖRLEMISKIIRUS SUURENEB

  34. PLANEETIDE MOODUSTUMINE • ORBIIDID KOMPLANAARSED • PLANEEDID PEAVAD TIIRLEMA SAMAS SUUNAS • PLANEEDID PEAVAD PÖÖRLEMA SAMAS SUUNAS

  35. TEMPERATUUR Päikese UDUKOGUS Asteroids S M V E M J

  36. JÕUD • GRAVITATSIOON TÕMBAB KOKKU • KIIRGUSRÕHK PUHUB LAIALI • PROTOTÄHE STAADIUMIS DOMINEERIB GRAVITATSIOON TÄHT TÕMBUB KOKKU

  37. HELEDUS Main Sequence TEMPERATUUR EVOLUTSIOON H-R DIAGRAMMIL FAAS I PEAJADA EELNE

  38. GAASÜMBRIS • PROTOTÄHE ÜMBRIS MUUTUB LIIGA SOOJAKS TOLM PUHUTAKSE TAGASI • Bi-POLAARSD JOAD

  39. TOLMUVABA PIIRKOND Protostar

  40. PROTOPILV

  41. Bi-POLAARSED JOAD

  42. VAADELDUD PROTOTÄHT • HELEDAM KUI VASTAKS TEMPERATUURILE • VÄGA SUUR • PUNASEM, KUI VASTAKS TEMPERATUURILE • TOLMÜMBRIS HAJUTAB KIIRGUST

  43. FAAS II PEAJADA EELNE EVOLUTSIOON • PROTOTÄHEL TUGEV TÄHETUUL • T Tauri TUUL • TOLMÜMRIS HAJUB • PLANEETIDE MOODUSTUMINE LÕPEB • NÜÜD ON PROTOTÄHT ESMAKORDSELT NÄHTAV • HELEDUS LANGEB (PALJU VÄIKSEM) • TEMPERATUUR MUUTUB VÄHE

  44. TERMOTUUMA REAKTSIOONI ALGUS • TEMPERATUUR TUUMAS 10 MILJONI K • REAKTSIOON ALGAB • GRAVITATSIOON TASAKAALUSTAB KIIRGUSRÕHU • HÜDROSTAATILINE TASAKAAL

  45. PEAJADA EELNE EVOLUTSIOON

  46. ÜMBRIS TUUM TÄHE STRUKTUUR • TUUM • SIIN REAKTSIOON • ÜMBRIS • HOIAB TUUMA KUUMA JA TIHEDA

More Related