Download
1 / 28
280 likes | 310 Views
07.08. 2019. HARIDUSE KOOSTÖÖVÕRGUSTIKE TEGEVUSVÕIMEKUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE UURING Ja jätkusuutlikkuse mudel Anu Varblane Reelika luhtaru. Ülevaade uuringust. EESMÄRK: kaardistada õpetajate ja koolijuhtide koostöövõrgustikud (nii formaalsed kui ka mitteformaalsed);
E N D
07.08.2019 HARIDUSE KOOSTÖÖVÕRGUSTIKE TEGEVUSVÕIMEKUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE UURING Ja jätkusuutlikkuse mudel Anu Varblane Reelika luhtaru
Ülevaade uuringust • EESMÄRK: • kaardistada õpetajate ja koolijuhtide koostöövõrgustikud (nii formaalsed kui ka mitteformaalsed); • analüüsida olemasolevate haridusühenduste tegevusvõimekust ja jätkusuutlikkust ning koostada ühenduse tegevusmudel; • anda soovitusi ühenduste tegevusvõimekuse suurendamiseks. • Uuringu sihtgrupiks on Eesti haridusvaldkonnas tegutsevate õpetajate ja koolijuhtide koostöövõrgustikud (nii formaalsed kui mitteformaalsed). • METOODIKA: • koostöövõrgustike andmebaasi koostamine; • ühenduste toimimise analüüs (ankeetküsitlus ja fookusgrupiintervjuud); • jätkusuutliku haridusühenduse tegevusmudeli väljatöötamine; • soovitused tegevusvõimekuse suurendamiseks.
Olemasolevate võrgustike kaardistus • Aluseks Innove olemasolev võrgustike andmebaas, mida täiendati avalikest allikatest kättesaadava infoga ja KOV-idelt ning maakondlikelt arenduskeskustelt • saadava infoga. • Kokku kaardistati 438 haridusühendust, sh 89 juriidilist isikut (MTÜ-d) • Üle-eestilisi ühendusi 74 (neist 52 juriidilist isikut) • Keskmiselt igas maakonnas u 20 haridusühendust, neist 3-4 juriidilisest isikust ühendust • Kõige arvukamalt haridusühendusi Tartumaal (51), kõige vähem Jõgevamaal (8) • Ainevaldkond oli määratletud 218 ühenduse puhul. Kõige suuremal määral esindatud loodus- ja täppisteaduste ained (59 ühendust). • Ülejäänud võrgustikud ühendasid erinevaid koole (nt Eesti Maakoolide Ühendus), õpetajaid (nt Eesti Klassiõpetajate Liit), koolijuhte (Eesti Alushariduse Juhtide • Ühendus), hariduskoolkondasid (nt Hea Algus) või olid seotud kindlate haridusvaldkonna teemadega (nt Eesti Haridustöötajate Liit) • Liikmete määratluse järgi suurim osakaal õpetajaid ühendavatel organisatsioonidel
ankeetküsitlus Formaalsetele ühendustele (1) • Vastused 30-lt Eestis tegutsevalt õpetajate ja/või koolijuhtide ühenduselt • Kõigil olid kokkulepitud tegevuse eesmärgid, 2/3 ka visioon ja missioon. • Eesmärkide puhul peaks jälgima, et need oleks konkreetsed, mõõdetavad ja tähtaegadega (st vastavad mitte ainult küsimusele „mida?“, vaid ka „kuidas?“ ja „miks?“ Arengukava Tegevuskava • Ühenduse töö sisu kirjeldavate tegevustena nimetati ülekaalukalt kõige enam koolituste/seminaride korraldamist. • Olulised olid ka ühenduse otsese eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused (nt Saksa Keele Õpetajate Seltsi eesmärk on heategevuslik saksa keele ja kultuuri toetamine avalikes huvides ning sellest tulenevalt tegevuseks saksa keele ja kultuuri vahendamine ja populariseerimine). • Tegevustes olulisel kohal ka liikmete informeerimine ja teavitamine, võrgustiku tegevuste ja koostöö koordineerimine (sh 6 vastajat tõid eraldi välja rahvusvahelist tasandit) ning riiklikul tasandil oma valdkonna arengutes kaasa rääkimine.
ankeetküsitlus Formaalsetele ühendustele (2) Erinevate allikate osakaal ühenduse eelarves Liikmemaksu suurus
ankeetküsitlus Formaalsetele ühendustele (3) Olemasoleva juhatuse tegutsemisperiood Ühenduse liikmete arv Ühenduste koostöövormid
ankeetküsitlus Formaalsetele ühendustele (4) Sisekommunikatsioonikanalite kasutamine ja hinnang sihtgrupini jõudmisel Välikommunikatsioonikanalite kasutamine ja hinnang sihtgrupini jõudmisel • Kõik vastajad olid nõus või enamjaolt nõus väitega, et nende ühendus panustab õpetajate professionaalsesse arengusse
ankeetküsitlus mitteFormaalsetele ühendustele (1) • Vastused 46-lt Eestis tegutsevalt õpetajate ja/või koolijuhtide mitteformaalselt ühenduselt • Peamise eesmärgina toodi välja sama aine õpetajate koondamist ühistegevuse eesmärgil. • Eesmärkide puhul peaks jälgima, et need oleks konkreetsed, mõõdetavad ja tähtaegadega (st vastavad mitte ainult küsimusele „mida?“, vaid ka „kuidas?“ ja „miks?“ • 93% omab tegevuskava Hinnang tegevuskava täitmisele Tegevuskava • Ühenduse töö sisu kirjeldavate tegevustena nimetati kõige enam koolituste korraldamist ja koostöö/ühistegevuse soodustamist. • Olulised olid ka õpilaskonkursside ja olümpiaadide korraldamine, harvem ideede ja materjalide jagamine.
ankeetküsitlus mitteFormaalsetele ühendustele (2) Erinevate allikate osakaal ühenduse eelarves Liikmete arv Liikmeskonnast peamise osa moodustavad õpetajad Ühenduste koostöövormid
ankeetküsitlus MITTEFormaalsetele ühendustele (3) Sisekommunikatsioonikanalite kasutamine ja hinnang sihtgrupini jõudmisel Välikommunikatsioonikanalite kasutamine ja hinnang sihtgrupini jõudmisel • 82% vastajatest nõustub, 13% nõustub enamjaolt ja 4% osaliselt, et nende ühendus panustab õpetajate professionaalsesse arengusse
FOOKUSGRUPPIDE LÄBIVIIMINE JA ÜHENDUSE ROLL OSALEJATE JAOKS • 3 fookusgruppi, kus osales kokku 4 formaalset ja 4 mitteformaalset ühendust • Kõik fookusgruppides osalenud ühenduste esindajad pidasid ühendusse kuulumist äärmiselt oluliseks: • „Ma ei tea, kas liikmed on uhked, aga mina olen juhatuses ja näen, et see on vajalik.“ (üleriigilise aineühenduse juhatuse liige) • „Aineühenduse eesmärk ei ole mitte ainult ainealaselt seda õpetajat arendada kuidagi, vaid et vältida ka seda üleväsimust, pakkuda talle seda varianti, et sa saad puhata kolleegidega koos.“ (maakonna aineühenduse juht) • „See on ikkagi niisugune kuuluvustunne ja see on hästi oluline. Andku nad (st liikmed) siis kõrvalt pealegi teisi aineid, aga et nad tunnevad, et nad kuuluvad kuhugi. Meie suvepäevadel vanad sõbrad saavad jälle kokku ja kes on koos ülikoolis käinud seal juba. See on oluline, eks, et sa kuulud kuskile. See, et oma kooli kuulud, on ju niikuinii.“ (üleriigilise aineühenduse juhatuse liige)
Ühenduse JUHTIMINE (1) • JUHI JA JUHATUSE ROLL • Juhi ja juhatuse roll on ühenduse eduka toimimise tagamiseks äärmiselt oluline. Samuti on oluline, et vastutus oleks jagatud ja arvesse võetakse liikmete tagasisidet. • „See kaasamine, et sa võtad kedagi teist juurde ja ei tee kõiki asju ise, vaid ikkagi teised teeksid ka. Ja paljudele meeldib ja tuleb need inimesed üles otsida, kes tahavad teha.“ (üleriigilise aineliidu esindaja) • „Meil on ka nii, et kui me projektide kaudu oleme raha saanud, aga nt üritus mingisse maakonda jääb, siis me kaasame alati maakonna inimesed ka, kes seal tegutsevad, nt mingi kooli. Juhatus üksinda ei suuda nagunii kõiki asju niimoodi üle Eesti kogu aeg korraldada.“ (üleriigilise aineliidu esindaja) • „Hea juhtimisstruktuur aitab kaasa ja vastutuse jaotus ja tegelikult me hästi ikkagi vaatame, et mis võiks huvitada meie liikmeid.“ (üleriigilise aineliidu esindaja) • JUHI/JUHATUSE LIIKMETE TÖÖ TASUSTAMINE • „Ma arvan, et päris täiskohaga (juhi) töö ei ole hea. Aineühenduse juht peaks ikka olema õpetaja. See peaks olema tasustatud niiviisi, et ma võin vähendada oma koormust koolis, näiteks 0,75 kohaga. Kui oleks palgalised kohad, siis jagub energiat rohkem. Minu meelest on oluline küll, et kui juhil on endal palju energiat, ideid, siis tulevad teised ka kaasa.“ (linna aineühenduse esindaja) • „Mina töötan ise osakoormusega õpetajana, ülejäänud aeg ma tegelen ühenduse ja liidu asjadega. Aga just tänu sellele mul ongi võimalik natukene teistmoodi toimetada. Kui mul oli õpetajana 30 tundi nädalas ja ma pidin sedasama sektsiooni tööd tegema ja veel muid asju, siis see oli ikka keeruline.“ (maakondliku aineühenduse esindaja) • „Meil juhatus tegelikult töötab nii kenasti kõik koos, et kas peab just olema ühele inimesele palk. Aga kui meil oleks nt sõidukulusid võimalik hüvitada.“ (üleriigilise aineühenduse esindaja)
Ühenduse JUHTIMINE (2) • EESMÄRGISTAMINE JA TAGASISIDE • „Me teeme oma tööplaani. Meil on igal aastal planeeritud tegevused omavahel läbi arutatud.“ (maakondliku aineühenduse esindaja) • „Meil on ürituse kohta pärast tagasiside, et kuidas läks, kui palju osales, palju raha kulus ja siis paneb osaleja sinna kirja ka selle, mida võiks muuta. Kui tundub, et see üritus on oma aja ära elanud, siis ta kirjutab sinna, et võiksime lõpetada selle ning midagi muud asemele panna. Ja me muidugi arvestame sellega.“ (üleriigilise aineühenduse juhatuse liige) • RESSURSSIDE OLEMASOLU TAGAMINE • Stabiilne riiklik toetus • „Kui aineliit on aastaid koos tegutsenud, siis sellest on ju jälg järel ja kui on näha, et on aktiivne, siis miks ta ei võiks raha saada. Kui mõni aineliit on justkui varjusurmas, siis mina arvan, et ei ole mõtet ka raha anda.“ (üleriigilise aineühenduse juhatuse liige) • Projektitaotlused • „Kui oleks mingi selline iga-aastane kindel riigipoolne toetus, siis me vähemalt teame, et me ühe sellise suure suvekoolituse, mis meil on tavaliselt kahepäevane, et me selle julgeme siis pikalt planeerida. Et meil tõesti oleks head koolitajad, oleks parima praktika jagamine. Aga niimoodi projektipõhiselt me ei suuda seda niimoodi teha.“ (üleriigiline aineühendus) • „Me oleme üsna palju saanud projektitoetusi. Aga nüüd tuli alles uus voor ja tegelikult abikõlbulikkuse periood on nii lühike ja seal ei ole isegi paari nädalat aega, kui tuleb see taotlus valmis kirjutada ja siis oodata, kas me tegelikult raha saame. Aga suvekoolitus on ju meil tegelikult planeeritud. Nii et meil lihtsalt • ei lähe nendega see projekti ajagraafik nagu kuidagi kokku. /…/ Tegelikult me ei suuda, see ei ole jätkusuutlik sellise graafikuga toimetada.“ (üleriigiline aineühendus)
Ühenduse AKTIIVSUS JA LAIENEMINE (1) • AKTIIVSUS JA TEGEVUSTES OSALEMINE • Tegevustes osalejate leidmisega üldiselt pole probleeme • „Minule meeldib see, kui inimesed käivad oma vabast tahtest koos. Aga kuna emakeele õpetajate eripära on see, et 1/3 tööst tehakse ära koolis ja 2/3 öötundidest ja nädalavahetusel ja tööpäeva lõpus kodus. Kodutöömaht on sedavõrd suur. Seetõttu oleks erakordselt alatu sundida õpetajaid sunniviisiliselt (koolitusele) tulema. See ei ole võimalik.“ (linna aineühenduse esindaja) • „Õpetajad peavad koolitustel reaalselt kohal käima, ainult osalustasu maksmisest ei piisa. Aineühenduse liikmetele on osalemine soodsam, aga jälgitakse seda, et inimene on ka aktiivne liige. Iga aasta alguses uuendame eelmise aasta põhjal osalemise infot. Kes ikka kohal ei käi, siis tema ei ole liidu aktiivne liige ja temale kõik need koolitused on selle võrra kallima hinnaga.“ (maakondliku aineühenduse esindaja) • AKTIIVSUS LINNAS VS MAAPIIRKONNAS • Linnades on ühenduste tegevust lihtsam koordineerida • „Maakohtades on probleemiks see, et üks õpetaja annab isegi kuni nt kuut ainet ja siis ta ei jõua kuue ainesektsiooni töös osaleda. Isegi kolmega on väga keeruline.“ (üleriigilise aineühenduse esindaja) • Väheaktiivsed piirkonnad • „Meie häda on see, et mõnes maakonnas on nt kaks tegusat õpetajat. Kaks sellist õpetajat, kes vähegi peavad ennast keemiaõpetajaks. Mõned on lihtsalt kohatäitjad vastu tahtmist. Ja siis ongi nii, et meil (st üleriigilisel aineliidul) kaobki selle maakonnaga side ära täiesti.“ (üleriigilise aineühenduse esindaja)
Ühenduse AKTIIVSUS JA LAIENEMINE (2) • LAIENEMINE JA JÄRELKASV • Ühenduse suurus ja koosseis • „Kõik peaksid ikka maakondliku aineühendusse kuuluma. Aga üleriigilisega on erinev: oleneb, kuidas organisatsioon on üles ehitatud.“ (maakondliku aineühenduse esindaja) • Juhi rolli võtmine • „Olen üritanud kolm aastat oma ainesektsiooni juhi kohta üle anda, aga tulutult. Inimesed kuuluvad meelsasti ühendusse, aga seda juhtida ei taha. Põhjus on väga lihtne – see annab väga suure töökoormuse. See annab sisuliselt teise töö juurde. Kuna see on nii vähe tasustatud, siis selle arvelt ei ole võimalik oma tunnikoormust vähendada koolis. Ja noh, kui sa hakkad mõtlema, et kas oma elu ka tähtis on, siis sa lihtsalt loobud selle ühenduse juhtimisest. Meil on tegelikult väga palju selliseid juhivõimetega häid inimesi, kes võiksid olla ka (juhid), aga lihtsalt ei jaksa.“ (linna ainesektsiooni juht) • Juhi/juhatuse liikme ametiajast: „Esimese aasta õpid ametit, teisel aastal oled enam-vähem, kolmas aasta töötad täiega. Ja tegelikult kolmanda lõpus veel ei teki väsimust. Aga seal on nagu presidendivalimistega, et kaks ametiaega oled olnud, siis kolmandal enam ei tohiks valida, sest siis võib tekkida seisak.“ (linna aineühenduse esindaja) • Uued liikmed • „Me ei looda nende listide peale nii väga. Iga sügis vaatame koolide kodulehed üle ja saadame personaalsed kutsed aineühenduse kogunemisele.“ (üleriigilise aineühenduse esindaja)
Ühenduse AKTIIVSUS JA LAIENEMINE (3) • MOTIVEERIMINE JA TUNNUSTAMINE • Probleemiks täpse info puudumine liikmete kohta (mitteformaalsetes ühendustes) • „Mina tunnen puudust, et ma ei tea, kui palju tuleb uusi inimesi. Isegi esimesel koosolekul ma ei saa neid tervitada pidulikult nimeliselt, kuigi tahaksin seda väga teha. Ja ma ei tea näiteks seda informatsiooni, kui keegi on olnud viiskümmend aastat õpetaja, et teda õnnitleda, sellist personaalset tagasisidet anda.“ (linna aineühenduse esindaja)
KOMMUNIKATSIOON JA KOOSTÖÖ (1) • SISEKOMMUNIKATSIOON • Peamiseks sisekommunikatsioonikanaliks meililist • „Meil töötab geograafia list. Seal on kõik geograafia õpetajad, mitte ainult meie liikmed. Aga pead ikka ise ka aktiivne olema ja teatama, kui nt meiliaadress muutub. No eks me ikka kontrollime ka aasta alguses kõik üle, aga kes ikka tahab infot saada, see tegelikult hoolitseb iseenda eest ka.“ (üleriigilise aineliidu esindaja) • „Me oleme samamoodi jõudnud isikliku pöördumiseni. Nt me tegime nüüd sellise parima praktika jagamise. Algul kui sa küsid, et kes tahaks jagada kogemusi, ega siis ei ole. Aga kui sa pöördud juba isiklikult, siis tulevad tegelikult küll. See on jälle õpetajale nagu tegelikult natukene selline tunnustus, et aineliit pöördub tema poole. Siis on see ka natuke motivatsiooni küsimus, et ahaa, et mind on märgatud.“ (üleriigilise aineliidu esindaja) • VÄLIKOMMUNIKATSIOON • Populaarseim kanal Õpetajate Leht • „Vahepeal oli Innove juures hästi hea uudiskiri. See oli päris hea. Iga kord kirjutasidki oma üritusest väikse artikli. Ja siis Õpetajate Lehte.“ (üleriigilise aineühenduse esindaja)
KOMMUNIKATSIOON JA KOOSTÖÖ (2) • KOOSTÖÖ • Aineühenduste-vaheline koostöö on rikastav, kuid kaduda ei tohi ka ainespetsiifilised tegevused. Koostöö toimub ka erinevate haridustasemete vahel. • „Nii palju, kui ma olen viimase kahe aastaga õppinud tundma teisi õpetajaid, ei ole varem juhtunud. Varem oli ikka selline oma tsunftisisene, oma õpetajad tegutsesime koos. Aga see on väga huvitav ja rikastav, kui ma näen, mida teevad teise aine õpetajad.“ (linna aineühenduse esindaja) • Koostöö omavalitsuste tasandil • Tartu linn kui hea näide, kuidas aineühenduste töö võiks omavalitsuse tasandil olla organiseeritud • Rahvusvaheline koostöö • „Igal koolil omad väliskanalid ja välisvõrgustikud, kuhu nad kuuluvad. Meie aineühendusele see pilt läheks nii kirjuks.“ (maakondliku aineühenduse esindaja) • ÜHENDUSTE OMAVAHELINE KONKUREERIMINE • Konkureerimine õpilaste ja liikmete pärast
TEGEVUSTE ELLUVIIMINE JA MÕJU • Ühenduste roll • Ühenduste mõju • „Ise pead lihtsalt ka natukene aktiivsem olema. Ma arvan, et ka teistes aineühendustes on nii, et kõiki tegelikult kaasatakse ja antakse võimalus kõigil kaasa lüüa.“ (maakondliku aineühenduse esindaja) • „Õpetaja põhitöö on ikkagi õpetamine, mitte nagu selline seltsiline tegevus. Kõige suurem probleem ikkagi selles ülekoormatuses, et töökoormus on nii suur, et ei jaksa midagi muud sinna kõrvale teha.“ (linna aineühenduse esindaja) • „Ma ei ütle, et kõik õpikud on jama, aga ma ütlen, et tase on ebaühtlane ja aineliit ei anna enam mingit hinnangut. Võiks olla märge, et „aineliit soovitab“. Ma tean, et nt loodusõpetuse osa õpikuid üldse ei vasta ainekavale. Kust see vaene õpetaja seda teab.“ (üleriigilise aineühenduse esindaja)
KÜSIMUSED? TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
