Finantsharidus

1. Finantsharidus Igapäevased pangateenused Laenamine Piret Suitsu Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkond Eesti Pangaliit

2. Igapäevased pangateenused Finantsaabits ptk 2

3. 2.1 Makseteenused- kuidas süsteem toimib? • Makseteenused on maksja ja saaja vahelised arveldusteenused ning tasumist võimaldavate vahendite väljastamine. Sularaha arveldused Sularaha sissemakse Sularaha väljamakse Maksevahendid Pangakaardid Tshekid Sularahata arveldused Ülekanded Raha siirdamine Pangad ehk krediidiasutused Nt. Swedbank, SEB Makseasutused Nt. Moneygram E-raha asutused Nt. Paypal

4. 2.2 Arvelduskonto ja arveldused • 7-17 a. vanuselt allkirjaõigus, kuid alates 18-ndast eluaastast on kõik volitused konto omanikul. • Miks on pangakontot vaja? Sinna laekub taskuraha, töötasu. Kontolt saab teha ülekande mobiiliarve eest tasumiseks või maksta kvartalikaardi või kontserdipileti eest. • Milliseid teenuseid saavad noored konto juures kasutada? Pangakaart, ülekanded, sularahatehingud, hoiused, internetipank, pangateenused mobiiliga, kohustusliku kogumispensioni valik jt. • Teemad aruteluks - Millised on hinnad ja teenused erinevatele kliendigruppidele? - Mida tuleb teada hinnapakettidest? - Millised on kontoomaniku kohustused ja vastutus konto üldtingimustes? - Kuidas valida sobivat teenusepakkujat? (pt 2.6)

5. 2.3 Pangakanalid Mobiilimaksed Saldoinfo Telefonipank Klienditugi • Ülesanne: GAG ühiskonnaõpetuse õpetaja Ott Väli ja inglise keele õpetaja Henrik Salumi õppevahend “E-teenused Eestis” (“Rikas elu” õppevahendid www.teabekeskus.ee) Internetipank Sularaha sisse- ja väljamaksed Ülekanded Pangakontor

6. 2.3 Raha ja turvalisus • Kasutajatunnust, salasõna ja PIN-koodi ei tohi öelda mitte kellegile teisele. Pank ei küsi kunagi teie koode ei telefoni ega e-kirja teel. • Internetipanka on turvalisem siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või PIN-kalkulaatoriga kui koodikaardiga. • Jälgige regulaarselt konto väljavõtet, et avastada kahtlased tehingud. NB! Kaasake õppeprotsessi lapsevanemad. • Kui kaob rahakott koos isikuttõendava dokumendi ja pangakaardiga, siis tuleb koheselt helistada panga klienditoele, et sulgeda/blokeerida kaart ja ID-kaardi kasutamine pangas. • Seadke pangakontole ja –kaardile mõistlikud ja turvalised limiidid.

7. 2.3 Internetipank ja noored • Kulude-tulude analüüs ja eelarve • Info ja selgitused pangateenustest, uudised noortele • Kalkulaatorid- laenud, hoiused • Võimalus sõlmida erinevaid lepinguid- hoiused, kohustusliku kogumispensioni valik • E-arved- näiteks mobiiliarve internetipanka • E-teenused- läbi pangalingi isiku identifitseerimine ja sisenemine näiteks Maksuametisse, E-riiki • Personaalsed kontaktandmed- olulised teated pangalt • Ostud ja teenused pangalingi kaudu- piletid, raamatud jne.

8. 2.4 Maksekorraldus • Siseriiklikke makseid tehakse pangasiseselt iga päev. Teise panka liigub ülekanne tööpäeviti ja tööajal. • Mobiilimakseid saab teha süsteemiga liitunud pankades, kus ka saajal peab olema mobiilimakse leping. • Probleemide korral pöördub kõigepealt maksja oma panga poole. Pank A Kati teeb makse Matile -10 € Eesti Pank Pank A Pank B -10 € +10€ Pank B Mati saab makse Katilt +10€ Pank A Katilt mobiilimakse Matile -10 € Pankade Kaardikeskus Pank A Pank B -10 € +10€ Pank B Mati saab mobiilimakse +10€

9. Kati E-arve teenuse eest 10 € Pank Kati konto Ettevõte konto -10 € +10€ Ettevõte Maksejuhis pangale, E-arve Katile 10€ 2.5 Korduvad maksed • Otsekorraldus Makse algatajaks on saaja, kelle on õigus makse algatamiseks on tekkinud sõlmitud otsekorralduse lepingu alusel. • Teemad aruteluks: Miks otsekorraldus on mugav ja kasulik inimesele, ettevõtetele, pangale? Mille eest saab tasuda otsekorraldusega? - kommunaalarved, elekter - ajakirjandus - kindlustus

10. Kati ema Püsikorraldus Katile -20 € Pank Kati ema konto Kati -20 € +20€ Kati Makse emalt +20€ 2.5 Korduvad maksed • Püsikorraldus Makse algatajaks on maksja, kes jätab pangale korralduse korduvateks makseteks kindlas summas. • Teemad aruteluks: Miks püsikorraldus on mugav ja kasulik inimesele, pangale? Mille eest saab tasuda püsikorraldusega? - taskuraha - annetus

11. 2.7 Pangakaardid • Deebetkaart Sularaha ja kaardimaksed nii Eestis kui välismaal, saldo, tehingute väljavõte, ülekanded. • Krediitkaart Võimalik kasutada panga antud krediiti ehk laenuraha. • Krediitkaartidel on erinevad tagasimakseviisid- määratud tagasimakse, vaba tagasimakse, järelmaksukaart. • Teemad aruteluks: Millal on mõistlik kasutada krediitkaarti? Millele pöörata tähelepanu erinevat tüüpi krediitkaartide kasutamisel? (nt. laenukoormuse kasv, intressikulud, maksedistsipliin, liigne tarbimine) Kuidas noored saavad osta internetis- virtuaalne krediitkaart; tudengikaart, millel on krediitkaardi maksefunktsioonid, kuid puudub krediidilimiit.

12. 2.7 Pangakaardi maksed Raha Pank A Pank B Korraldus kanda raha müüjale Kaardikeskus Korraldus võtta maha raha ostja kontolt Kinnitus tehingu õnnestumisest Kaarditerminal Ostja kinnitab tehingu koodiga; ostja saab kauba. Müüjale kinnitus tehingu õnnestumisest; kauba väljastamine

13. 2.7 Pangakaardid ja turvalisus • Kuidas vältida pangakaardi kuritarvitust: - Probleemide korral ja kahtlaste tehingute ilmnemisel tuleb koheselt oma pangaga ühendust võtta. - Panga väljavõtet ja kaarditehingute infot tuleb jälgida regulaarselt. - Kontrollida ostutshekki ja summat enne koodi sisestamist. - Mitte lubada müüjal kaardiga silme alt lahkuda. - Jälgida pangaautomaadi toimimist- kas on midagi ebatavalist? • Teemad aruteluks: Kaardilepingu tingimused- milline on kaardiomaniku vastutus ja kohustused? Kuidas käituda internetis ostmisel? Millised on ohud?

14. Laenamine Finantsaabits ptk 6

15. 6.1 Laenude mõte % % Säästjad Hoiused- lühiajalised kuni 5aastat Pank Finantsvahendaja Laenuvõtjad Laenud- pikaajalised kuni 30 aasta Laenu andmise riskid: Makserisk- laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta Tururisk- laenu tagatiseks antud vara väärtus väheneb Likviidsusrisk- laenuvõtja võib vajada raha kauem Hajutamisrisk- hoiuse väljamaksmine sõltub laenu tagasimaksmisest

16. 6.1 Laenude mõte • Finantsvahendaja roll: • Riskide vähendamine nende hajutamise teel • Kulude vähendamine • Hoiuste likviidsuse säilitamine • Majanduses on raha puudujääk kõrvuti selle puudujäägiga: • Säästjate ehk investorite kulud on väiksemad tuludest. • Laenuvõtjate kulud on tuludest suuremad. • Laenu kasutavad inimesed selleks, et suurendada tulevase sissetuleku arvel oma tänast ostujõudu. • Laen on kohustus laenuks võetud raha koos intressidega tagasi maksta. • Teema aruteluks: millal tasub laenu võtmine ära ja millal mitte?

17. 6.1 Millele mõelda enne laenu võtmist? • Kas minu sissetulek on laenamiseks piisava suurusega ja stabiilne ka pikaajaliselt? • Kas minu pere eelarves jääb piisavalt raha üle laenu tagasimaksmiseks? • Millest pean loobuma, et saaksin tasuda igakuiseid laenumakseid? • On mul seda, mille jaoks laenu soovin võtta, ka tegelikult vaja? • Võib-olla oleks õigem proovida vajalik raha säästa või siis koguda vähemalt pool ja laenata teine pool summast juurde? • Kui suur on tegelik intress? Lugege laenuleping hoolega läbi, uurige erinevaid võimalusi, võrrelge pakkumisi ja krediidi kulukuse määra. • Kui võtan praegu selle laenu, kas ma ei jäta end ilma võimalusest laenata tulevikus millegi tähtsama jaoks, näiteks oma eluaseme muretsemiseks?

18. Summa Ettevõtete laenud Eluaseme-laenud Autoliising Tarbimis-laenud Krediit-kaardid Aeg 5 aastat 40 aastat 6.2 Laenude liigid • Liigitamine kliendigrupi, tähtaja, tagatise järgi • Pikaajalisteks laenudeks peetakse üle 5-aastaseid lepinguid • Laenu ja liisingu vahe – laenu tagatis omanik on eraisik, liisinguvara omanik on liisingufirma • Riikliku õppelaenu eesmärgiks on õpingutega seotud kulutuste katmine.

19. Summa Summa Intress Intress Põhiosa Põhiosa Aeg Aeg 6.3 Enamlevinud maksegraafikud Annuiteetgraafik + alguses on maksed väiksemad + stabiilne kuumakse – suurem intressikulu – laenujäägi tagastamine graafiku alguses väga aeglane Võrdsete põhiosadega graafik + laenujääk väheneb kiiremini + intressikulu väiksem + maksekoormus väheneb pidevalt – alguses maksed suuremad – ebastabiilsemad rahavood

20. 6.2 Intress • Intressimäärasid kasutatakse erinevalt. Oluline on võrrelda õigeid määrasid omavahel. • aastane intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) – pangalaenud, liisingud, krediitkaardid • krediidikulukuse määr (intress ja lepingutasud aasta baasil) – kõik laenutooted • kuine intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) – kiirlaenud • vara kallinemine (terve lepingu perioodil) – järelmaksud, liisingud • Jälgida, kas intressi tuleb maksta algselt laenusummalt või kohustuse jäägilt. • Laenutoodete intress= personaalne riskimarginaal+baasintress

21. 6.3 Eluasemelaen • Omafinantseering- millised on plussid ja miinused? - sissemakse nõutud summas - kinnisasi (hüpoteek ptk 6.4) • Laen koos kaastaotlejaga- kuidas jaguneb vastutus laenu võtmisel? • Muutuv või kindlaksmääratud intress? Pikaajalise laenu baasintress on enamasti seotud Euriboriga – euro hinnaga (intressiga) Euroopa rahaturul. Ajalooliselt tähendab Euriboriga seotud intress madalamat intressi lepingu kestel, kuid ühtlasi suureneb ka risk laenuomaniku jaoks, sest pole teada, kas intress võib tõusta. Panga baasintress on muutuv intress, mille suuruse määrab panga juhatus või arvutatakse konkreetse valemi järgi. Kindlaksmääratud ehk fikseeritud intressi puhul on eeliseks täpne teadmine oma laenu igakuise makse suuruse kohta kokkulepitud perioodil ning selle kohta, et seda ei mõjuta kinnisvaraturu intresside muutumine.

22. 6.4 Tagatis ja käendus • Terminoloogia: • Kinnisasi, kinnisvara • Hüpoteek • Käendus • Millised on riskid ja vastutus käendamisel? • Millised lisakulud kaasnevad laenu kasutamisega: • Elu- ja varakindlustus • Riigilõiv • Notaritasu • Lepingu muutmisel • Planeerimisel tasub tähelepanu pöörata kuludele, mis kaasnevad soetatud vara omamisega.

23. 6.5-6.7 Õppelaen, tarbimislaenud, autoliising ja kasutusrent • Teemad aruteluks: Kuidas eristada tahtmine vajadusest? Mida tähendab vastutustundlik tarbimine? Millised on erinevad alternatiivid ja valikuvõimalused? Nt. Osta kodu või rentida, jalgratas või auto jne. Millised on erinevate lahenduste plussid-miinused ja kulud? • Elulisi ülesandeid õppevahendite konkursilt “Rikas elu”: • “Rahavoo kvadrant”, Hedvig Evert • Pere toimetulek ja eelarve, Riina Raja • Projekt "Arukalt rikkaks“, Tiina Sudi, Helle Kiviselg • Ühine filmivaatamine ja diskussioon õpetaja juhtimisel: www.lektoorium.ee dokumentaalid 1 Hiigelhüpe. "Aga mina?" ; Korporatsioon; Ebamugav tõde; Pöff dokumentaal “Raha tegemine” LETS MAKE MONEY

24. 6.8-6.9 Kiirlaen ja makseraskused • Makseraskuste enamlevinud põhjused: • Hooletus/distsipliin • Töötus • Palga viivitus • Palga vähenemine • Töökoha vahetus • Tööandja probleemid • Teemad aruteluks: Kuidas ennetada makseraskusi? (rahaasjade planeerimine, pere-eelarve tegemine, regulaarne säästmine jne.) Mida ette võtta makseraskuste puhul? (kommunaalmaksed jm arved, pangalaen, laenud sõpradelt jne.) Millised on võimalikud tagajärjed? Millised on kiirlaenudega seonduvad ohud ja petuskeemid?

25. Tänan! Piret.suitsu@teabekeskus.ee Mob: 5097 874 Konkursi “Rikas elu” õppevahendid ja lisalugemist leiate www.teabekeskus.ee