Kasutajate/perekondadega tegelemine (TARTU)

1. Kasutajate/perekondadega tegelemine (TARTU) PERCENTAGE PERson CENtered Training: AGE care plan

2. Millega saavad kliendid ise hakkama, analüüsida, täpsustada ja kontrollida seda Missugune on soorituse võime? Sõltuvuse/sõltumatuse indeks? Täiendava abi vajadus, analüüsida, täpsustada ja kontrollida neid vajadusi Andmete kogumine kliendi elukäigu kohta Kliendilt saadud andmete: otseste ja kaudsete signaalide korrektne tõlgendamie, nendele regeerimine ning nende salvestamine Kliendi usuliste jm veendumuste arvestamine Positiivse suhte loomine ja säilitamine Selge ja arusaadav eneseväljendus: vajalik hääl, diktsioon, tämber Mitteverbaalne suhtlemine Keeleoskus, selle puudumisel alternatiivsed võimalused Kliendi ja perekonnaliikmete motiveerimine

3. Hooldusplaani aluseks on kliendi IGAKÜLGNE HINDAMINE • Meditsiiniline • Kognitiivne • Afektiivne • Sotsiaalne toetus • Majanduslik • Keskkondlik • Elukvaliteet – enamuses hindamisdokumentides see osa puudub

4. HINDAMINE võimaldab • määratleda prioriteetsed individuaalsed probleemid • identifitseerida tegurid, mis kliendi võimetust soodustavad, • välja selgitada ressursse, millele toetuda • määratleda kliendi hooldus- või raviasutusse paigutamise vajadust • välja selgitada abi, mida vajatakse igapäevatoimingutes • selgitada vajalikud abistajad • määratleda vajaminevaid teenuseid ja hinnata prognoosi

5. Hinnatakse kliendi võimet täita funktsionaalseid ülesandeid ja sotsiaalseid rolle • Funktsionaalsed ülesanded: lihtsast enesehooldusest kuni tööalaste juhtimisülesanneteni • Igapäevaelu põhitoimingud /ADL/ Enesehoolduse skaalade alusel • Instrumentaalseid igapäevaelutoiminguid/IADL/ Instrumentaalsete toimingutega toimetulekust sõltub see, kas isik suudab jätkata iseseisvat elu või mitte • Keerukaid toiminguid /AADL/ Need on nn “luksusfunktsioonid”, mis pole hädavajalikud iseseisva elu jätkamiseks. Need on sageli individuaalsed, mõjutatud kultuuritaustast ja motivatsioonist ning seonduvad meelelahutuslike, tööalaste, altruistlike või kogukondlike teenustega. Kui väheneb võime teostada keerukaid toiminguid, siis võib see olla varane märk funktsioonide üldisest langusest.

6. Funktsionaalne võimetus jaguneb neljaks valdkonnaks. • Füüsiline võimetus: piiratud kõndimisvõime, suutmatus trppidel liikuda. Häiritud ADL ja IADL toimingute sooritamise võime. • Vaimne võimetus puudutab intellektuaalse, kognitiivse või mõtlemisvõime kõrvalekaldeid. Näiteks, mitteorienteerumine ajas ja ruumis. • Toimetulek stressiga puudutab emotsionaalset valdkonda. Põhjendamatu ärevustunne, õnnetuse tunne ja rahulolematus onemotsionaalse võimetuse nähud. • Sotsiaalne funktsioon puudutab indiviidi suhtlemist tema sotsiaalses võrgustikus: isoleeritus, ühiskondlik aktiivsus, suhted, kogukondlikud ja usulised tegevused ning töö.

7. MEESKONNALIIKMETE ROLLID HINDAMISES • Arst • Õde • Sotsiaaltöötaja • Füsioterapeut • Tegevusterapeut • Toitumisspetsialist • Kõneterapeut • Kliiniline psühholoog

8. Vt ADL ja IADL Soorituse võime hindamine Abistamise adekvaatsus Lisaabi vajadus Abistajate koormus

9. Hooldusfilosoofia Kas antud printsiibid on rakendatud praktikasse või ei, selle üle otsustab klient: • Kuidas personal mind kohtleb, kui mind näiteks vannitatakse või riietatakse? • Kuidas nad minuga räägivad? • Kas minuga konsulteeritakse, kui asi puudutab minu hooldust või siis kõigi klientide hooldust? • Kas minu soove austatakse? • Kas minu arvamusi arvestatakse? • Kas personal peab mind samasuguseks inimeseks nagu nad ise on, oma soovide, lootuste ja ootustega.

10. Kliendi õigused • Austus • Privaatsus • Pöördumine kliendi poole • Riskid: hooldusplaan peab sisaldama riskide hinnangud, üksikasjalikult peab olema kirjas iga riski sisaldav või vähendav tegevus, kooskõlastatud personali ja kliendi või tema esindajaga • Tsiviilõigused: osaleda poliitilises elus, hääletada, rääkida oma poliitilistest tõekspidamistest, võimaldada juurdepääs ajalehtedele ja teistele informatsiooni allikatele. Tuleb tagada õigused, mis on kirja pandud inimõiguste ja puuetega inimeste kaitseks, samuti tagada sots kindlustuse toetused ja soodustused. Kliendid tegelevad oma isiklike finantsasjadega niikaua, kui nad seda ise suudavad või selleks võimelised on. • Valikuvabadus: ühiskondlikke tegevusi, toitu, igapäevase elu tavategevusi, Isiklikke ja sotsiaalseid suhteid, religioosseid toiminguid, oma surma korraldamist , seda, kellega suhelda jne • Isiklik vara • Advokaat ehk kaitse • Esitada kaebusi

11. Piirangud, sund • Kitsendusi võib kasutada vaid erandlikes olukordades ja viimase abinõuna. • Kõik piirangud peavad olema dokumenteeritud hooldusplaanis koos kitsenduse kirjelduse ja määramise põhjusega. K.a. isiku nimi, kelle käsul seda kasutatakse. • Otsust tuleb pidevalt üle vaadata. • Kirjalik poliitika ja kindlad protseduurid kitsenduste kohta. • See on töötajate väljaõppe kohustuslik koostisosa

12. Kliendi hooldusvajadus • Maslow vajaduste püramiid Eneseteostuse vajadus Staatuse, lugupidamise vajadus Armastuse, hoolimise vajadus Turvalisuse vajadus Füsioloogilised vajadused

13. Hoolduse põhiprintsiibid, suhtlemise alused • Kliendi eneseväärikuse säilitamine • Kliendi usuliste jm veendumuste arvestamine • Kliendiga rääkimine temale mõistetavas keeles • Kliendi soovide ja vajaduste aktsepteerimine ning nendega arvestamine • Aktsepteeriv suhtlemine probleemide korral • Kliendi kaebustele reageerimine, vastamine • Pereliikmete kaasamine

14. Empaatiline suhtlemine • Kliendi kuulamine • Tema tunnete ja vajaduste peegeldamine • Tema soovide mõistmine • Kliendi soovidest ja vajadustest kokkuvõtete tegemine • Täpsustamine, sondeerimine S.o. Nägemine tema silmadega, kuulmine tema kõrvadega, tema tunnete tundmine S.o. Olemine “tema saabastes” ja samas olemine vaatleja ehk kõrvaltvaataja rollis

15. PEREKONNA KAASAMINE • Erinevad vaatenurgad perekonna kaasamisele. • Perekeskne vaatenurk tööle puudega isikute ja eakatega ütleb, et töös eakate ja puudega inimestega tuleb pöörata tähelepanu • üksikule persoonile ja tema probleemidele • tema peresüsteemile • füüsilisele, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale • generatsioonidevahelisele peresüsteemile

16. Moroney • Esimene vaatenurk PERE kui põhjustav faktor või isegi takistus pereliikme hooldusele ja teenuse pakkumisele • Teine vaateviis PERE kui ressurss, aga kontroll planeerimise ja otsustuste üle jääb professionaalile • Kolmas vaatenurk PERE kui tiimi osa, ta osaleb aktiivselt planeerimisel ja otsuste tegemisel • Neljas vaateviis PERE kui vahelesegamise objekt Peresüsteem, k.a. klient identifitseeritakse kliendina ning potentsiaalse teenuse saajana. Moroney – “Ainuke lähenemine, mis ei fokusseeru ainult eakale või puudega liikmele, vaid tervele süsteemile”.

17. Sotsiaalpoliitika ja perekond • Kas haige pereliikme hooldamine on ainult perekonna probleem? See stresseerib peret ja pere murdub. • Missugused institutsioonid peaksid missuguseid teenuseid pakkuma?

18. Äralõikamine olulistest suhetest annab oma panuse valu ja düsfunktsiooni arenemisse • Üksildus, eraldumine, võimaluste piiratus • Pere ja sõprade kaotus haiguse ja surma tõttu • Vajalike ressursside puudus • „Paigutamine“ hooldekodusse • Stressis pereliige ja puudega isiku väärkohtlemine • Pereliikmete eemaletõmbumine hooldusest • Enamus professionaalde tööst peaks olema suunatud just kontaktide ja ressursside uuestiloomisele

19. Perel on koordineeriv ja vahendav roll puudega isiku ja bürokraatlike struktuuride vahel puudega isiku ja perekonna tõrjutus • Pereliikmete kaasamine otsustesse, nende abistamine • Spetsifitseerida pereliikmete rollid ja ülesanded ning formaalsete ja poolformaalsete abistajate rollid ja ülesanded

20. Pereliikmetest hooldajate probleemid ja nende vajadused. Nende abistamise võimalused • Toetusgrupid • Individuaalne nõustamine professionaalide poolt • Vabastav / Kergendav hooldus / Ajutine hooldus ehk Respite Care - Kodune - Päevane - Laiendatud ehk koduväline • Nõustamine • Koolitus • Hoolduse algõpetus • Terviseõpetus • Informatsioon abi võimaluste kohta • Ensehinnangu tõstmine • Käitumisoskuste parandamine, enesekehtestamine