mass raskusjõud keha kaal kaaluta olek

1. massraskusjõudkeha kaalkaaluta olek Jäävad ja muutuvad suurused füüsikas

2. Mass Mass väljendab keha omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Klassikalises mehaanikas loetakse mass muutumatuks

3. Mass Mass väljendab keha omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena.

4. Mass Mass väljendab keha omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena.

5. Mass Mass väljendab keha omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena.

6. Mass Mass väljendab keha omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena.

7. Mass Mass väljendab keha omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena.

8. Mass Mass väljendab ka keha teistsugust omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks.

9. Gravitatsioon Mass väljendab ka keha teistsugust omadust millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks.

10. Gravitatsioon Päike tõmbab gravitatsioonijõuga kõiki planeete enda poole ja suudab oma suure massiga hoida kõiki planeete orbiitidel. Planeedid säilitavad oma orbiidi tänu tiirlemisele. Maa tiirutab ümber Päikese keskmiselt kiirusega 30 km/s!

11. Raskusjõud Kõik planeedid tõmbavad enda läheduses olevaid kehi enda poole. Jõudu, Millega planeet kehi enda poole tõmbab nimetatakse raskusjõuks. Ühesuguse massiga kehale mõjub suurema massiga planeetidel suurem raskusjõud. Maal mõjub ühe kg massiga kehale raskusjõud 9,8 N.

12. keha kaal Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe mõjul rõhub toele või pingutab riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Kui mõjujõuks on ainult raskusjõud, siis on keha kaal võrdne raskusjõuga.

13. Kaaluta olek Oh kui kerge on olla Kui nüüd keha osaleb vastastikmõjus, kus tema rõhumisjõud alusele väheneb, siis väheneb ka keha kaal. Kui keha saab vabalt Maa poole langeda, siis tema kaal on null. See on üks võimalik viis kaaluta olekuks.

14. Kaaluta olek Kui nüüd keha osaleb vastastikmõjus, kus tema rõhumisjõud alusele väheneb, siis väheneb ka keha kaal. Kui keha saab vabalt Maa poole langeda, siis tema kaal on null. See on üks võimalik viis kaaluta olekuks. Oh kui kerge on olla

15. Kaaluta olek Kui nüüd keha osaleb vastastikmõjus, kus tema rõhumisjõud alusele väheneb, siis väheneb ka keha kaal. Kui keha saab vabalt Maa poole langeda, siis tema kaal on null. See on üks võimalik viis kaaluta olekuks. Oh kui kerge on olla

16. Kaaluta olek Kui nüüd keha osaleb vastastikmõjus, kus tema rõhumisjõud alusele väheneb, siis väheneb ka keha kaal. Kui keha saab vabalt Maa poole langeda, siis tema kaal on null. See on üks võimalik viis kaaluta olekuks.

17. Kaaluta olek Teiseks kaaluta oleku saavutamise viisiks on tiirutada ümber Maa kiirusega 7,9 km/s nii nagu kosmoselaevad seda teevad. Kaasajal on välja töötatud ka lennuki selline trajektoor, kus mõnda aega saab kogeda kaaluta olekut.

18. massraskusjõudkeha kaalkaaluta olek Jäävad ja muutuvad suurused füüsikas