130 likes | 513 Views
Võnkumine. Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004. Heinrich Rudolf Herz. Saksa füüsik. Tõestas katseliselt elektromagnet-lainetuse ja ehitas nn. Herzi vibraatori – kaasaegse raadiosaatja eelkäija. Üks võnkumise teooria rajajatest. Perioodilised liikumised.
E N D
Võnkumine. Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004
Heinrich Rudolf Herz • Saksa füüsik. • Tõestas katseliselt elektromagnet-lainetuse ja ehitas nn. Herzi vibraatori – kaasaegse raadiosaatja eelkäija. • Üks võnkumise teooria rajajatest.
Perioodilised liikumised. Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike järel.
Võnkumiste liigid Sundvõnkumine Vabavõnkumine
Vabavõnkumine • Vabad võnkumised toimuvad süsteemi sisejõudude mõjul. • Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. • Võnkumisel teeb keha tööd ja seega peab keha energiavaru vähenema ning võnkumine lakkab. • Selliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvateksvõnkumisteks.
Sundvõnkumine. • Sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. • Süsteemiväline jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu.
Täisvõnge, hälve ja võnkeamplituud • Periood T on täisvõnke sooritamise aeg. • Hälve on keha kaugus tasakaaluasendist.(x) • Maksimaalset kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks.(x0)
Võnkeamplituud sumbuva liikumise korral. Sumbuva võnkumise korral amplituud väheneb pidevalt ajaühikus.
Võnkesagedus • Sagedus on ajaühikus tehtavate võngete arv • Sageduse mõõtühikuks on herts (1Hz) • Sagedus on 1 Hz, kui 1 sekundi jooksul tehakse 1 täisvõnge. F – sagedus T- täisvõnke sooritamise aeg N – Võngete arv
Resonants • Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. • Selle tekkimise eelduseks ongi sageduste võrdsus.