Silmaring

1. Silmaring Andres Valdre17. IV 2014 Andres Lopez, NationalGeotraphic,PhotooftheDay 9 Jan 2011

2. Ootused kursusele • „Soovin kõike teada” • Vrd kursuse maht ja erialaõpingute maht • Mõelda nagu insener • Kas see, mida kirjutan, on reaalses maailmas võimalik • Ettekujutus (visualiseerimine)

3. Teistsugune mõtteviis • Hea, kui keegi mõtleb pärast teistmoodi • Ka teadlik loobumine teemast pärast kursust on positiivne tulemus • Mis ajab tõlkija tõlkima asja, mida ta ei oska? • Mida päris elus teete, kui … • … tõlke teema on vastumeelt? • … ei nõustu lähtetekstis väidetuga? • … lähtetekst väidab sula lollust? • … lähtetekst on stiilis „lollidelt tulebki raha ära võtta”?

4. Silmaring:vrd sõna- või mõistepõhine tõlge

5. Taustateadmiste tähtsus • Oskuskeel on keel • vrd tõlkimine sõnahaaval • Mõistepõhine tõlkimine: taust ja kontekst blanked austenitic steel collars

6. Mulje:asjalikkus

7. Õigekeelsus • Vrd LE 1985 § 2: • „Kõigil, kes täidavad käesolevaid eeskirju, on õigus eeldada, et neid täidavad ka teised.”

8. Oskuskeele stiil • Tiiu Erelt, „Terminiõpetus” • Kompaktsus • sh lühendid: you are Go for TLI • Väljenduslihtsus • Võhiklus  primitiivsus – valel on lühikesed jalad! • „Mis küll on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?” • Tarbetu keerukus • puhastamiseks mõeldud vahend • puhastamises kasutamiseks mõeldud vahend • puhastamisega kasutamiseks mõeldud vahend • vahend puhastamise jaoks • vahend puhastamise alal kasutamiseks •  puhastusvahend

9. Teistsugune väljenduslaad • Sageli: narratiiv puudub • Tehniliste omaduste loetelu  jutustus(?) • Zō no Shōmetsu • Mitte alati A + B = AB • tarkvara andmete kuvamiseks // andmete kuvamise tarkvara • iluravi // esteetiline kirurgia • strut // tie// beam • (nv)

10. Väljenduslihtsus • Tarbetud täitesõnad • õhus leiduvad bakterid • kütmisel kasutatavad seadmed / kütmiseks mõeldud seadmed • teadust puudutavad/käsitlevad / teadusega seotud uuringud / uuringudseoses teadusega • moealaneteave / teave moe kohta • korrashoiuks vajalikud kulud •  õhubakterid, kütteseadmed, teadusuuringud, moeteave, korrashoiukulud

11. Väljenduslihtsus • Tarbetud kujundid • laias laastus • pidime andma nõusoleku allkirja näol • küsimused, mis puudutavad tarnet • Arhaismid  sõnade sagedus • Tarbetu sõnavaht • Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et … • … näol on tegemist … • Tarbetu kantseliit

12. Ühend- ja tuletisverbid • Ühendverb: annetust tegema  annetuse tegija • Tuletisverb: annetama annetaja • Ühendverbide põhjused • „rahvalikkus” • arhaismihuviline keeletoimetaja • „keele rikastamine” • Sõnavara suurus • Ühendverbide sage tegusõna: tegema, andma, olema, minema, panema, võtma • Tarbetud abisõnad • ära paranema ≈ paranema, välja arvutama ≈ arvutama

13. Sõnavara muutumine • Põlvkonnavahetus

14. Sõnastus • Mõistete hierarhia • seadmestik> seade > seadis • aparaat, instrument – vajadus kasutada puudub • seadeldis • Liited • -ja • -sti • Kontekst • stockings, leggings, breeches~ „sukad, säärised, suurtükirauad”

15. Orjalik originaalitruudus • Suurtähed • Kirjavahemärgid • Sõnade eri arv • mitmesõnalised terminid • Liitsõnade ja sõnaühendite osised • Sõnaliigid • Suhteomadussõnad: võõrkeeles valdkond, e k omadus: economicaldownturn ~ majanduslik langus = ’langus, mis on majanduslik’ majanduslangus

16. Ülekorrigeerimine • seadusandlus  seadusloome • kui ja et lause algul  juhul kui; selleks et  ka lause sees • Speller ei tunne kõiki vorme, mida ÕS lubab • nt teenus :  teenusi, kui teenus on III v • vrd pilot-inducedoscillation • JAS 39 Gripen 8.8.1993 Stockholm

17. Keel muutub • Kust tulevad moesõnad? • Viimase paari aastaga: eeskätt, puudutama, kuna • Keelendite sagedus ehk „kunatamise” võidukäik • juhul kui: +8% • üldjuhul: 1,3×sagedam • tavaliselt: 2,6×harvem • üldiselt: 1,5× sagedam • sest/kuna (väiketähega): sama (–1%) • -s/-l: +15% • -si/-seid: 2,2×harvem • siiski(lause keskel): +16% • näiteks (lause keskel):1,5× sagedam • tegemist: 1,6×sagedam • Selleks[,]et: 1,7×sagedam • ning: 1,3×harvem • kuna (üldse): 2,6×sagedam • eeskätt: 2,9×sagedam • puuduta-: +21%

18. KEELEVALDKONNAD

19. Keelevaldkonnad • Õigekeel • Kirjakeel • Oskuskeel • Argikeel • …

20. Sõnastike loogika • Suunav •  Sõnastik ees, keel taga • Kirjeldav •  Keel ees, sõnastik taga • Seletav sõnastik • Vihjesõnastik • „Tean, mida tähendab lähte- ja sihtkeeles ning mis on sihtkeelsed vasted, aga tahan teada, mis konkreetset vastet sõnastik eelistab.”

21. Sõnastike roll • ÕS • Kirjakeele õiguslik alus • Selles olev on kindlasti õige, aga õigekeel ulatub sellest ka välja • EKSS • Kirjeldab kasutamist eesti XX saj II p kirjakeeles • Entsüklopeedia/Wikipedia • Määratlused, selgitused, lisateave • W: ebaühtlane kvaliteet (≈ referaat) • Üldsõnastik erialasõnastikuna

22. Sõnastike ajakohasus • silvetvs.COD 1911 • Vana sõnastik: vrd vana entsüklopeedia • BundesrepublikDeutschland ~ „Saksa FV”  1983: Saksamaa Liitvabariik • „plaaner”

23. Tõlke usutavus

24. Termini- ja õigekeelsusvigade nähtavus • „Kui tõlkija sedagi ei tea, siis mida ta üldse teab!” • Täpne terminivaste või lobe ümberjutustusvs.suvaline sarnane sõnastikuvaste • seeking orphan medicinal product designation • soovivad märgistada harva kasutatavate ravimitena •  soovivad nimetada harvikravimiks

25. Millest räägib lähtekeele termin ja millest sõnastikuvaste? • „Inglise-eesti tehnikasõnaraamat”: ultrasonic testing Vaste ei ole OK Mittepurustav betooni katsetamine Ultrasonic testing Vaste OK

26. Tunne oma piire

27. Oskuste hindamine • Tõlgi seda, mida oskaksid kirjutada • Väärkujutelmad: • „Tõlkimine on keeletegevus” • „Kui oskan keelt, tean kõike, mida selles kirjutatakse” •  sama loogika:miks siis ei valitse Eesti Vabariiki Eesti Keele Instituut?

28. Ausus • Hambad ristis üle jõu käivat teksti • Kes sellisest tõlkest võidab? • Julgus tunnistada, et ei saa ülesandega hakkama •  Juba enne • Suhtumine „taganeda ei ole kuhugi...” • Suhtumine „taganeda ei ole kuhugi, selja taga on Moskva”

29. Täpsus ja loetavus

30. Täpsus ei tähenda iga sõna tõlkimist • anti-diabetes medicines taken by mouth • suhkrutõve vastu suu kaudu võetavad ravimid •  suukaudsed diabeediravimid • Tõlke kompaktsus • Lihtsam väljendumine on raskem kirjutada, aga kergem lugeda ja mõista • Keeruka sisuga tekst ei pea olemakeeruka vormiga •  Loetavus

31. Tõlkija ja toimetaja suhtlus

32. Mis on toimetamine? • EN 15038: tõlget peab toimetama (revise) • „Paneme tõlkesse komad õigesti, ongi tõlge toimetatud!” • Kas „toimetamine” on sisu- või keeletoimetamine? • revise sisutoimetamineedit  keeletoimetamine, korrektuur

33. Suhtlus toimetajaga • Mis toimetajale ei meeldi • 623 • „Tagasiside ruudus” • Kui tõlkija teab rohkem • Kommenteerige tõlget • „Algaja toimetaja sündroom” • Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik • Küsige põhjendusi • nt stiilijuhend, sõnastuseelistuste loetelu

34. Suhtlus tõlkijaga • Sama töö mitu korda • 1 kord jäi parandus arvestamata – kogemata • 2 korda – hajameelne • 3 korda – hooletu • 4 korda – isepäine • … • > 100 – … • Vana toimetatud tõlke uuendamine • Olemasolevat toimetatud teksti ei ole vaja „toimetustada”: teie ponnistused lähevad tõenäoliselt kaduma

35. Enesearendus

36. Mida te loete? • Kes vabal ajal loeb? • Kes loeb vabal ajal võõrkeeles? • Miks teised ei loe?

37. Lugemus • Taust ja kasutus • Kust lugeda head keelt? • Valdkonnateadmus • Ei tule paari lühikursusega • (vrd valdkonnaõpingute maht) • Kuidas inimene mõtleb • Tavaline, ebatavaline, ebanormaalne • Kriitiline mõtlemine • Kammitsateta mõtlemine • Loogikavead

38. Kriitiline mõtlemine • Tehnikatõlge: kuidas mõtleb insener • Loogika • Ratsionaalsus • Põhjendatus • Ettenägelikkus • Optimaalsus • Loogikavead • no trueScotsman • adnaturam • adhominem • adantiquitatem • adnumerumMilgramikatse • jpt: vt fallacyfiles.org

39. Maailmapilt kooli järel • Ratsionaalne maailmapilt: oskus eristada päris elu ja muinasjuttu • Badscience: kuidas ajakirjandus esitab loodusteaduste asemel selle paroodiat • al. ~1990 • vrd „ajalugu on lugu” (al. ~1980) • Kergeusklikkus • Inimlik soov teada (vs. teada, et ei tea / ise teada saada) • Umbluu uskumine võib olla psühholoogia, umbluude väljamõtlemine on kindlasti psühhiaatria

41. Umbluu • anti-intellectualism –„nurtured by the false notion that democracy means that my ignorance is just as good as your knowledge” (Isaac Asimov) • Dunningi-Krugeri efekt • The Foole doth thinke he is wise, but the wisemanknoweshimselfe to be a Foole. (Shakespeare, As You LikeIt)

43. Teadusvaldkondade seos • Nt ahel (matemaatika)  füüsika  keemia  bioloogia  meditsiin  psühholoogia  sotsioloogia

44. Inerts ja Mõttevärskus

45. „Miks peab kirurg nuga puhastama just Amoni püha tulega?” — „Sest nii on tehtud alati!” Wikipedia • Põhjendus peaks olema midagi enamat kui „nii on tehtud alati” • „Kas sinu arust olen ma 18 aastat tõlkinud valesti?” •  Äkki ongi alati tehtud valesti?

46. „Alati on teada olnud” • Mitu inimest mahub Tallinna lauluväljakule? • 100 000 (1969) • „üle 200 000” • 330 000 (1988) • 450 000 (1990)

47. 2,5 ha • 50 000 in (–25%)  1,5 in/m2 • 100 000 in (–25%)  3 in/m2 • 200 000 in (–25%)  6 in/m2 • 330 000 in (–25%)  10 in/m2 • 450 000 in (–25%)  13,5 in/m2 • Trolli seisukohad: • 7 in/m2

48. „Alati on nii olnud” • Keel ei ole sõnastikes • Keel on dünaamiline ja muutub • Kinnitatud terminoloogia

49. Lõpetuseks

50. „Sõnaraamatud on toredad asjad,aga keegi ei keela mõtlemastoma peaga” (A.K. 2002) • Terve mõistus