Hulkraksed seened

1. Hulkraksed seened

2. Hallitusseened ehk hallikud • Põhjustavad toidu riknemist • Põhjustavad taimehaigusi • Koosnevad seeneniitidest, mis moodustavad kasvupinnal kirme • Paljunemiseks moodustuvad püstised seeneniidid, mille tipus arenevad eosed • Õhus on palju hallikute eoseid, suhkrusel pinnal (leib, moos) arenevad kiiresti hallituseks • Eelistavad kasvada seal, kus on palju niiskust ja soojust

3. Hallikudi on väga palju erinevaid vorme. Musade täppidega valge kirme on iseloomulik nutthallitusele. • Need mustad täpid on eoste kogumid. • Nutthallituse seeneniidistik on üksainus paljude tuumadega rakk, millel puuduvad vaheseinad. • Rohelise hallituse moodustab pintselhallik, sest tema eosed on rohelised. • Pintselhalliku rakke eristavad vaheseinad ja igas rakus on tuum.

4. Osa hallikuid teeb kahju • Paljudel toiduainetel kasvavad hallitusseened toodavad mürke, millest osa võivad põhjustada tõsiseid tervisehäireid. • Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa ega anda ka loomadele. • Hallitusseened kasvavad ka siseruumides, kus leidub piisavalt niiskust. Vannitubades levinud must hallitus on tervisele ohtlik, sest see toodab mürke, mis põhjustavad allergiat ja kahjustavad vereloomet. • Hallikud võivad kahjustada ka kopse, sest õhus levivad eosed satuvad kergesti hingamisteedesse.

5. Hallikutest on ka kasu • Pintselhallikust toodetakse antibiootikume bakterhaiguste raviks (penitsilliin) • Juustude valmistamisel

6. Millised on kübarseened? • Kõige tuntumad seened on kübarseened, mis kasvavad sageli parkides ja metsades, enamasti maapinnal. • Kübarseente viljakehad koosnevad seenejalast ning kübarast. • Kübara alumisel poolel paiknevad eoslehekesed, torukesed või narmad. • Suurem osa kübarseentest asub mullas või puidus, seal on nende niidistik, mis enmaikul ulatub mitme ruutmeetrini.

7. Miks tekivad seeneringid? • Seente vilajkehi võib looduses sageli näha kasvamas ringis. • Seenering tekib siis, kui idanenud eosest areneb seenediidistik, mis kasvab keskpunktist ringikujuliselt väljapoole. • Ringi servades kasvab seenediistik aktiivselt, ammutades mullast toitaineid ja tootes viljakehi. • Ringi keskpaigas totiained ammenduvad ning mütseel sureb. • Seeneringide laienemise kaudu on võimalik mõõta seeneniidistiku aastast kasvu, mis jääb 0,1 ja 1 meetri vahemikku. • Seeneorganismi eluiga võib olla mitukümmend aastat.

8. Paljud kübarseened on söödavad • Kukeseened, puravikud, riisikad, tatikad, pilvikud.

9. Millised seened tuleb metsa jätta? • Kärbseseened • Värsked riisikad • Värksed pilvikud

10. Torikseened • Elusatel ja surnud puudel kasvavad lagundajad • Nende viljakehad on enamasti kabjakujulised, paljudel on need kokku kasvanud ja meenutavad riiuleid. • Kui vaadata viljakeha altpoolt om näha torukeste kiht, milles asrenevad eosed. • Torikseened surmavad elusaid puid või muudavad need väga tormihellaks. • Torikseentega nakatunud puud murduvad sageli juurekaelalt või kisub torm neid kergemini juurtega üles.

11. Paljudel torikseentel arvatakse olevat ravitoime, mistõttu on neid kasutatud rahvameditsiinis.