E-õppe keskkonnad

1. E-õppe keskkonnad Õpetajakoolitus 2013, sügis. Lektor Sirje Klaos

2. Töö • 1985.a –1989 .a Kabala Põhikool (matem. õpetaja) • 1989.a – 2000.a. Märjamaa Gümnaasium (matem. õpetaja) • 1997.a.- 2004.a. Märjamaa Gümnaasium (arvutiõpetaja) 2001.a sept. - … TLÜ Kasvatusteaduste teadusk. (Haridustehnoloogia lektor)

3. Kursuse üldinfo • Kursus viiakse läbi 2012/2013 sügisemestril, e-tugi IVAs (KÕP) ja Moodle’s (päevaõpe) • Kood KAT 7003 • Maht 4 EAP • Õppejõud: Katrin Poom-Valickis ja Sirje Klaos ‘’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ • S.Klaose loengud asuvad aadressil http://www.tlu.ee/~sirjek/viru/opetajakoolitus/

4. E-õppe keskkonnad Täna räägime: • Mõisted • Mis on e-õpe? • E-õppe olemus • Õppiv Tiiger 2008-2013 • Kui virtuaalne õpikeskkond • E-õppe plussid ja miinused • E-õppe mudelid • E-õpe kutsekoolis ja ettevõtetes • Õpikeskkond IVA, Moodle ja VIKO • Erinevad kombinatsioonid Google Docs ja Facebook grupid. • E-õppe portaal & HITSA

5. Erinevaid mõisteid • Mõisteid, mis kätkevad endas koolitusvõimalusi IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia)vahendusel: • e-õpe(ingl e-learning), • veebipõhine õpe(ingl web-based learning), • virtuaalõpe (inglvirutal learning, variatsioonidega virtual training, virutal education) • arvutipõhine õpe (ingl computer-based learning), • sidusõpe (ingl online education) ja • kaugkoolitus (ingl distance education), • segaõpe (ingl. blended learning)

6. Mis on e-õpe? • e-õpe on elektroonse meediumi vahendusel (internet, sh veeb, CD-ROM, DVD, video- ja audiotehnoloogiad, televisioon, raadio jm) toimuv õpe; • e-õpe on üks õppevormidest, kus õppeprotsess on kas täielikult või osaliselt üles ehitatud veebipõhises õpikeskkonnas, mis pakub mitmesuguseid vahendeid õppematerjalide esitamiseks, suhtlemiseks, õppijatehindamiseks ja kursusehaldamiseks (Pilt, Läheb 2005).

7. E-õppe olemus E-õpet iseloomustab: • Kui õppetegevus toimub internetis, intranetis või ekstranetis veebibrauserite kaudu • Kui õppetegevus toimub veebipõhistes õpikeskkondades • Õpe toimub kellegi juhendamisel või iseseisvalt • Loe lähemalt e-õppe strateegiast (arengukava 2006-2009)

8. E-õppe arengukava ‘Õppiv tiiger’ 2008-2013 5 prioriteetset valdkonda

9. E-õpe kui virtuaalne õppekeskkond ühendab endas • andmebaasi (info levitamine), • inimvõrku (suhtlemine) ja • infovõrku (info kompaktsus, mis tagatakse linkimise teel). Järgmine tase oleks juba • virtuaalne klassiruum (Second Life)

10. Learnet´i mudeli (2001) A Model for Virtual Learning Communities in the World Wide Web Virtuaalses õppekeskkonnas võib eristada 3 tasandit sotsiaalne tehnoloogiline hariduslik

11. E-õppe plussid • õppija enda valik: mida? kus? millal?, • kursuse info ja õppematerjalid alati kättesaadavad, jaotunud õppeperioodile, • aja ja muu (majutus, sõidud) kokkuhoid, • materjalide sisu ajakohasus, • esitatava õppematerjali mittelineaarne edastusvorm, • õpilasi on lihtsam jälgida.

12. E-õppe miinused- • Nõuab tugevat enesedistsipliini • Vähene vahetu suhtlemine • Ekraani väsitav? mõju silmadele(Notebook, Ipad, nutitelefonid) • Kvaliteet – mille puhul on vaadeldavad nii õppe sisu kui ka tehnoloogia • Psühholoogilised barjäärid tehnoloogia ees

13. E-õppe põhimudelid • täielik veebipõhine õpe • osaliselt veebipõhine õpe(mitte üle 25% audit.tööd) • auditoorne õpe veebipõhisel toel(õpikeskkond) • auditoorne õpe e-õppe vahendite toel (veebileht)

14. E-õppe tulemuslikkus (L.Pilt, 2011) VK-Viljandi Kultuuriakadeemia LO – Loodus- ja tehno- loogia teaduskond SH – sotsiaal- ja haridusteaduskond NC-Narva Colledž FL - filosoofiateaduskond SK 2013

15. E-õpe I ja II mudel I Täielik veebipõhine õpe- millal ja kuidas? Vorm & Sisu (keskkond ja sisu) II Osaliselt veebipõhine – millal ja kuidas? Samad küsimused! Tulemiks e-kursus SK 2013

16. E-kursus • Loe lähemalt õpiobjekt VIKO mõistetest http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/viko/exe/viko/ekursus_ja_selle_nuded.html Mitmesse etappi on jagatud e-kursus? Vastus SK 2009

17. SK 2013

18. Loe lähemalt e-kursusest ja VIKOst SK 2013

19. Küsimusi auditooriumile • Kuidas modelleerida/disainida/üles panna e-kursust? Mõelge, esitage vähemalt 3 etappi! • Mida võiks kasutada sisu struktureerimiseks?

20. E-kursuse modelleerimine • Jaotada kursus mooduliteks (jälgi loogilisust) • Jaotada moodul teemadeks, teemad->alateemadeks • Alateemade koostamise etapp – sisaldab õppetunni uut osa, näiteid, harjutusi/iseseisvat tööd, lisamaterjale.

21. Sisustruktureerimine • materjali esitamist peatükkide ja alampeatükkidena; • peatüki esitamist osadena: pealkiri, õpieesmärgid, sissejuhatus, alampealkirjad, kokkuvõte; • näidete kasutamist; • tähtsate aspektide (terminid, definitsioonid, kontseptsioonid) rõhutamine, milleks võib kasutada ääremärkusi teksti kujundamist. Olgu siin nimetatud arvutikasutajale tuttavad tekstikujundamise võtted nagu: rasvane kiri, põhitausta erinev toon, s.h raamistiku kasutamine jpt; • sisu elementide graafilist märgistamist; • lisamaterjalide viidete esitamist; • kordamisküsimuste kasutamist

22. E-kursuse loomisetugisüsteeme • E-õppe mudelid • “Sujuvaõppeprogrammi” mudel: üksikasjalikultplaneeritudkursus, milles on integreerituderinevadmeediumidjalõpptulemuseks on kronoloogilisesjärgnevusesõppeprogrammvõikursus. Kursusekoostisosad on ülesehitatudjärgnevusepõhimõttel, igajärgmisemoodulieelduseks on eelmisteläbimine. Kursuslõpebeksamivmtulemustehindamisekskorraldatudtöögaüldiseõpitulemusemõõtmiseks. See mudel on võrreldavtavapärasekõrgkoolikursusega. • “Telje-ja-kodarate” mudel: ükskesknekoolitus (auditoorneõppetöövõiveebipõhineõppematerjal), midatoetavadlisamaterjalid, tegevused, suhtluskeskkonnadjmlisategevused, misvõivad olla niikohustuslikudkuivabatahtlikud, ent mille põhieesmärk on kesksekoolitusetoetamine • Õpetajale abiks • Veebipõhise õppematerjali loomine (Eesti e-Ülikool) • E-õppe uudiskiri • Viko (kasutamine õpiobjekt õpetaja võimalused) • E-õppe võimalused õppetöös (H.Paju) • Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (M.Laanpere & K.Pata)

23. Õpikeskkonnad • IVAVt. lähemalt http://www.htk.tlu.ee/iva/help/et/index.html • MoodleVt.lähemalt http://moodle.e-ope.ee/ • VikoVt. lähemaltprojekti lehekülg http://htk.tlu.ee/viko/; (vers. 2.1.2, 680KB) keskkond http://viko.opetaja.ee

24. Õpikeskkondade kaasaeg-semaid kombinatsioone • Suhtluskeskkond Facebook ja selle grupid • Loe lisaks FB produktiivsus ja FB privaatsus (S.Hage) • Sotsiaalmeedia, FB grupid (K.Kalda) • Google Docs jagatud tekstid, esitlused, tabelid-andmetabelid • Loe uudiseid (ingl.k. ajaveebist) SK 2013

25. Eesti E-õppe portaal- HITSA E-õppe portaal on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüppe poolt hallatav veebileht, mis kajastab e-õppe alaseid tegevusi Eestis. SK 2013

26. Eesti e-Ülikoolhttp://www.e-uni.ee/main.php • Programmi BeSt tulemusena tugevneb kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamise ning pideva edasiarendamise toel taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ja õppe mitmekesisus, mis aitab kaasa õppijate mobiilsuse kasvu saavutamisele ning õppe kättesaadavuse paranemisele Eesti erinevates regioonides. SK 2013

27. Eesti e-Kutsekool • http://www.e-ope.ee/e-oppest/ESF_projektid/vanker • 28. mai 2008. aasta kinnitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 599 uus e-õppe programm "E-õppe arendamine kutsehariduses".

28. E-õppest asutustele http://www.e-ope.ee/e-oppest/ettevotetele

29. “E-õppe arendamine kutsehariduses“akronüüm on VANKER Programmi eesmärgid: • Kutsestandarditel põhinevatele riiklikele õppekavadele vastavate e-õppematerjalide väljatöötamine lähtuvalt õppekavade arendamise ja koostöövõrgustike toel kaardistatud vajadustest;  • E-õppe koolitusprogrammi edasiarendamine haridustehnoloogidele ja õpetajatele lähtuvalt haridustehnoloogilistest pädevustest; • E-õppe informatsiooni laialdasem levitamine kutseõppeasutustes ja ühiskonnas tervikuna  Programmi väljundindikaatorid: • Välja on töötatud kokku 1 111õppenädala mahus e-kursuseid; • Välja on töötatud kokku 520 interaktiivset õpiobjekti; • Välja on töötatud 10 õppenädala mahus uutkoolituskursust lähtuvalt haridustehnoloogilistest pädevustest; • Uuendatud on 10 õppenädala mahus olemasolevat koolituskursust; • Läbi on viidud e-õppealased koolitused 1 380 osalejale; • Toimetatud ja väljaantud on 24 e-õppe uudiskirja numbrit; •  Läbi on viidud 12 e-õppe seminari ja infopäeva; •  Koostatud ja levitatud on e-õppe info- ja turundusmaterjale

30. Esimene iseseisev ja paaristöö praktikumis • Tutvumine VIKO õpikeskkonnaga ja küsimustikule vastamine • Koostada oma õpitava aine või erialast õppematerjalide linkide kogu (15-20) ja lisada õpikeskkonda VIKO (Esitamistähtaeg KÕP 21.08-30.08.2013) • Osalemine Viko foorumis: Kes on minu naaber? vii läbi intervjuu oma naabriga, uurides • kes ta on, • kust pärit, • miks ta õpib õpetajaks/või töötab õpetajana, • millise üldhariduskooli on lõpetanud jm.

31. Esimene kodutöö • Viko keskkonna tundmaõppimine • Õpiobjekt VIKO õpetajale • Oma ühe (45 min) ainetunni struktuuri loomine ja sisuga täitmine õpetaja õigustes VIKO keskkonnas • vt lähemalt aineprogrammis esitatud kriteeriume. SK 2013

32. Lõpetuseks kuulame M.Laanperehttp://vimeo.com/40589986 SK 2013