Õige aeg õppida rahatarkust

1. Õige aeg õppida rahatarkust

2. Rahatarkus? • Heal tasemel rahatarkusega inimesel on sellised oskused ja teadmised ning hoiakud ja käitumine, mis võimaldavad tal oma rahaasjades arukaid otsuseid teha. • Vajalik kõigile, sõltumata vanusest ja sissetuleku suurusest. • Üksnes teadmistest ei piisa, oluline on ka tegutseda. • OECD finantskirjaoskuse võrdlusuuringu andmetel olid 2010. aastal Eesti elanikud teadmistelt teisel, aga käitumiselt viimasel kohal. Uuringus osales 14 riiki.

3. Miks planeerida? • Rahapuuduse põhjus pole alati raha vähesuses: kui tulud kasvavad, kasvavad ka kulud. Tuleb osata teha oskuslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes. • Planeerida tasub sellepärast, et: • Igapäevaste kuludega toime tulla. • Ootamatute kuludega toime tulla. • Oma lähiaja eesmärke saavutada (nt arvuti, reis). • Oma pikaajalisi eesmärke saavutada (nt kodu ostmine, ettevõtte loomine). • Ennetada rahalistesse raskustesse sattumist.

5. Kuidas planeerida? • Planeerimisel on kaks olulist etappi: • Eesmärkide seadmine – paned paika, mida ja millal sa tahad. Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest – kui kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetuleku suurendamiseks lahendusi leida. • Eelarve koostamine – oma tulude ja kulude kirjapanek aitab kuust kuusse majandada ja lisaks jälgida, kas suudad enda seatud eesmärgid täita.

6. Pane eesmärgid paika • Eesmärgid võiksid olla nii lühiajalised (kuni 3 aastat) kui ka pikaajalised (5 aastast kaugemale). • Lühiajaliste eesmärkide seas peaks olema: • Hädareservi kogumine ootamatusteks (haigestumine, katkise kodumasina asendamine jne). • Kindlaks ostuks kogumine (telefon, kodutehnika, reis jne). • Head eesmärgid on selgelt sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised ning vastavad küsimustele: • Mida soovid saavutada? Nt puhkusereis perega Eestis. • Millal see peaks juhtuma? Nt suvel. • Millised on selleks vajalikud kulutused? Nt kokku 300 eurot. • Millised on võimalused säästmiseks või laenamiseks? Nt ?

7. Koosta eelarve • Müüt: kui raha vähe, ei saa eelarvet teha. • Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele: • Millised on tulud ehk sissetulekud? • Millised on kulud ehk väljaminekud? • Mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi arvelt säästa? Teenustasud, väljas söömine, pahed? • Eelarvest saadav kasu: annab hea ülevaate igakuistest (aastastest) tuludest ja kuludest, tarbimisharjumustest. Lisaks distsiplineerib: emotsioonioste teed vähem.

8. Kuidas eelarvet teha? • Jaga oma tulud ja kulud liikide kaupa. • Tuludena pane kirja palk, lastetoetus jm sissetulekud. • Kuludest kirjuta üles toidule, transpordile, igakuistele arvetele, ravimitele, spordile kuluv raha. Pane kirja ka kõige väiksemad, 20-sendised ostud. • Mida detailsemalt sa kulud liigitad, seda ülevaatlikuma pildi oma rahaasjadest saad. • Igale kululiigile (toit, mobiiliarve jne) tasub seada piir, kui palju võid teatud perioodil (nädal, kuu) kulutada. NB! Hoia pidevalt silma peal, kas suudad enda seatud piirides püsida! • Eelarvesta ka järgnevate kuude tulusid/kulusid.

9. Abivahendid eelarve koostamiseks • Paber ja pliiats, MS Exceli tabel. • Valmis eelarve vormid, näiteks: www.minuraha.ee/minu-raha • Internetipanga pakutav eelarvevorm.

10. Eelarve koos, mis edasi? • Analüüsi: millele sa kulutad, kas kõik kulutused on hädavajalikud ja kas on võimalik säästa. Aruta perega! • Vaata üle oma teenuste lepingud – alates mobiilist lõpetades pangateenustega. Näiteks samal mobiilioperaatoril on ehk mõni soodsam pakett või peaks operaatorit vahetama. Võib-olla on sul mitu pangakaarti, mille eest maksad igakuist hooldustasu – need kaardid, mida ei kasuta, võiks sulgeda. Tasub üle vaadata oma püsikorralduse lepingud – mõnes pangas on need tasulised. • Võta paari päeva või nädala vajaduste jagu sularaha välja ning jäta pangakaart koju. Kui arveldad sularahas, ei saa sa kulutada rohkem, kui rahakotis on. • Toidupoodi minnes tee ostunimekiri: nii väldid emotsioonioste. • Kanna palgapäeval säästmiseks mõeldud summa eraldi kontole. • Veel ideid? Sissetulekuid suurendada?

12. Miks säästa? • Säästmine on arukam kui tarbimislaenu võtmine. • Säästud annavad hingerahu. • Elus on perioode, kus polegi võimalik säästa. • Inflatsioon? Kontol olev 100 eurot, mis on inflatsioonis veidi kaotanud, on parem kui ärakulutatud 100 eurot. • Kui palju peaks säästma tööl käiv inimene? • Laias laastus 5–10% igakuisest sissetulekust. Kuid summast olulisem on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine! • Kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev raha. Arvuta, kui kaua sul 3 kuu kulude varu säästmiseks aega läheks.

13. Säästmine ja investeerimine – mis neil vahet on? • Säästmine – raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega. • Investeerimine – pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. Oma raha väärtuse säilitamiseks/kasvatamiseks paigutatakse see pikemaks perioodiks mitmesugustesse varadesse – aktsiad, investeerimisfondid, kinnisvara jne. • Raha, mida investeerida, tekib säästes.

14. Säästmisvõimalused • Pangas hoiustamine. Hoiusel, sh arvelduskontol olev raha on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. • Intressidelt ei pea maksma tulumaksu, teenustasu ei ole. • Hoiuste võrdlustabel: www.minuraha.ee/vordlustabelid • Pangahoiuste põhiliigid: • Tähtajaline hoius. • Kogumis- või kasvuhoius. • Kasutushoius, reservhoius. • Investeerimishoius (segu tähtajal. hoiusest ja investeerimisest).

15. Säästmisvõimalused (2) • Hoiu-laenuühistushoiustamine. • Hoiustamiseks pead ühistu liikmeks astuma ja tasuma liikmemaksu. Reeglina on võimalik valida erinevate hoiuse liikide vahel, mille tingimused, sh teenitav intress on erinevad. • Intress kõrgem kui pangahoiusel. • Intressitulult tuleb maksta tulumaksu. • Riiklik tagatisfond hoiu-laenuühistutes olevaid hoiuseid ei taga. • Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit ja hoiu-laenuühistute kontaktid: www.hoiu-laenu.ee

16. Laenud

17. Finantsteenuste kasutamise põhitõed • Oma soovidele ja vajadustele vastavate finantsteenuste valimine. Naabrimehe vajadused ei ole samad, mis Sinul! • Finantsteenuste tingimuste võrdlemine, sest sama nimega teenus ei ole samade tingimustega iga pakkuja juures! • Probleemide ennetamine. • Oma õiguste eest seismine.

18. Laenuliigid • Krediitkaart • Arvelduskrediit • Kiirlaen • Järelmaks • Tarbimislaen, väikelaen • Hüpoteeklaen • Eluasemelaen • Õppelaen

19. Ülesanne: arvuti ostmine Reedal on üsna vana, kuid veel töökorras arvuti. Siiski soovib ta osta uue arvuti, mis maksab 500 eurot. Reet kaalub nelja variandi vahel. Arvuta kõik valikud läbi ja täida tabel. • Reet ostab arvuti kiirlaenuga. • Reet ostab arvuti järelmaksuga. • Reet ostab arvuti väikelaenuga. • Reet paneb iga kuu raha kõrvale.

20. Millele tähelepanu pöörata enne laenu võtmist? • Kui suurt summat vajad ja kui pika perioodi jooksul jõuad selle koos intressidega tagasi maksta? • Millised laenuliigid on neil tingimustel üldse võimalikud? Võrdle erinevate laenuandjate laenude tingimusi! • Kui suur on intress? Kas seda arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt? • Kui suur on lepingutasu ja milliseid tasusid või muid kulusid pead lisaks maksma? • Kas laenu saamiseks on vaja tagatist või käendajat? • Mis juhtub, kui Sa oma kohustusi täita ei saa?

22. Makseraskuste ennetamine • Kõige olulisem: ASU KOHE TEGUTSEMA! • Esimesena pöördu laenuandja poole. • Võimalikud lahendused: • maksepuhkus • laenuperioodi pikendamine • lepingu lõpetamine • Pööra tähelepanu kõigile muutuda võivatele tingimustele ja tasudele! • Makseraskuste lahendamiseks annab nõu võlanõustaja. • Kontaktandmed: www.minuraha.ee/kui-on-probleem/

23. Kodune ülesanne • Mine internetti ja ava www.minuraha.ee. • Klõpsa lehe üleval servas helesinist „Minu raha“ nuppu. • Loo endale kasutajakonto või logi sisse Facebooki konto abil. • Pane kirja oma selle kuu tulud ja kulud ning sea eesmärgid järgmiseks kuuks. • Võrdle, kas ja kui palju need erinevad äsja kirjapanduist? • Analüüsi järgmisel kuul, kas suutsid oma eesmärgid saavutada?

24. Aitäh!