90 likes | 372 Views
Inimesele on ainuomane eneseteadvus, so. teadlikkus iseenesest. Eneseteadvus ajendab järgmisi küsimusi: Kes ma olen? Mis on minu elu mõte? Kuhu olen teel? Mis juhtub pärast surma?. Hingeline tegusus_1. Sattumine uude olukorda sunnib vastuseid ümber mõtlema.
E N D
Inimesele on ainuomane eneseteadvus, so. teadlikkus iseenesest. Eneseteadvus ajendab järgmisi küsimusi: Kes ma olen? Mis on minu elu mõte? Kuhu olen teel? Mis juhtub pärast surma? Hingeline tegusus_1
Sattumine uude olukorda sunnib vastuseid ümber mõtlema. See uudne olukord võib olla lihtsalt mingi vanusekünnise ületamine, pensionile jäämine, hooldekodusse sattumine, raske haigus, invaliidistumine. Iga inimene on ainulaadne, seepärast pole olemas valmis vastuseid. Oma isiksuse suhtes suurimaks asjatundjaks see inimene ise. Aga siin saame kõik üksteisele abiks olla oma kogemustega. Hingeline tegusus_2
Hingeline valdkond: usuga seonduv usk ja usaldus teiste inimeste ja Jumala vastu arusaam, et on olemas midagi püha teadlikkus, et on olemas muudki peale argireaalsuse eluvaade, väärtused ja aated ning filosoofilised arutlused suhtumine ellu ja surma sisemine jõud, mis võib anda elule sisu ja otstarbe, elutahte ja lootuse. moraalsed ja religioossed põhimõtted Hingeline tegusus tähendab mõnele inimesele religioossust, tõekspidamisi ja eluvaadet, teistele tähendab see isiklikke uskumusi, hingerahu ja iseenese aktsepteerimist. Hingeline tegusus_3
Inimese hingelised vajadused väljenduvad kujundites, sümbolites, müütides ja riitustes. Kristlik inimkäsitus: inimene on jagamatu tervik, ainulaadne ja väärtuslik igas inimeses leidub nii head kui ka kurja inimesel on õigus uuele algusele, armule arusaamine inimese haprusest ja elu piiratusest me ei saa välistada oma elus haigust ja kannatust Hingeline tegusus_4
Hingelisi vajadusi võib jagada 4 rühma: 1. vajadus olla lepitatud iseenda, kaasinimeste ja Jumalaga 2. vajadus kaitse järele, kui kõik ähvardab laguneda 3. vajadus leida elu harmoonia 4. tänu ja kordamineku saavutamine Hingeline tegusus_5
Religioossuse eri tasandid, mis on üldinimlikud ja samasugused kõigis usundites: Ideoloogiline tasand: millesse inimene usub. Usu objektiks võib olla Jumal, saatus, ülestõusmine, hinge surematus. Rituaalne tasand: väljapoole suunatud religioossne aktiivsus, näit. ristimärgi tegemine, palvehetked, jumalateenistusel osalemine jm. Kogemuslik tasand: religioossed tunded ja tähelepanekud, näit. Jumala ligiolu tunne, ingli nägemine jm. Mõistuslik tasand: teadmised religioonist. See tähendab kultuuri, pärimuse tundmist, et kujuneks sallivuse õhkkond. Kaudne tasand: religiooni mõju käitumisele ja vaimsele tervisele, näit. keelekasutus, riietumisviis, ligimese aitamine. Hingeline tegusus_6
Hooldustöö ja hingehoiu vahendid: Sisseelamisvõime e. Empaatia. See tähendab teise inimese olukorda sisseelamisvõimet, säilitades distantsi. See distants kaitseb aitajat ja teeb ta tegusaks. Silla ehitamine mineviku ja oleviku vahele koos patsiendiga. Puudutus. Patsient on tundlik hooldustöötaja puudutuse suhtes. Parimal juhul võib puudutus tuua lohutust ja kaitstustunnet, ka hellust. Mõnele võib puudutus olla ka ebameeldiv. Palvehetk koos patsiendi ja omastega võib olla vahel tähtsam raviprotseduuridest. Vajadusel andmete vahendamine ja abi palumine näiteks haiglapastorilt või psühholoogilt. Hingeline tegusus_7
Meetodeid: kirikutund või jumalateenistus (telesild) ühine söögipalve lahkunute mälestamine hüvastijätt lahkunud eakaga kalendritähtpäevade tähistamine ettelugemised-arutelud lahkunu meenutamine fotode abil Hingeline tegusus_8
Maslow` vajaduste püramiid: Hingeline tegusus_9 eneseteostus tunnustus kuuluvus turvalisus füsioloogilised