1 / 13

Kliima 3

11. Klass Inimese tegevuse mõju. Kliima 3. Peamised saastavad ained:. Väävliühendid SO2 Lämmastikuühendid (NO, NO2, ammoniaak) Süsinikuühendid - vingugaas CO, süsihappegaas CO2 Aerosool – tahked osakesed, tolm. Ained pärinevad. Kütmisel tekkiv suits – SEJ, kütmine

heman
Download Presentation

Kliima 3

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 11. Klass Inimese tegevuse mõju Kliima 3

  2. Peamised saastavad ained: Väävliühendid SO2 Lämmastikuühendid (NO, NO2, ammoniaak) Süsinikuühendid - vingugaas CO, süsihappegaas CO2 Aerosool – tahked osakesed, tolm

  3. Ained pärinevad Kütmisel tekkiv suits – SEJ, kütmine Autode heitgaasid Metallurgiatööstus Naftatööstus Pinnasetööd (kaevandus, põlluharimine, teede ehitus) Metsatulekahjud Looduslikud saaste-allikad (vulkaanid, tolm)

  4. SUDU Õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega) inversioon

  5. SEJ ja katlamajade põletusjäägid, keemiatööstused, metallurgia

  6. Mõju inimesele 60º

  7. Happevihmad Fossiilsete kütuste põletamisel õhku – S ja N ühendid (SO2 ja NOx) Metallisulatamine Metsatulekahjud – CO Vulkaaniline tegevus – SO2 Äike N ja S lahustuvad vees, muutudes happelisteks sademeteks

  8. Metsapõleng on nähtav ka aerofotol

  9. Happevihmade tagajärjed • Kahjustuvad okaspuud -Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril hävinud metsad; - Kagu-Soome, Lapimaa, Karjala

  10. 2. Kiireneb keemiline murenemine -ehitised, raudesemed, skulptuurid jne. 3. Veekogude vesi happelisemaks -kalade hukkumine, liigiline vaesumine -Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada 4. Mullad muutuvad happelisemaks -muldade leostumine (Soome) 5. Mõju inimese tervisele -bronhiit, astma, kopsuvähk

  11. Tuntumad kasvuhoonegaasid CO2 – fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel (vihmametsad); tsemendi tootmisel Metaan CH4 – maagaasi osa, märgaladelt, riisikasvatusest, koduloomade väljaheidetest, prügimägedelt Lämmastikoksiid NOx – autoheitgaasid, reaktiivlennukitest, N väetise lagunemisel, biomassist bakterite tegevusel Freoonid – aerosoolid, külmikute külmutusseadmete, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel

  12. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed Põllumajandus Inimese tervis Liustike sulamine Rannikualade üleujutamine Looduse mitmekesisuse vähenemine Muutused loodusvööndite piires

  13. Kliima kaitseks 1992 Rio de Janeiros ÜRO keskkonna arengukonverents – Kliimamuutuste raamkonventsioon – CO2 õhku paiskamine 1998 Kyoto protokoll – kasvuhoonegaasid 1985 Viinis – Osoonikihi kaitsmise konventsioon 1987 Montreali protokoll – Osoonikihti lagundavate ainete tootmise kontroll

More Related