Nõuetele vastavus (cross compliance ehk CC )

1. Nõuetele vastavus (cross compliance ehk CC) 7. oktoober 2008, PMAN

2. Ajaloost • ÜPP mõjust keskkonnale hakati rääkima 1970.-tel • 1992. aasta ÜPP reformi ajal tekkis CC idee • 2003. aasta ÜPP reformi ajal oli CC üheks oluliseks muudatuseks kogu kontrollisüsteemis • ÜPP tervisekontrolli raames vaadatakse ka CC üle

3. Õiguslik alus • EÜ Nõukogu määrus 1782/2003, eriti art. 4 ja 5 ja lisad III ja IV/NB! tulemas on uus määrus • EÜ Nõukogu määrus 1698/2005 • EÜ Komisjoni määrus 796/2004 • EÜ Komisjoni määrus 1975/2006

4. Hetkeseis: • ÜPP tervisekontroll: • Eesmärgiks on nõuetele vastavuse süsteemi lihtsustamine.

5. Toetused, mis CC-ga seotud: I samba toetustest: Ühtne pindalatoetus Energiakultuuri toetus Maaelu toetustest: Ebasoodsamate piirkondade toetus Põllumajanduslik keskkonnatoetus (5 alameedet) Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Natura 2000 toetus erametsamaale Kaitsemetsa rajamise toetus

6. Lühidalt nõuetele vastavusest: Nõudeid (seotud vaid põllumajandustegevuse või -maaga) peab täitma kogu ettevõttes ja nõuete rikkumine on otseselt toetuse vähendamisega seotud. Süsteem peaks välistama juhud, kui põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelevalveasutuse poolt, kuid saab sellegipoolest täies mahus põllumajandustoetust.

7. Nõuetele vastavus: Nõuetele vastavus koosneb kahest osast: • Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) • Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (GAEC) ja püsirohumaa säilitamine • Alused kavas sätestada ÜPPS-s ja eraldi määruses

8. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) kohustuslikud nõuded, mis tulenevad 18 direktiivi või määruse artiklitest, järgmistes valdkondades: A: • keskkond • loomade identifitseerimine ja registreerimine B: inimeste ja loomade tervishoid ja taimetervis C: loomade heaolu

9. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Keskkond: • nn. linnudirektiiv • põhjaveedirektiiv • reoveesette direktiiv • nitraadidirektiiv • loodus (elupaiga) direktiiv

10. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Nimetatud direktiividele vastavad Eesti nõuded tulenevad peamiselt looduskaitseseadusest ja veeseadusest ning nende alamaktidest. Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse EÜ Nõukogu määrusi 1782/2003 ja 1698/2005, taandab mõned linnudirektiivi artiklid

11. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) LKS nõuded puudutavad kitsendusi kaitse- ja hoiualal ning püsielupaigas. VS nõuded puudutavad näiteks nõudeid või piiranguid sõnniku ja väetiste hoidmisele ja kasutamisele, nõudeid reoveesette kasutamisele ning veekaitsevööndeid

12. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Loomade identifitseerimine ja registreerimine: 6. direktiiv loomade reg. ja id. kohta • ja 8. Komisjoni ja Nõukogu määrused veiste id. ja reg. kohta • A. Nõukogu määrus lammaste ja kitsede id. ja reg. kohta

13. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Nimetatud määrustele ja direktiivile vastavad Eesti nõuded tulenevad põllumajandusministri määrustest nr. 77 (aastast2003) ja 88 (aastast2002). Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse EÜ Nõukogu määrusi 1782/2003 ja 1698/2005, taandab komisjoni määruse veiste reg. ja id. kohta kui korduva.

14. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Nõuded puudutavad nii põllumajandustootja kui loomade registreerimist, samuti loomade nõuetekohast märgistamist ja loomade liikumise aruandlust ja veisepasse.

15. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Sisuliselt on tegemist kohalikest õigusaktidest tulenevate nõuetega, milliste rikkumine on toetusega seotud. Ei peaks olema taotleja jaoks lisanõuded, kui taotleja täidab seadusi.

16. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) Hakkavad Eesti jaoks kehtima alates 2009. aastast järk-järgult Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse EÜ Nõukogu määrusi 1782/2003 ja 1698/2005, annab uute liikmesriikide jaoks süsteemi rakendamisel üleminekuaja.

17. Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR) 2009.st rakenduvad keskkonna ja loomade registreerimise valdkonna nõuded (A-osa), 2011.st ka teised nõuded (B- ja C-osa). Kohapealseid kontrolle hakkavad läbi viima oma valdkonna pädevad asutused – Keskkonnainspektsioon, Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet

18. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Ei tule kõik otseselt seadusandlusest (st kehtivad vaid taotlejatele), kuid nende täitmine ei peaks olema lisategevus, kui taotleja täidab häid tavasid.

19. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Kehtivad 2004. aastal liitunud riikides maaelu arengukava toetustele alates 2007. aastast ja I samba toetustele alates 2004.aastast. Nõudeid on täiendatud ning kavas veel täiendada.

20. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Nõuded ise on hetkel kirjas põllumajandusministri määruses nr.30 (2008, ÜPT), lisaks MAKi lisas 3.

21. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Hetkel on kehtestatud 8 nõuet järgmistel teemadel: Mulla orgaaniline aine (standard - koristusjäätmete käitlus) Mulla struktuur (s - masinate asjakohane kasutamine) Minimaalne hooldustööde tase (s – minimaalne loomkoormus, püsikarjamaade kaitse, pm maa võsastumise vältimine)

22. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Katmata on teema ja standardid: Mulla erosioon (standard – minimaalne muldkate, kohaspetsiifilistele tingimustele vastav maa kasutus) Mulla orgaaniline aine (s – vajadusel külvikordade standardid) Minimaalne hooldustööde tase (s – maastikule iseloomulike vormide säilitamine)

23. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Tervisekontrolli raames on täpsustatud maastikuelementide standardit ning lisatud uus teema “veekaitse ja –majandus” : s: maastikuelementide säilitamine, sh. hekid, tiigid, kraavid, puude read või üksikud puud, põlluservad. Veekaitse ja majandus – s: vooluveekogude äärde puhverribade rajamine, niisutussüsteemide load

24. Head põllumajanduse- ja keskkonna- tingimused (GAEC) Kohapealseid kontrolle on seni läbi viinud PRIA

25. Püsirohumaa säilitamise kohustus: • Alused 1782/2003 artiklist 5 ja 796/2004: • Uued liikmesriigid tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsirohumaa, jääb edasi püsirohumaaks.

26. Püsirohumaa säilitamise kohustus: • Jälgitakse PR kohustuse proportsiooni riigi kohta. • Kui PR suhe väheneb üle 5 %, siis peab taotleja hakkama PRIAlt PR ülesharimiseks luba küsima. Kui see väheneb üle 10 %, siis peab hakkama PR tagasi rajama.

27. Väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded: • On lisa-baasnõueteks (määrus 1698/2005 artikkel 51) taotlejatele, kes taotlevad põllumajanduslikku keskkonnatoetust. • Kontroll ja vähendamine vastavalt CC reeglitele. Vähendamine nõude rikkumisel rakendub ka teistele maaelu toetustele.

28. Nõuete kontrollimine: Nõuetele vastavuse nõuete täitmist peab kohapeal kontrollima vähemalt ühel protsendil taotlejatest. PRIA moodustab ühtse kontrollivalimi, edastab selle kontrolliasutustele, kes kontrollivad nõuded ja edastavad tulemused PRIAsse, kes rikkumiste puhul vähendab toetusi.

29. Nõuete kontrollimine: Kontrollivalim valmib vastavalt riskianalüüsile. Arvesse on võetud kõigi kontrolliasutuste esitatud riske. Nii on riskideks näiteks farmi suurus, loomade olemasolu, uued taotlejad, rohumaade olemasolu ilma loomadeta, keskkonnariskid (nt. maad asuvad kaitsealadel) ja eelmiste aastate tulemused.

30. Nõuete kontrollimine: Kontrollid toimuvad aastaringselt. Peamine kontrolliperiood on endiselt suvi. VTA inspekteerib kõiki loomapidajaid ja selle käigus teeb ka CC kontrolle. Jätkuvalt otsitakse võimalusi PRIA, KKI ja TTI kontrollide ühildamiseks. Seda otsust hetkel veel ei ole.

31. Nõuete kontrollimine: Lisaks rikkumise kindlakstegemisele hinnatakse kohapeal rikkumise raskust, püsivust ja ulatust ning vastavalt sellele määratakse vähendamised. Üldjuhul vähendatakse ühe rikkumise eest toetust 3%, mida võib vähendada 1%ni või suurendada 5%ni

32. Nõuete kontrollimine: Arvesse võetakse nõude rikkumise korduvust. Teatud juhtudel (tahtlik rikkumine) võib rikkumine tähendada kogu toetusest ilmajäämist.

33. Nõuete kontrollimine: Kohapealses kontrollis täidab inspektor kontrolliaruande. Välja töötamisel on isekopeeruvad lehed, millest üks koopia jääb koheselt põllumajandustootjale. Kontrolliasutuste töö lihtsustamiseks koostamisel nn ristkasutatav CC andmebaas.

34. Nõuete kontrollimine: Näide hindamismaatriksist:

35. Nõuete kontrollimine: Ühes valdkonnas läheb arvesse suurim punktisumma Erinevates valdkondades punktid liidetakse Korduva rikkumise puhul korrutatakse eelnev rikkumine 3ga (max 15%) Tahtliku rikkumise korral vähendamine kuni 100%

36. Moodustatud on nõuetele vastavuse alane komisjon (12. detsembrist 2005) Esindajad PM erinevatest osakondadest, KKM-st, PRIA-st, VTA-st, TTI-st, KKI-st, EPKK-st, EPTK-st, ETKL-st, konsulentide ühingust

37. Komisjoni ülesanded: • võrrelda Eesti õigusaktide nõudeid EL õigusaktide nõuetele vastavuse nõuetega • töötada välja kontrollsüsteem (sh. ametkondadevaheline vastutusala ja teabe vahetamine, kontrollivalimid, kontrollijuhised, sanktsioonid nõuete mittetäitmise eest)