Pindala- ja otsetoetuste infopäev

1. Pindala- ja otsetoetuste infopäev Aprill 2019 Koolitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

2. Otsetoetused 2019. aastal Otsetoetustebüroo otb@agri.ee

3. Ühtne pindalatoetus • Põhinõuded on võrreldes 2018. aastaga samad, ent alates 2019. aastast: • Ei kehti enam heksli maha jätmise erisus, mis oli lubatud 2017. ja 2018. aastal • Ei kontrollita enam aktiivse tootja nõudele vastavust

4. Rohestamise toetus • Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine: • Alates 2019. aastast arvestatakse põllumajanduskultuuri osakaal põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. Senini kehtis ajavahemik 15.06.-15.08. • Püsirohumaa säilitamise kohustus: • 2018. a pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%. Selleks, et täita püsirohumaa säilitamise kohustust, peab põllumajandustootja säilitama oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala ning taotlejatel, kelle kasutuses on viimase kahe aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, tuleb see etteantud pindala ulatuses tagasi rajada.

5. Rohestamise toetus • Püsirohumaa säilitamise kohustus: • 2018. a pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv Taotlejad, kelle kasutuses on maad, millele kehtib 2016. a lõpul määratud püsirohumaa tagasi rajamise (TAR) kohustus, kuid ei ole 2017. ega 2018. a PR tagasi rajanud, peavad rajama PR määratud ulatuses tagasi. 2017-2019 tagasi rajatud püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral. • 2019. aastal pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Keeld kehtib kõigi taotlejate kohta, kellel kohalduvad ROH nõuded. Püsirohumaade ülesharimine 2019. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

6. Nõuetele vastavus 1. detsembril 2018 jõustus vedelsõnniku laotamist puudutav veeseaduse muudatus, millest tulenevalt muutus 2019. aastaks KM 1 nõue 1 (nitraadileostuse vältimine nitraaditundliku alal) • Keelatud on vedelsõnniku laotamine alates 1. novembrist (seni oli alates 15. novembrist) ning vedelsõnniku paisklaotamine 20. septembrist kuni 20. märtsini. • Vedelsõnniku laotuskeelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist (seni oli alates 1. novembrist).

7. MAK 2014-2020keskkonnatoetuste muudatused 2019 MEM põllumajanduskeskkonna büroo keskkond@agri.ee 26. märts 2019

8. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (1) • 2019. aastal võib KSM toetust taotleda ka viienda aasta rohumaa kohta, kui: • - sellel rohumaal oli 2018. aastal KSM kohustus ja • - hiljemalt pärast heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse sellel maal teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi või hoitakse seda maad mustkesas;

9. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (2) • põllulindude soodustamiseks saab jätta lisaks püsirohumaale ka piirkondliku mullakaitse toetuse põllumaa üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne; • KSM kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse kohustusega;

10. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (3) • KSM alg- ja täienduskoolituste korraldajateks on Põllumajandusuuringute Keskus või Maaeluministeerium; • Alates 2019. aastast uut kohustust võtta ei saa; • Kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustuse aluse maa pindalast selle maa arvelt, millele ei ole kohustust võetud.

11. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (1) • Seni oli määruses sätestatud, et erinevaid hooldamistingimusi võib Keskkonnaamet ette näha tulenevalt kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast. • Nüüd on lisatud järgmine lause: „Keskkonnaamet võib määruses sätestatust erinevad hooldamistingimused ette näha ka juhul, kui alal tehakse uuringuid poollooduslike koosluste kaitse tulemuslikuks korraldamiseks“.

12. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (2) • Lisatud on järgmine lause: „Keskkonnaamet ei anna hooldamistingimuste kohta nõusolekut, kui ala, mille kohta toetust taotletakse, ei vasta §-s 5 sätestatud nõuetele“. • Seni oli Keskkonnaameti poolt hooldamistingimuste kohta nõusoleku andmise eelduseks see, et ala pidi olema hoolduskõlblik. Üheselt mõistetavuse huvides sätestatakse nüüd, et Keskkonnaamet ei anna hooldamistingimuste kohta nõusolekut, kui ala, mille kohta toetust taotletakse, ei vasta mis tahes §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõudele.

13. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (3) • Tunnistatakse kehtetuks rakendussäte, mille kohaselt avalikustas PRIA veebilehel teabe keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike koosluste kohta, mis olid Keskkonnaameti hinnangu kohaselt 2015. aasta seisuga hoolduskõlblikud. • 2015. aasta teabe avalikustamine oli pigem eksitav.

14. Loomade heaolu toetus • Toetust ei või taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik.

15. Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus • Alates 2019. aastast makstakse KSK toetust kuni kümne hektari ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest taotleja kohta.

16. Piirkondlik veekaitse toetus=NTA (või sellest kitsam ala)Ootame uusi taotlejaid! • 60% KSM põllumaahoidminetalvisetaimkatte all • Maa 5 aastat järjest rohumaanahoidmine • Mahetootja oma kohustust • selle kohustusega asendada • ei saa

17. Piirkondlik mullakaitse toetusturvasmuldade või erodeeritud ja deluviaalmuldade hoidmine rohumaana • Muudatusi ei ole, va KSM määrusest tulenev: • - põllulindude soodustamiseks saab jätta lisaks püsirohumaale ka piirkondliku mullakaitse toetuse põllumaa üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne.

18. Kiviaia taastamise toetus • Kiviaia taastamise toetuse määruses asendati viide kehtiva muinsuskaitseseaduse alusel asutatud kultuurimälestiste riiklikule registrile viitega uue seaduse alusel asutatavale kultuurimälestiste registrile. • Kultuurimälestiste registri andmed korrastatakse 2022. aasta 1. jaanuariks.

19. Mahetoetuse määruse muudatused

20. Toetusaluse põllumaa piirmäär: köögivili, maasikas ning ravim- ja maitsetaimed • Köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede või nende kõigi kasvatamisel kokku antakse toetust kuni 15 hektari põllumaa kohta.

21. Toetusaluse maa piirmäär: puuvilja- ja marjakultuur • Puuvilja- või marjakultuuri või mõlema kasvatamisel kokku antakse toetust kuni 70 hektari maa kohta. • Enne 2019. a. võetud kohustuse puhul antakse toetust kuni kohustusperioodi lõpuni maksimaalseltselle pindala ulatuses, mille kohta anti toetust 2018. a.

22. Lühiajaliste rohumaade vanuse pikendamine ja kohustuse asendamine • 2018. a. põuaperioodi tõttu võimaldatakse 2019. a. anda toetust kuni 4-aasta vanuse lühiajalise rohumaa kohta. • 2019. a. ei saa kohustust asendada piirkondliku veekaitse toetuse kohase maa rohumaana hoidmise kohustusega

23. Püsirohumaade säilitamine ja tagasirajamine PRIA

24. Püsirohumaade tagasirajamise kohustuse täitmine 2017 ja 2018

25. Püsirohumaade suhe kogu põllumajandusmaasse 2017 ja 2018

26. Püsirohumaade tagasirajamise kohustuse määramine 2018 • PR aastase suhtarvulõhkiminekulvõrdlusarvusuhtes >5%määrataksepüsirohumaatagasirajamisekohustus. • Tagasirajamisekohustusmäärataksetaotlejatele, kellekasutuses onmaa, millel on viimasekaheaastajooksul PR ülesharitud – 731 taotlejat, ca 20% ülesharitud PR-st. • Kui maa liigub taotlusalusest pinnast välja, siis tagasirajamiskohustust taotlejale üles ei jää.

27. Püsirohumaa tagasirajamine ja säilitamine 2019 • PR tuleb otsusega määratud ulatuses tagasi rajada hiljemalt 2019 taotlemise ajaks. • Tagasirajatavaks PR-ks võib olla pindalatoetuste taotlusel olnud maa – kas rajatakse uus heintaimede segudest rohumaa või kasutatakse selleks 2018 taotlusel olnud 1-5 aastast lühiajalist heintaimede segust koosnevat rohumaad või sööti jäetud maad. • Tagasirajatavat PR peab hoidma samal kohal vähemalt 6nda a-ni. • PR-i ei pea tagasi rajama täpselt samale kohale, kus see üles hariti. • 2019 pole lubatud olemasolevaid PR ega TAR üles harida.

28. Püsirohumaa tagasirajamine ja säilitamine 2019 • Taotlejad, kes 2017. ja 2018. a ei rajanud püsirohumaad tagasi kogu kohustuse ulatuses, peavad 2019. a tagasi rajama püsirohumaa ulatuses, mis 2017. ja 2018. a rajamata jäi. • Kui maa, mille alusel tagasi rajamise kohustus määrati, läheb üle teisele taotlejale, läheb talle üle ka kohustus püsirohumaa vastavas ulatuses tagasi rajada. • Tagasi rajatud püsirohumaad peab samal kohal säilitama! Selliste maade üles harimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa ROH vähenduse. • Kui maa, kuhu püsirohumaa tagasi rajati, läheb üle teisele taotlejale, läheb talle üle ka kohustus rohumaa samas kohas säilitada.

29. PR tagasirajamise kohustuse info • PRIA avalikul veebikaardil näeb põllumassiividega seotud PR tagasirajamise kohustusi, kui vajutada põllumassiivi andmete juures „Trüki pdf“. • Põllumassiividega seotud PR tagasirajamise kohustuse andmed on 2019 PIN taotluste esitamise ajal näha ka ePRIA „Minu põllud“ teenuses. • ePRIA-s ja PRIA avalikul veebikaardil on kiht „Tagasirajatud püsirohumaa“, kus on näha 2017-2018. aastal tagasi rajatud püsirohumaa, mida tuleb samal kohal säilitada. • Seni kaua kuni tagasirajamise kohustus kehtib, tuleb põld tähistada TAR-ga.

30. Mis juhtub kui PR ei rajata tagasi nõutud ulatuses • Tagasirajatava PR-na arvestatakse ainult need rohumaad, mida taotleja tähistab PIN taotlusel maakasutustüübiga TAR. • Tagasirajamisnõude täitmata jätmisel (ka varasemalt määratud) või PR/TAR ülesharimisel vähendatakse ROH toetust alates 2019. • TAR-i peab hoidma samal kohal vähemalt rohumaa 6nda aastani – nõude rikkumisel vähendus kuni 6nda aastani. • Uusi PR-e ei tohi rohkem üles harida kuni üle-Eestilise loa saamiseni. • Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

31. Püsirohumaade säilitamise info: http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine Aitäh! Kadri Pärnpuu kadri.parnpuu@pria.ee

32. 2018. aasta administratiivsed kontrollidPeamised eksimused ja millele tähelepanu pöörata PRIA/Menetlusbüroo

33. Ühtne pindalatoetus Peamised toetuse vähendamise põhjused: • Puudub õigus maad kasutada või põld ei ole taotleja kasutuses – 269 taotlejat. • Toetuse taotlemine toetusõiguslikust pinnast suuremale pinnale. • Kindlaksmääratud põllu pindala on väiksem kui 0,30 ha – 61 taotlejat.

34. Eelkontrolli teatis (ET) - 1285-le taotlejale Topelttaotlejate arv vähenes 59%, 233 taotleja võrra.

35. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandus-tavade toetus(ROH) Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine (MK) Peamised toetuse vähendamise põhjused: • MK peamise kultuuri nõude rikkumine – 125 taotlejat • MK 2 peamise kultuuri nõude rikkumine – 22 taotlejat • MK nõude rohkem kui kolmandal korral rikkumise eest toetuse lisavähendamine

36. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandus-tavade toetus(ROH) Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (ökoalade) olemasolu põllumaal • Harimispraktikaks valitud põllul ei kasva sobilik kultuur • Ökoalade nõude rohkem kui kolmandal korral rikkumise eest toetuse lisavähendamine Toetust ei määratud ROH nõuete rikkumise eest – 26 taotlejat

37. Kliimat ja keskkonda säästvatepõllumajandustavade toetus(ROH) Püsirohumaade säilitamine ja toetuse vähendamine • Püsirohumaa säilitamise tava nõude rikkumine (303 taotlejat): • Ülesharitud püsirohumaa – 41 taotlejat • Tagasi rajamata püsirohumaa (TAR) – 246 taotlejat • Ülesharitud TAR maakasutusega püsirohumaa – 22 taotlejat • ROH nõuete rikkumise aluse pinna ja kindlakstehtud ÜPT toetuse aluse pinna erinevus on suurem kui 2 ha või 3%, rakendusid täiendavad rohestamise halduskaristused - 325taotlejat

38. Noore põllumajandustootja toetus (NPT) ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV) NPT • Kõik liikmed ei vastanud nõuetele, peamiselt seetõttu, et tegu ei olnud esmase alustamisega põllumajanduses PKV • Jälgige, et tegu oleks toetusõigusliku kultuuriga • Puuvilja aedades kehtivad ÜPT reavahede hooldamise nõuded. Kui nõudeid tähtaegselt ei täideta, ei ole need pinnad toetusõiguslikud.

39. Väikepõllumajandustootja toetus (VPT) • Maksimum summa 1250 eurot! • Loobuda saab taotlusperioodil loomatoetuste ja pindalatoetuste taotlusel vastava märke tegemisega. Märget ei saa enam tagasi võtta ka taotluse annulleerimisega. • VPT kavas osalemisest loobumine taotlusel tähendab tavatingimustes taotlemist nii looma- kui pindalapõhiste otsetoetuste osas. • VPT kavas osalemine ei ole päritav ega üleantav.

40. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamisetoetus (MAH) • Kultuuride erinevused – 2018. a 32 taotlejat, 2017. a 25 taotlejat.

41. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)

42. Loomade heaolu toetus (LHT) • Koolituse lisanõue • Taotlusalused veised tuleb karjas hoida kuni 31. augustini ehk pidamisperioodi lõpuni • 2019. aastal peavad kõik hobused, kellele taotletakse LHT toetust, olema registreeritud Eestis.

43. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT) • Jälgige, et kõik vajalikud lisadokumendid (taimepassid ja etiketid) saaksid esitatud hiljemalt taotlusperioodi lõpuks. • SORT taotlemiselkohalikepuuvilja- ja marjasortidekasvatamiseeest, tulebesitadaviljapuudekasvatamisepuhultaimepass, sõstraliste ja karusmarjalistetaimedepuhultarnijadokument. • SORT taotlemiselkohalikkusortipõllukultuuridele, tulebesitadakülvatudkultuuriserifitseeritudseemnemüügipakendioriginaaletikett.

44. Kokkuvõtteks • Viige ennast kurssi toetuse nõuetega. • Järgige tähtaegu! Pärast 17. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks saab muudatusi teha kuni 17. juunini või kuni PRIA saadetud järelepärimises või e-PRIAs antud teates toodud tähtajani. • Pöörake tähelepanu e-PRIAs kuvatavatele teadetele ja koondinfole. Kui tekib küsimusi, helistage PRIA infotelefonile. • Mahetootjad peavad oma põllud taotlusele kirja panema hiljemalt 21. maiks. Pärast 21.05. taotlusele lisatud põllud PMA-st mahetunnustust ei saa.

45. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatused26.03.2019 Kristiina Digryte Maaeluministeerium Taimeterviseosakond 6256 275; Kristiina.digryte@agri.ee

46. Ettekanne • 1. TPSKS muudatused • Väljatöötamisel, läbinud sotsiaalpartnerite kooskõlastusringi - esitamine veebruar 2018. • 2. Sordikaitse põhimõtted

47. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise osad • Seemnete sertifitseerimise volitamise süsteemi muutmine • Omatarbeks toodetud seemne kohta teabe esitamise kohustus, tähtajad • Seemnekartuli tootmisega seotud muudatused • Puuvilja- ja marjakultuuride sordileht

48. Sertifitseerimise mõiste • Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, seemne ja seemnekartuli puhul ka pakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all. Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.

49. Seemnete sertifitseerimine

50. Põldtunnustajate süsteem (1) • Võimalik vaid sertifitseeritud kategooria korral • OECD on toimunud ka kõrgemate kategooriate põldtunnustamise volitamiste katse. • Hetkel toimub see katse ELs rakendusotsusega 2012/340 kuni 31.12.2017, katset pikendati kahe aasta võrra. Olukord tuleviku osas ebaselge. Eesti katses ei osale.