390 likes | 2.31k Views
VULKAANID. Vulkaanid maailmakaardil. http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/images/lithosphere/tectonics/Vol_eq_plates_GSFC.gif. Mis piirkonnad ja miks on kõige vulkaanilisemad?. KUS ESINEB VULKAANE?. LAAMADE SERVADES: VAIKSE OOKEANI TULEVÖÖS Andid, Malai saarestik, Jaapan
E N D
Vulkaanid maailmakaardil http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/images/lithosphere/tectonics/Vol_eq_plates_GSFC.gif Mis piirkonnad ja miks on kõige vulkaanilisemad?
KUS ESINEB VULKAANE? LAAMADE SERVADES: VAIKSE OOKEANI TULEVÖÖS Andid, Malai saarestik, Jaapan ATLANDI OOKEANI KESKMÄESTIKUS Island VAHEMERE PIIRKONNAS – Etna, Vesuuv, Ararat MANDRITE MURRANGUALAL- Kilimanjaro KUUMA TÄPI PIIRKONNAS, SEAL ON MAAKOOR ÕHUKE. Hawaiil Mauna Kea, Roheneemesaared Maigi Astok
VULKAANID VULKANISM – NÄHTUSTE KOGUM, MILLE TULEMUSENA TUNGIB MAGMA MAAPINNALE. VULKAAN – MAAKOORES OLEVATE LÕHEDE SÜSTEEMIGA KOONUSEKUJULINE TULEMÄGI MAGMA- MAA SISEMUSES OLEV GAASIDE RIKAS SULAKIVIM LAAVA – VÄLJAVOOLANUD MAGMA, MIS ON VABANENUD GAASIDEST JA VEEAURUST Maigi Astok
Vulkaani hingeelu http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Spaccato_vulcano.png?uselang=fr VULKAANILISED POMMID TUHAPILV PEALÕÕR KRAATER VULKAANIKOONUS LAAVAVOOL ERALDUVAD GAASID BASALDI JA TUHA KIHID MAGMAKOLLE
KUIDAS TOIMUB VULKAANI PURSE? Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. Gaasid põhjustavad suure rõhu. Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat magmat Väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks Maigi Astok
Vulkaanipurskega võivad kaasneda: • Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid • Tuhapilv – tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu • Lõõmpilv – kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv • Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad • Laavavoolud • Lööklaine • Tsunami – vee-aluse vulkaanipurske korral • Maavärinad http://free-extras.com/search/2/volcanoes.htm
Tuha- ja lõõmpilv 1991. a toimus Pinatubo purse, mis paiskas tuhka kuni 34 km kõrgusele. Tuha-pilv kattis 125 000 km² suuruse ala ja mõjutas kogu maailma kliimat. Lõõmpilv koosneb kuumadest gaasidest ja setetest. Tº võib ulatuda 1000º-ni ja ta võib liikuda kiirusega mitusada km/h. Krakatau purskel tekkinud lõõm-pilv liikus Sumatra rannikuni. http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Pinatubo_ash_plume_910612.jpg http://www.geo.umn.edu/courses/1001/Summer_Session/img011.JPG Kus nimetatud vulkaanid asuvad? Mis maailmajaos? Leia vahemaa
VULKAANID JAGUNEVAD OMA TEGEVUSELT: AKTIIVSED VULKAANID- pidevalt või väikeste vahedega purskavad PASSIIVSED VULKAANID - ajutiselt ei purska, aga võivad kunagi hakata KUSTUNUD VULKAANID - inimajalugu ei mäleta purskamist Maigi Astok
Vulkaanide tüübid: KILPVULKAANID Kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi. KIHTVULKAANID Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid
KILPVULKAAN Kilpvulkaan- on lai ja suhteliselt lame, mis koosneb räni ja gaasidevaesest basaltseist laavavooludest .
MAUNA LOA HAWAII SAARESTIK Viimati purskas 1984
KIHTVULKAAN Kihtvulkaan-on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilisekujuga ränist ja gaasidest rikastatud, suure viskoosuse ja vaevaliselt voolav magma
Kaldeera-on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm Rano Kau Tšiili
Vulkanismiga kaasneb ka positiivset Vulkaan on aken Maa sisemusse. Selgita Ehitusmaterjal tuff Keemiatööstuse tooraine väävel Viljakad mullad ja uued elualad Too näiteid, mis riigid ja saared on olemas tänu vulkanismile Kuum põhjavesi – Maa siseenergia, turism Leia riike, kus kasutatakse Maa siseenergiat http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tuffstein_bild1.jpg http://www.hilo.hawaii.edu/~csav/gallery/galleryfield.php http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Blethrow_Ijen2.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:1972_Iceland_Geysir-1.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:New_Beach_at_Kaimu_Bay_looking_toward_Kalapana.jpg
KAS VULKAANIDEST ON KASU? KUUMAVEEALLIKAID KASUTATAKSE KÜTTEKS TARDUNUD KIVIMIT KASUTATAKSE EHITUSEKS VULKAANILINE TUHK MUUDAB MULLA VILJAKAKS TURISMINDUS Maigi Astok
KUUMAVEEALLIKAD Maigi Astok
Mudavoolud Armero-Kolumbia 1985 3 m paksune mudakiht 25000 elaniku