Hüdrotsefaalia Ajushunt

1. HüdrotsefaaliaAjushunt Irina Sherstiuk HA 3.kursus, 1 rühm

2. Hüdrotsefaalia e. vesipäisus • ajupoolkerasid ühendavate õõnte ehk ajuvatsakeste laienemine, mis on tingitud suurenenud ajuvedeliku hulgast koljuõõnes liikvori üleproduktsiooni või äravoolutakistuse tõttu. • Eristatakse kaasasündinud ja omdatud hüdrotsefaaliat. • Esinemissagedus on ~ 1/2000 elussünni kohta.

3. Anatoomia ja füsioloogia • Aju ümbritseb nii seest kui väljast ajuvedelik ehk liikvor. • Ajuvatsakestes sisaldub liikvori vastavalt eale 50-150 ml. See kogus uueneb kolm korda ööpäevas. • Liikvor moodustub põhiliselt ajuvatsakestes olevas veresoonte põimikus. • Liikvor on läbipaistev vedelik, mille põhiülesandeks on kaitsta ja toita ajukude. Samuti liikvor toimib “amortisaatorina” ajule. • Liikvor ei sisalda erütrotsüüte, vähesel määral leukotsüüte, talle on omane madal valgu, Ca2+ ja K+ kontsentratsioonid

4. CSF ringlus • CSF moodustub lateraalvatsakestes choroid-pleksuses • CSF voolab läbi Foramen Monro kolmandasse vatsakesse • Sealt läbi akvedukti naljandasse vatsakesse • Seejärel tsirkuleerib CSF läbi Luschka ja Magendi avause subarahnoidaalruumi, dura materi siinustesse ja viimaks venoossiinustesse

5. Hüdrotsefaalia vormid • obstruktiivne vorm e. mittekommunitseeruv hüdrotseefalus (äravoolu takistus ventriklite süsteemis, ekstratserebraalne liikvoriruum kitsas) • mitteobstruktiivne vorm e. kommunitseeruv hüdrotseefalus (äravoolu takistus väljaspool ventriklite süsteemi, ekstratserebraalne liikvoriruum laienenud)

6. Põhjused Sümptomid Lastel (imikutel): lõgeme väljakummumine, pea ümbermõõdu suurenemine, lauba esilevõlvumine, koljuluid ühendavad nn õmblused võivad lahti minna,“loojuva päikese silmad” Intrakraniaalserõhu tõus->peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired, kujuneb eluohtlik seisund ( sageli traumade järgselt) Väikelastel esineb toitumishäireid, kergesti ärrituvust, uimasust,arengus mahajäämust Vanematel lastel (üle 6 aasta) ja täiskasvanutel esineb sagedamini peavalu, oksendamist, nägemishäireid, muutusi tasakaalus ja kõnnakus. • Geneetilised kõrvalekalded • Arenguhäired • Intraventrikulaarne verejooks vastsündinul • Meningiidijärgne seisund • Kasvajad • Paetrauma • Subarahnoidaalne verejooks

7. Diagnostika ja ravi • Ultraheli- lihtne, odav, aitab määrata ajuvatsakeste laienemise astme, saab kasutada ainult vastsündinutel, kellel on avatud lõge kuna kolju blokeerib ultraheli, see meetod on kasulik ka hüdrotsefaalia diagnostikaks loodel. • KT- kõige populaarsem meetod hüdrotsefaalia diagnoosimisel. • MRT- oluline meetod vesipea tekkimise põhjuse täpsustamiseks. • Ajuvatsakeste šunteeriv operatsioon — koljuluusse tehakse auk ning paigaldatakse laienenud ajuvatsakeste süsteemi toru ehk šunt, mis jääb organismi liigset ajuvedelikku ära juhtima. Toru teine ots juhitakse naha alt kõhuõõnde soolte vahele (vahel kaelal asuvasse suurde kägiveeni, mis kulgeb otse südamesse). Liikvor ehk ajuvedelik imendub kõhus läbi soolt katva limaskesta vereringesse. Nii pääseb ajuvatsakestesse kogunenud üleliigne ajuvedelik peast välja, rõhk peas normaliseerub ja kõik kaebused taanduvad.

9. Ravi ja komplikatsioonid. • Kui šunt töötab hästi, siis eritub tavalisest enam uriini. Šunteeritud laps peab saama juua nii palju kui ta tahab. • Šunteerituid tuleb pidevalt jälgida võimaliku liikvori ringluse häire tekkimise avastamiseks. • Mida vanemaks laps saab, seda harvemaks jäävad šundi häired. • Komplikatsioonid: • Šundi malfunktsioon - kõige sagedasem põhjus on koroidpleksuse või gliiakoe sissekasv šundi õõnde, šunt võib ka katkeda; vatsakesed suured, intrakraniaalne rõhk tõuseb. • Šundi infektsioon - tänapäeval harv. Kliiniliselt šundi teel punetus ja turse. Ventriklid on sageli septidega - iga õõnt vaja eraldi punkteerida. Mõnikord kujunevad suured vedelikuruumid, mis deformeerivad aju tundmatuseni.

10. Komplikatsioonid • Subduraalne hematoom - sarnaneb posttraumaatilise hematoomiga. Tekib enamasti >3a. lastel, kellel on olnud väga laiad ventriklid. Kõrge vasturõhuga klappide kasutamine takistab selliste hematoomide teket. Selliseid õõnsusi tuleb eristada šundijärgsest meningeaalfibroosist - paks armkude, mis vooderdab subduraalõõne seinu ning annab tugeva kontrasteerumise. • Slit ventrikle syndrome - heterogeenne umbes viiest erinevast seisundist koosnev grupp, mille ühiseks tunnuseks on kitsad vatsakesed, kuid mida ravitakse erinevalt. Ei ole enamasti radioloogiliselt üksteisest eristatavad. Väikelastel kaasneb õmbluste kiire sulgumine, mis on raske komplikatsioon. Osadel juhtudel võib anda koljulae sisemise lstme paksenemise. NB! väikesed vatsakesed iseenesest ei ole reeglina patoloogia, oluline on nende väljavenitatavusvõime (compliance) • Muud komplikatsioonid - astsiit, granulatsioon, vedelik või tsüst centrum semiovale piirkonnas.

11. Ennetamine • Viimaste uuringute alusel arvatakse hüdrotsefaalia põhjus olevat foolhappe vaeguses loote kujunemise esimesel kuul. • Ennetamiseks kõigile last soovivatele ja ootavatele naistele foolhappe profülaktika. • Foolhape manustajatel on täheldatud närvisüsteemi arenguhäiretega vastsündinute arvu märgatavat langust.

12. Kasutatud infoallikad • http://www.inimene.ee/index.php?disease=v&sisu=disease&did=935 • http://www.yesanswer.com/et/what-research-is-being-done-for-hydrocephalus.html • http://www.hot.ee/lasterad/kesknarvisysteem.htm

13. Aitäh tähelepanu eest!