2008

1. ÜLO KANNELMÄE A&LManagement Eesti AS/ Kehtna Majandus- ja tehnoloogiakool Mob. tel. +372 5025525 ulo.kannelmae@kehtna.edu.ee 2008

2. ANALÜÜS INFORMATSIOON STRATEEGIA REALISATSIOON Ettevõtja ja arendaja – vihkan probleeme

3. Ametiõpe kui koolitustoode, selle turundus ning müük

4. SISSEJUHATUS PROBLEEM LAHENDUS ARENDAMINE LAHENDUSTEED KOOLITUSTOOTE TURUNDUS JA MÜÜK KEHTNA MTK näide

5. SISSEJUHATUS

6. Juba iidsetest aegadest on … … inimese edukuse aluseks olnud võimekus oleviku juhtimise kõrval juhtida ka tulevikku, s.t. ette näha teatud protsesside kulgu ja muuta olevikku selliselt, et tuleviku protsessid kulgeksid temale soodsalt.

7. Üleilmastumise väljakutsed Üleilmastumise protsesside aktiviseerumine(turud on avatud, informatsioon ja kaubad liiguvad üha suurenevas mahus ja kiiremini, inimeste omavaheline suhtlemine toimub reaalajas ka kaugete vahemaade puhul ja suhtlusringkond on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud, suured kaubandus- ja meediaketid ühtlustavad eri kultuuride nõudlusarusaamu, tehnika ja tehnoloogia kättesaadavus ühtlustab kvaliteedi jne.) toob kaasa rahvusvahelise tööjaotuse ulatuse ja mahu kasvu. Kui me tahame osa saada rahvusvahelisest tööjaotusest peame suutma olla vääriline koostööpartner ja vastama kõigile sellest tulenevatele kirjutatud ja kirjutamata nõuetele. Seega on muutusvõimekus saamas üheks olulisemaks edu teguriks. Muutusvõimekus ei puuduta ainult ettevõtted, vaid ka regioone. Regiooni tuntus, atraktiivsus ja “sobivus” tagavad ettevõtjate, investeeringute ja tööjõu juurdevoolu, millest “toitub” kohalik ettevõtluskeskkond. Ettevõtluse areng omakorda tugevdab regionaalset atraktiivsust.

8. Ettevõte homme? Ettevõte täna Ettevõte eile • Uute äri- ja arenguvõimaluste leidmisele ja strateegilisele planeerimisele jääb • väga vähe aega Globaliseerunud majandusruumis on ettevõtte edukuse aluseks otsustuste kiirus, muutusvõimekus ja valitud strateegilised partnerid

9. BRÄND Müügikanalid Lõppkasutaja turg “NOKIA” Turundus DESIGN Kes haarab endale vabaks jääva turuosa? Peaettevõtjad liiguvad üha lähemale lõppkasutajale ja sellega tekib väärtusahelas vaba ruumi mida haarata

10. Tootmise missiooniks on toota turule tooteid, mille puhul konkurentsieelisteks on parim omahind ja/või uudsus. Uue paradigma võtmeküsimus: mis toimub enne, kui alustatakse tootmist

11. Enne toomist vajatakse palju intellektuaalset kapitali Meie missioon võiks olla hoopis: Aidata teistel toota tooteid turule

12. Unustatud vana - tööjaotus Klastri mõiste teoreetiline taust on väga mahukas ja sisaldab ettevõtluse kui sotsiaalse ja majandusliku nähtuse mõistmise ja selle olemust kirjeldavate parameetrite evolutsioonilise arengu tundmist. Selliselt ühiskondliku mõtlemise ja majanduse (edukast) toimimisest arusaamise loogilist rada jälgides jõuame tagasi 18. sajandi keskpaigani*. Vaid mõned nimed - Richard Cantillion, Adam Smith, Alfred Marshall, Joseph Alois Schumpeter, Michael Porter (“The Competitive Advantage of Nations”). Kokkuvõtvalt on tegemist ikkagi tööjaotuse põhimõteteni jõudmisega ning selle edasiarendamisega. Spetsialiseerumise ja tööjaotuse üha täpsemaks muutumisel ei piisa enam lihtsatest kokkulepetest vaid koostööd on vaja planeerida ja juhtida. Tekibki nn. klaster-võrgustik. * Helsingi Kaubanduskõrgkooli professori Arto Lahti on oma töödes kõnesoleva evolutsioonilise jada suure põhjalikkusega lahti mõtestanud.

13. Tulemus (toode) Tegevused (sisendite ost; toote-teenuse-info tootmine; väljundite müük) 40 80 20 90 30 80 60 20 70 50 Koostöö 540 50 60 40 70 90 20 60 30 40 20 480 50 80 40 90 90 80 60 30 70 50 Tegevuspõhine klaster 640 Tootepõhine klaster 80 90 90 80 70 820 80 90 80 70 90 Mis on klaster ja mis ei ole?

14. Klaster on tööjaotusvõrgustik Mina mõistan klastrit kui koostöövõrgustiku edasiarendust tööjaotusvõrgustikuks, mille kokkukutsumise ja toimimise ainukeseks eesmärgiks on osapoolte ühise eesmärgi saavutamine ja seda läbi seni üksikult hallatavate ressursside koondamise kõige optimaalsemal ning konkurentsivõimet ning jätkusuutlikust looval viisil.

15. Eristuvate teenuste koostamine ORKESTREERIMINE ORKESTROINTI TURUD “Must”-teenuste koostamine Põhitoote koostamine Kuidas saada tööjaotusvõrgustik tulemuslikult kokku töötama

16. PROBLEEM

17. Tootlikus ja lisandväärtuse loomine

18. Tootlikus ja lisandväärtuse loomine Tootlikus on madal (vist 2X Euroopa keskmisest), s.t et me külvame aga saaki saame (heal juhul) just niipalju rohkem kui me külvamiseks kulutusi tegime Tootlikus ei tõusnud ka headel aegadel, s.t. - meie juhid ei oska tootlikust tõsta - meil ei ole töötajaid, kes suudaksid tagada ettevõtte tootlikkuse tõusuks vajaliku paindliku ja dünaamilise muutusvõimekuse

19. Probleemanalüüs Eesti ärikeskkonna uuringute ja rahvusvahelise võrdlemise tulemusena tõusevad esile kaks olulist arendusvaldkonda, mille puhul, arvestades üldist globaliseerumissuundumust ja seda, et meie koduturg ei ole enam mitte suurusjärgus 1 miljon, tuleb kiiresti ja radikaalselt ettevõtte tasandil midagi ette võtta. Ühelt poolt on tekkivate probleemide põhjuseks kasutatavate konkurentsistrateegiate (näiteks: turu segmenteerimine, toote diferentseerimine, ettevõtte positsioneerimine, tootearendus, ärimudeli kaas-ajastamine) innovaatiline nõrkus – liiga palju raha jääb turule või konkurentidele. Teiseks probleemvaldkonnaks on tootlikkus – liiga palju raha kulub põhiprotsessi läbiviimisele (näiteks: müük, tootmine, logistika). Seega ei jää midagi üle jätkusuutlikkuse parandamiseks s.t. arendustegevuseks.

20. Darwin tõestas, et võimetus kohaneda uue olukorraga viib paratamatu väljasuremiseni

21. LAHENDUS

22. Lahendus on imelihtne Tuleb tõsta tootlikust (tööviljakust) Selleks tuleb: - juhtidel õppida tootlikust tõstma (kõrgharidus) - ette valmistada (täiend- ja ümber õpetada) töötajad, kelle baaskompetents (teadmised, oskused, kogemus, hoiakud) võimaldavad kiiresti ja paindlikult reageerida keskkonna muutustele (ameti-haridus)

23. 1100 9,8% 360 7578 67,4% 461 499 11239 51 63,9% 11074 29,6% 5124 17337 Lisatud andmed 2007 Elukestev õppimine – terviklik haridussüsteem

24. ARENDAMINE

25. Arendustöö roll ja koht Ettevõte/organisatsioon/piirkond, mille sisemised muutused (arengud) toimuvad aeglasemalt kui välised muutused, positsioneerib ennast ise koheselt sabassörkijaks ehk nn. “tulekahjude kustutajaks” ja tollele jäävad turult vaid riismed.

26. Arendamine on protsesside juhtimine • Seega on areng liikumine eesmärgi suunas ja arendamine vastavalt liikumise kavandamine ning läbiviimine. Liikumise käivitamiseks on vaja motiveeritud ressurssi – inimest, kõik muu on tehniline küsimus. Motivatsiooniks on aga konkreetse inimese poolt tunnetatud probleem - olukorda, millega inimene on või saab olema seotud, mis talle ei sobi ning mida ta on valmis, aga ka võimeline muutma. • Muutusteni viivaid protsesse saab käsitleda kahel tasandil: • esimene tasand on seotud meie enda vahetu käitumisega ja selle arendamisega – mida me saame oma tegevustes teha mõistlikumalt ja ratsionaalsemalt; • teine tasand suhestabmeid juba keskkonnaga ja arendab meie positsiooni ja mõjujõudu selles –mida me saame koostegemise osas teha paremini nii, et oma tegevuste kvaliteet ei langeks.

27. Muutusvõimekus Muutusvõimekus on saamas üheks olulisemaks edu teguriks. Põhjused on seotud üleilmastumise protsesside aktiviseerumisega – turud on avatud, informatsioon ja kaubad liiguvad üha suurenevas mahus ja kiiremini, inimeste omavaheline suhtlemine toimub reaalajas ka kaugemate vahemaade puhul ja suhtlusringkond on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud, suured kaubandus- ja meediaketid ühtlustavad eri kultuuride nõudlusarusaamu, tehnika ja tehnoloogia kättesaadavus ühtlustab kvaliteedi jne. Tulemuseks on: - toote (ka teenuse) elukaar on lühenenud - toote kompleksussaste on suurenenud - toote kvaliteedinõuded on keerulisemad täita Seega on ülesandeks üha kiirenevas tempos pakkuda turule tarbimise seisukohalt kõrgendatud kvaliteedinõuetega terviklahendeid, siinjuures ei ole vahet lõpptarbija ja nn. B to B turul. Ülesande täitmise seisukohalt on omakorda kriitiliseks teguriks teadmis- ja oskusressurss. Selle väljaarendamine on aga teadupärast väga pikaajaline protsess – ainuke tee on see kas sisse osta või kasulikus vahekorras vahetada.

28. LAHENDUSTEED

29. KÄIVE KULU Protsess Äriettevõte Turg VÄLJUND 1. 2. 3. 4. 5. TOODE (PRODUCT) Optimeerimine KASUM Äriettevõtte toimimisskeem

30. Turukeskne ärikontseptsioon Turukeskse ärikontseptsiooni aluseks on ettevõtte ja ärikeskkonna vahelise suhte täpne määratlemine. Seda vahendite, tegevusviiside ja informatsiooni kogumit nimetatakse ettevõtte tooteks. Toode all mõistetakse seega kõike seda, mida ettevõte toob turule tähelepanu äratamiseks, seal pakkumiseks, hindamiseks ning tarbimiseks ja mida samas ettevõte oma tegevuste läbi saab muuta. Toote aktiviseerimiseks turul tuleb ettevõttel realiseerida mitmeid tegevusi. Tegevuste kogum, mida on vaja vahetult toote tarbimise võimaldamiseks (turukommunikatsioon, lubaduste andmine ja nende lunastamine, tegevuse analüüs) on põhiprotsess. Neid tegevusi, mida on vaja teha põhiprotsessi toetamiseks, sünergia saavutamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks nimetatakse tugiprotsessideks. Soovitud eesmärkide saavutamiseks tuleb protsesse juhtida. Konkreetsete juhtimisfunktsioonide määratlemine võimaldab juhtimisskeemi optimeerida. Protsesside juhtimine peab toimuma selgete ning reaalsete juhtimiskriteeriumite alusel. Juhtimine on alati optimeerimisülesanne ja nõuab lihtsat ning toimivat struktuuri, milline omakorda määrab ära juhtimise tähtsaima elemendi, kommunikatsioonisüsteemi toimimisvõime.

31. KÄIVE KULU Õppimise / õpetamise protsess KOHT : Ettevõttes Organisatsioonis Ühiskonnas Sobivuse nõuded 1. 2. 3. 4. Optimeerimine VALIK Õppeperiood TULU TOODE Õppimise /õpetamise protsessi toimeskeem

32. … tõendatud kvaliteediga … tõestatud kvaliteediga Kutse standard 1. 2. 3. 4. spetsialist Õppekava - teadmiste hindamine; oskuste hindamine; Hoiakute hindamine Kogemus - võimekus iseseisvalt ülesannet püstitada; ülesannet lahendada Koolitustooteks on …

33. TOOTE (KOOLITUSTOOTE) TURUNDUS JA MÜÜK

34. Mõõdetavus Kohtume homme, peale lõunat pealinna parimas bub’is, võtke kaasa kvaliteetset tubakat ja ma maksan korralikult. Mida arvate? Kas saame äriga hakkama?

35. Atraktiivsus Moodulid Õppekava Õppeorganisatsiooni toote turukeskne käsitlus

36. Mida teha Turundusstrateegia, mis vastab küsimustele: 1. Kas kool kasutab omi ressursse optimaalselt? 1.1. Kuidas paremini ära kasutada turu võimalusi? (- sihtturu segmenteerimine). 1.2. Kuidas paremini ära kasutada toote konkurentsieeliseid? (- toote diferentseerimine). 1.3. Kas ettevõtte võimekus on vastavuses turu võimalustega? (- positsioneerimine, - rahvusvahelistumine). 1.4. Kas tootmis- ja tugiprotsessid on optimaalsed? (- väärtusahela juhtimine (ostu)turult (müügi)turule). 2. Kuidas innovatiivselt ära kasutada turunduskommunikatsiooni-kanaleid? 2.1. Kuidas muuta infokeskne turundus kogemuskeskseks? 2.2. Kuidas leida uusi rakendusi tööks e- ja m- keskkonnas?

37. KEHTNA MTK näide

38. Kehtna MTK väljundi definitsioon Kehtna MTK väljunditeks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise kutseharidusdiplomi abil tõendatud kvaliteediga õppekeskkond, -metoodika, -protsess ning õppetajad selleks, et õppija saavutaks õppeperioodi lõpuks määratletud kvalifikatsioonitase. Järgnevalt pakutav süsteemne täiend- ning ümberõpe on suunatud elukestva õppe põhimõtetele tuginevalt kvalifikatsioonitaseme tõstmisele lähtuvalt keskkonna arengust. Kehtna MTK sidusväljunditeks on kompetentsikoja ja inkubatsioonikeskuse poolt pakutavad tugiteenused (nõustamine, konsultatsioon ja koostööprojektid).

39. Põhiõpe Kompetentsikoja koostööprojektid Täiend – ja ümberõpe Kutseõppe areng Kehtna MTKs

40. Kompetentsiastmed Baasteadmised Oskused Kogemus Autotehnik LM tehnik Autojuht Bussijuht LM juht MT tehnik Kooli õppekava alusmaatriks

41. T valdkonna korraldus – õppemoodulid HALDUS STRATEEGILINE ARENDUS KVALITEEDIJUHTIMINE FINANTSJUHTIMINE RAAMATUPIDAMINE T valdkonna juht ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE Valdkonna: - korraldus - turundus - arendus LOGISTIKA TEHNIKA VALKONNA JUHTIMINE Õppesuuna juhtõpetaja Õppekava - korraldus - arendus SÕITJATE- JA VEOSTEVEO AUTOJUHT AUTO TEHNIK LIIKURMASINA TEHNIK LIIKURMASINA JUHT Teoreetilise väljaõppebaasi - korraldus - arendus Teoreetiline ja liiklusalane väljaõpe Teoreetiline väljaõpe Teoreetiline väljaõpe Teoreetiline väljaõpe Praktilise väljaõppe meister Praktilise väljaõppebaasi - korraldus - arendus Praktiline väljaõpe Praktiline väljaõpe Praktiline väljaõpe Praktiline väljaõpe Aine õpetajad Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Teoreetilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul Praktilise õppe moodul

42. Kas ma olen piisavalt kvaliteetne, paindlik ja kiire koolitaja, et tagada turu vajadused ja nõuded? Kas ma olen piisavalt võimekas müüja, et haarata turult vajalik ressurss kasvuks? Milline on kooli jaoks optimaalne tasakaalupunkt nende kahe eesmärgi saavutamisel (positsioon)? Kuidas seda tasakaalupunkti leida ja saavutada? Sisendite t u r g Väljundite t u r g Sisendite logistika Oma õppe-protsess Väljundite logistika Hetkeolukord Sisendite valik ja optimeerimine loob eeldused tootlikkuse kasvule Tootlikkus (kulude vähenemine) on üks kasumlikkuse komponentidest. Turustuspartnerite valik loob eeldused tururessursi kasvatamiseks Tururessurss (tulude suurendamine) on teiseks kasumlikkuse komponendiks Strateegilised valikud – koostöö, tööjaotus

43. ÜLO KANNELMÄE EMT +372 50 25 525 Tehnika õppevaldkond ulo.kannelmae@kehtna.edu.ee ulo.kannelmae@almanagement.ee