Keskkonnaprogrammid

1. Keskkonnaprogrammid Kätlin Mandel Keskkonnaministeerium / Analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja 03.06.2014

2. Keskkonnaprogrammide ajaloost • Euroopa keskkonnaprogrammid kajastavad liidu keskkonnastrateegiat ja sellealaseid prioriteete ning meetmeid • Esimese keskkonnaprogrammi vastuvõtmist 1973. aastal loetakse liidu keskkonnapoliitika alguseks • Juba esimene keskkonnaprogramm sätestas, et keskkonnapoliitika võib ja peab olema kooskõlas majandusliku ja sotsiaalse arenguga • Esimesed Euroopa Komisjoni koostatud keskkonnaprogrammid olid paariaasted, viimased kolm on pikaajalisemad (7–10 aastat)

3. Seitse keskkonnaprogrammi

4. Keskkonnaprogrammide kohustuslikkus • Esimesed viis keskkonnaprogrammi võeti vastu deklaratsiooni (I) ja resolutsioonidena (II-V), mis ei olnud liikmesriikidele juriidiliselt siduvad • Pigem olid need poliitiliselt deklaratiivsed dokumendid, mis määrasid ühenduse keskkonnapoliitika raami ja kus demonstreeriti valmisolekut keskkonnameetmete rakendamiseks • Alates kuuendast on keskkonnaprogramme otsusena vastu võetud kaasotsustusmenetluse teel (VI-VII). Otsused on tervikuna siduvad, aga kui otsuses on täpsustatud selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. • Näiteks 7. keskkonnaprogrammi otsuse artikli 3 kohaselt vastutavad liikmesriigid programmis esitatud esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmise eest

5. Seos Eesti strateegiliste arengudokumentidega • Esimest korda võeti ELi keskkonnaprogrammi (kuuendat) arvesse 2005. aastal heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2010“ • Strateegia prioriteetsed keskkonnavaldkonnad olid kooskõlas 6. keskkonnaprogrammi eesmärkidega: • keskkond, tervis ja elu kvaliteet; • maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; • loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine; • kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet. • 2007. aastal heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ koostamiseks moodustati töörühmad, mis lähtusid täielikult 6. keskkonnaprogrammi prioriteetidest (siseriiklikult lisati keskkonnakorralduse valdkond)

6. 7. keskkonnaprogrammi seos arengudokumentidega • Suuremal või vähemal määral on erinevad 7. keskkonnaprogrammi eesmärgid ja aspektid riigisiseses strateegilises ja õiguslikus raamistikus juba kajastatud • Riigisiseselt on arengudokumentidega põhjalikumalt reguleeritud sisulisi keskkonnateemasid (elurikkus, veekaitse, metsandus, jäätmed, ressursitõhusus jne) käsitlevad eesmärgid • Horisontaalse iseloomuga ja sisuliste eesmärkide elluviimist toetavad eesmärgid (õigusaktide täielik rakendamine, terviklik riskijuhtimine, ökosüsteemiteenuste kohased maksed jne) on suhteliselt kesiselt arengudokumentides kajastatud • Strateegilistest arengudokumentidest kajastavad 7. keskkonnaprogrammi aspekte kõige rohkem „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“, looduskaitse arengukava ja konkurentsivõime kava

7. Looduskaitse arengukava ja konkurentsivõime kava • „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ käsitleb mitut 7. keskkonnaprogrammi alaeesmärki: • ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamine; • kalavarude hea seisundi tagamine; • kliimamuutustega kohanemise küsimuste integreerimine looduskaitsesse; • muldade kaitse; • keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine; • ökosüsteemiteenuste väärtustega arvestamine. • Sama universaalne on konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, mis kajastab selliseid alaeesmärke nagu: • kliimapaketi rakendamine; • üleminek vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele; • säästev tootmine ja tarbimine; • keskkonnahoidlikud riigihanked; • ökosüsteemiteenuste kaardistamine ja hindamine.

8. Teisi arengudokumente • Veemajanduskavad aastateks 2009–2015 (pinna- ja põhjaveeheaseisund, kvaliteetne joogivesi); • „Eesti maaeluarengukava 2007–2013“ ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (mulla viljakus, lämmastiku- ja fosforiheite vähendamine, mahepõllumajandus); • „Eesti kalanduse strateegia 2014–2020“ (kalavarude optimaalne kasutamine); • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (alade taaskasutamine); • „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (veemajanduse infrastruktuur); • „Eesti metsandusearengukavaaastani 2020“ (metsade jätkusuutlik majandamine); • „Riigi jäätmekava 2014–2020“ (jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine); • „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ (erasektori T&A tegevus, vastutustundlik ettevõtlus); • „Transpordi arengukavas 2014–2020“ (müra vähendamine); • „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (säästva linnaruumi arendamine).

9. Ettevalmistamisel dokumendid • Ettevalmistamisel on uued veemajanduskavad aastateks 2015–2021, mille käigus koostatakse ka veemajanduskavade meetmeprogrammid, mis peavad edendama tõhusat ja säästvatveekasutust (1. ja 2. esmatähtis eesmärk) • Väljatöötamisel on Eesti riiklikukliimamuutustemõjugakohanemisestrateegia ja rakenduskava ettepanek (1. esmatähtis eesmärk) • Aastaks 2016 on koostamisel merestrateegia raamdirektiivi kohane meetmeprogramm hea keskkonnaseisundi saavutamiseks (1. esmatähtis eesmärk) • „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ heakskiitmisel komisjoni poolt avatakse meetmed mh veemajandustaristu investeeringuteks, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe, kaitsealusteliikide ja elupaikadesäilitamise ningtaastamise ja säästva linnalise liikuvuse toetamiseks (1., 2., 3., 6. ja 8. esmatähtis eesmärk)

10. Direktiivide rakendamine • 7. keskkonnaprogramm seab eesmärgiks mitmete direktiivide täieliku rakendamise, mille sätted on suures osas erinevate seadustega üle võetud ning rakendamisel: • Veepoliitika raamdirektiiv (veeseadus); • Jäätmeteraamdirektiiv (jäätmeseadus); • Merestrateegiaraamdirektiiv(veeseadus); • Tööstusheite direktiiv (tööstusheite seadus); • Suplusvee direktiiv (määrus “Nõuded suplusveele ja supelrannale”); • Joogiveedirektiiv (rahvatervise seadus ja veeseadus); • Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise ja teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise direktiiv (keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseadus).

11. Muud hoovad • Strateegiliste arengudokumentide ja õigusaktide rakendamise kõrval aitavad 7. keskkonnaprogrammi eesmärke ellu viia ka muud hoovad: • KeskkonnainvesteeringuteKeskusepooltkoordineeritavakeskkonnaprogrammitoetused (keskkonnateadlikkus, PVT ja puhtama tootmise uuringud, välisõhu saasteainete puhastussüsteemid, joogivee süsteemid); • Ökomärgisteandmine (säästvam tarbimine ja tootmine); • Läbivate teemadega arvestamine arengudokumentide koostamisel (keskkonna- ja kliimaaspektide integreerimine teistesse poliitikatesse); • Mõjude hindamine seaduseelnõude, strateegiliste arengukavade ja Eesti seisukohtade ettevalmistamisel (algatuste keskkonna-, sotsiaalse ja majanduslikumõjueelhindamine, keskkonnaõigustiku rakendamise järelhindamine).

12. Kuidas edasi? • KõikideEesti muldadekaitse,maakasutus, keskkonnateadlikkus, ökoinnovatsioonning kemikaalipoliitika vajavad terviklikku ja keskset juhtimist • Defineerida tuleks keskkonnahoidlikud töökohad ja keskkonnakahjulikud toetused • Edendada tuleks keskkonnahoidlike riigihangete suuremat kasutuselevõttu • Biotsiidide kasutamist käsitlev määrus tuleks Eesti õigusesse üle võtta • Süsteemsemalt tuleks reguleerida uute poliitikavaldkondadega seotud riskide hindamist ja juhtimist • 7. keskkonnaprogrammi uuenduslikumad ideed (nt riikliku keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise teabe levitamise süsteemi loomine ja keskkonnateabe avalikustamine ettevõtete aastaaruannetes) vajavad alles kaalumist

13. Aitäh! Kätlin Mandel katlin.mandel@envir.ee