1 / 59

LOODUSVARAD

LOODUSVARAD. Õpik lk 95-111. 6.1 TAASTUVAD JA TAASTUMATUD LOODUSVARAD. Mis on loodusvarad?. LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad. Loodusvarad jaotuvad:. taastuvad loodusvarad

glenna
Download Presentation

LOODUSVARAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LOODUSVARAD Õpik lk 95-111

  2. 6.1 TAASTUVAD JA TAASTUMATUD LOODUSVARAD

  3. Mis on loodusvarad? LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: • vesi • õhk • muld • maavarad • taimed • loomad

  4. Loodusvarad jaotuvad: • taastuvad loodusvarad • taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud?

  5. Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Mets Vesi Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond.

  6. Taastuvateks nimetatakseneid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul.

  7. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuidloodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada.

  8. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi

  9. Loodusvarade kasutamine • Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid. • Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei oska neid õigesti tarvitada.

  10. Mõtle ja vasta! • Mille poolest erinevad taastuvad ja taastumatud loodusvarad? • Too näiteid oma kodukoha loodusvaradest. • Miks peab loodusvarasid kokku- hoidlikult kasutama?

  11. Keskkonna säästmise mäng -HONOLOKO • http://honoloko.eea.europa.eu/Honoloko.html

  12. 6.2 PÄIKE ON MEIE TÄHTSAIM ENERGIAALLIKAS Õpik lk 97-98

  13. THE SUN

  14. ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS? • Töö tegemiseks on vaja energia. Nt tühja kõhuga halb tööd teha- nälg näpistab. • ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE, KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE.

  15. Vasta: • 1) Kuidas jagunevad loodusvarad? • 2) Milliste loodusvarade puhul kehtib energia jäävuse seadus paremini (*) • 3) Millised on taastuvad loodusvarad?

  16. Taastuvad energiaallikad

  17. Kus kohast pärineb see energia, mis maailmas kõik liikuma paneb? • Enamik seadmeid töötavad elektriga. → • Elektrienergia tuleb elektrijaamast → • Energiaks muudetakse põlevkivi põletamisel vabanev soojus. • SOOJUS on üks energialiik (aineosakeste liikumise energia). • → põlevkisiv olev energia pärit päikeselt → • Talletunud miljoneid aastaid tagasi

  18. HÜDROELEKTRIJAAMAD

  19. HÜDROELEKTRIJAAM • Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks[1]. • Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele • http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroelektrijaam

  20. VEERINGE ja HÜDROELEKTRIJAAM

  21. TUULEENERGIA

  22. TUULEENERGIA Soodsad kohad tuulegeneraatoritele http://copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/

  23. TUULEENERGIA • Tuul tekib õhumasside liikumisel. • Kuidas? • Soojade ja külmade õhumasside liikumine KÜLM kõrgrõhk SOE madalrõhk

  24. TAASTUVAD ENERGIALIIGID

  25. 6.4 EESTI VEEVARUD Õpik lk 101-102

  26. Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad SININE: Lääne-Eesti vesikond ROHELINE: Ida-Eesti vesikond PUNANE: Koiva vesikond

  27. Lääne-Eesti vesikond

  28. HÜDROLOOGIA • HÜDROLOOGIA- on teadus, mis laias mõttes uurib Maa hüdrosfääri (vesikeskkonda), sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. • Hüdroloogilist uurimistööd tehakse tänapäeval veel Tallinna Tehnika Ülikooli Meresüsteemide Instituudis ja Keskkonnatehnika Instituudis, Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituudis, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis ja Geograafia Instituudis ning teistes asutustes.

  29. Eesti veevarud • Jõed • Järved • Läänemeri • Soode vesi • PÕHJAVESI

  30. Pärnu maakonna veevarud- jõed • Pärnumaal 189 vooluveekogu – neist 66 jõge ja oja • Enamik jõgedest on lühikesed ja väikese veehulgaga • Enamik saavad alguse soodest • Olulisemad vooluveekogud on Pärnu jõgi oma lisajõgedega ja Audru jõgikond. • Rannikujõed omavad tähtsust kalakudemisjõgedena. • Andmed: Pärnu Maavalitus (http://mv.parnu.ee/index.php?id=86)

  31. Pärnu maakonna veevarud- järved • Pärnumaal on 6 järve: • Ermistu (480 ha), • Tõhela (407 ha), • Lavassaare (211 ha) ja • Kaisma e. Suurjärv (140 ha).

  32. Pärnu maakonna veevarud- merevesi • Kogu Pärnumaa rannik kuulub Liivi lahe piirkonda, mille kirdeosas asubPÄRNU LAHT. • Pärnu laht on suhteliselt suletud, • valdavalt 5-10 m sügavune merelaht; • Vee juurdevoolust ligi 80% langeb Pärnu jõe arvele; • Selle tulemusena on Pärnu lahe soolsus väike, vaid 4-5‰; • Hoovused on nõrgad, valdavalt tuulesuunalised.

  33. Pärnu maakonna veevarud- põhjavesi • Põhjavesi on Pärnu linnas ja maakonnas peamiseks veevarustusallikaks. • Vett võetakse kuuest erinevast põhjaveehorisondist ja -kompleksist. • Pärnu maakonnas on kaks mineraalvee leiukohta - Häädemeestel ja Iklas. Käesoleval ajal ei kasutata neist kumbagi. • Looduslikult kõrge rauasisaldusega on mitmete piirkondade põhjavesi Pärnumaal.

  34. Veekasutus majapidamises http://www.pvesi.ee/index.php?id=146 (Pärnu Vesi kodulehekülg)

  35. Kuidas säästa vett? • Parandage kõik tilkuvad kraanid. • Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Seega ärge peske hambaid jooksva kraani all. • Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega - vältige jooksva vee all nõudepesu. • Keerake kraan pärast kasutamist hoolega ja täiesti kinni.

  36. Kuidas säästa vett? • Eelistage duši allkäimist vannis käimisele, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui duši all käimine. Keskmise vanni maht on 200 liitrit, ehk siis ligi ¼ m3. Kui siiski otsustate vannis käimise kasuks, siis täitke vann poolenisti veega. • Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud. • Informeerige ASi Pärnu Vesi Avariiteenistust veeleketest ööpäevaringselt telefonil 4455 650.

  37. 6.3 ELURUUMI VAJAVAD KÕIK Õpik lk 99-100

  38. EESTI Eesti pindala: 45 227 km² Elanike arv: 1,3 miljonit inimest Maatüki suurus inimese kohta: 300 000 m²

  39. Milleks on meile maad vaja? • Kirjuta vihikusse nii palju maa kasutusalastid, kui meelde tuleb.

  40. Milleks on meil maad vaja? • teed • Linnad: elumajad • Äripinnad • Lennujaamad • Prügilad • Maaharimine • jms Oskar Oanurm foto

  41. 6.5 PÕLLUMAJANDUS SÕLTUB MULLAST JA ILMASTIKUST Õpik lk 103

  42. Eesti põllumajandus • Eesti ei ole soodsaim paik: • Enamik põllukultuure vajab kasvamiseks soojemat ja pikemat suve • Pakane võtab puud ära • Liiga kuivad suved • Liiga vihmased suved • Rahe • Tugevad tuuled

  43. 6.6 METS ON ROHELINE KULD Õpik lk 104 - 105

  44. Eesti metsad

  45. Metsad jagunevad: • Lehtpuumetsad • Okaspuu metsad (igihaljad) • segametsad

  46. Puitu kasutatakse: • Kütteks • Ehitusmaterjaliks • Tooraineks (paberi- ja mööblitööstus) • Ekspordiartikkel (müüakse välja riigist)

  47. Põdral maja metsa sees

More Related