250 likes | 1.24k Views
ENERGIAMAJANDUS. REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009. ENERGEETIKA ÜLESANNE. VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI. NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in).
E N D
ENERGIAMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009
ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA • ELEKTRIENERGIAGA • SOOJUSENERGIAGA • MOOTORIKÜTUSTEGA • TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in)
ENERGEETIKA ISEÄRASUSED • MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE • HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS • ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT • ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID.
ENERGEETIKA ARENG • AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST?
INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE - KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD • TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS • ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA • TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES • SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI
INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT • AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG • TORUTRANSPORT • TANKERID • NAFTAKEEMIA
20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS
ENERGIAVARAD • TAASTUMATUD • NAFTA • MAAGAAS • KIVISÜSI • PRUUNSÜSI • PÕLEVKIVI • TURVAS • NEED ON FOSSIILSED KÜTUSED • URAANIMAAK • TAASTUVAD • MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA • GRAVITATSIOONI-ENERGIA • TUULEENERGIA • VOOLUVEE ENERGIA • PÄIKESEENERGIA • GEOTERMAAL- e. MAA SISEENERGIA • LOODETE, LAINEENERGIA • BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS?
TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE-ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIA-ALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID JA KESKKONNASÕBRALIKKE RESSURSSE: TUULE-, VEE-, PÄIKESE-, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA
ENERGIAALLIKATE OSAKAAL MILLISED SEADUSPÄRASUSED ON ENERGIAALIKATE KASUTUSES?
ENERGIALIIKIDE OSAKAALU MUUTUSED SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET
ENERGIATARBIMINE MAAILMAS SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET, JÄRELDUST
ENERGIATARVE TEGEVUSALADE LÕIKES MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT? MILLISED VALDKONNAD KASUTAVAD KÕIGE ROHKEM ENERGIAT?
ENERGIARESSURSSIDE VÕRDLUS TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID AASTAID TAGASI, TEKE AEGLANE. EI SAA KORDUV- KASUTADA SAAB KASUTADA PIDEVALT VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMI- SEL UUESTI KASUTUSELE VÕTTA TÄHENDUS FOSSIILKÜTUSED (KUNAGINE BIOMASS, SETTEKIVIMID) LOODUSPROTSESSID, MIS TEKIVAD TÄNU PÄIKESE- VÕI MAA SISE- ENERGIALE RESSURSS SUUREM ENERGIA- SISALDUS JA KÜTTE- VÄÄRTUS VÄIKSEM, HAJUB ROHKEM, KAOD SUUREMAD ENERGIASISALDUS MITMEKESISEM: SOOJUS-, ELEKTRI- ENERGIA, MOOTORIKÜTUSED, KEEMIATÖÖSTUS KITSAM KASUTUSALA: PEAMISELT ELEKTRI, VÄHEM SOOJUSE TOOTMISEL KASUTUSALAD
TAASTUMATUD TAASTUVAD SUUR REOSTUS: KAEVANDAMINE, PÕLETAMINE, SUUR VEETARVE, AHERAINE LOODUSSÕBRALIK, ROHELINE ENERGIA, EI REOSTA ÕHKU, VETT. VOOLUREZIIMI RIKKU- MINE. TEHISMAASTIKUD MÕJU KESKKONNALE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST ENERGIA VEOL LIINIKAOD VÕIMALIK VEDU SUURTE KAUGUSTE TAHA: TORU-, RAUDTEE-, LAEVATRANSPORT TRANSPORDITAVUS KEERULINE JA KALLIS TEHNIKA, JÕUKOHANE VAID RIKASTELE RIIKI- DELE. TEHNIKA KIIRE ARENG. LIHTSAM JA ODAVAM, LISAKAPITAL VAJALIK PUHASTUSSEADMETE TÄIUSTAMISELE TEHNIKA SUURED MAHUD MAAILMAKAUBANDUSES, ERITI NAFTA JA MAAGAASI PUHUL KASUTATAKSE KOHAPEAL ENERGIAT SAAB MÜÜA KAUDSELT (näit. Island, Norra sulatavad Al, mis on väga energiamahukas) OSALEMINE ENERGIA KAUBANDUSES
POSITIIVNE UUENEV, EI LÕPE OTSA, EI AMMENDU EI REOSTA LOODUST (ei teki põlemisjääke, aherainet). ROHELINE ENERGIA POLE LISAKULUSID SEOSES KÜTUSE VEOGA HIND EI SÕLTU MAA-ILMATURUST. PIKAS PERSPEKTIIVIS MADALAM OMAHIND NEGATIIVNE KASUTAMINE SÕLTUB ASENDIST, LOODUS-LIKEST EELDUSTEST TUULIKUD RIKUVAD MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE VOOLUREžIIMI ENERGIAALLIKA HULK VÕIB KÕIKUDA PEAB OLEMA KÕRVAL TEINE ENERGIALIIK KALLIS TEHNIKA, POLE KÕIGILE RIIKIDELE JÕUKOHANE TAASTUVENERGIA
POSITIIVNE KASUTADA SAAB KÕIKJAL, EI SÕLTU RESSURSI OLEMASOLUST EI SÕLTU ILMASTIKUST, ENERGIAHULK EI KÕIGU SUUREM ENERGIA-SISALDUS, SUUREM ENERGIAHULK MITMEKESISEMAD KASU-TUSVÕIMALUSED ODAVAM, LIHTSAM TEHNIKA NEGATIIVNE AMMENDUV RESSURSS, VARUD VÄHENEVAD SUUR KESKKONNAREOS-TUS (põletus: CO2, N ja S-ühendid, veeaur, tahm; karjäärid, põhjaveereostus, aherainemäed) HIND SÕLTUB MAAILMA-TURUST, LISANDUVAD VEOKULUD, KESKKONNA-MAKSUD RESSURSSI OMAVAD RIIGID SAAVAD MÕJUTADA MAAILMA MAJ. JA POL. TAASTUMATU ENERGIA
………………………. ………………………. SELGITA, MIDA TÄHENDAB “MUUD ENERGIAALLIKAD”.
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………