Lasterikkad pered ja Eesti inimareng

1. Lasterikkad pered ja Eesti inimareng Marju Lauristin Tartu Ülikool

2. Lasterikaste perede panus inimarengusse • Ehkki lasterikaste ( 3 ja enama alaealise või õppiva lapsega) perede osakaal kõigi leibkondade hulgas on ca 10 %, on Sotsiaalministeerimi andmete järgi kõigi Eesti laste seas (260 570) suurte perede lapsi 21% (ehk ca 55000) • Seega on suurtes peredes kasvavate laste panus Eesti ühiskonna kestlikkusse ja kvaliteeti oluliselt suurem kui nende vanemate osakaal ja nähtavus täiskasvanud elanikkonnas

3. Millised väärtused ja hoiakud iseloomustavad suuri peresid?

4. Suur pere on oluline sotsialiseerimis-keskkond • Avalik kuvand vs eneseväärikus • Sõltuvus riigist vs kodanikualgatus ja isiklik ettevõtlikkus • Materiaalne vs sotsiaalne kapital • Hedonism ja konsumerism vs eluvõitlus • Individualism vs hoolivus ja vastastikune abi • Üksindus vs kuuluvus peresidemete võrgustikku

5. Rohkem lapsi toob kaasa suurema eluga rahulolu (Allikas MeeMa 2011) • Lasterikaste perede esindajad on oma eluga rohkem rahul kui lasteta või ühe lapsega perede liikmed • kuid samas rahulolematumad ühiskondlike muutustega • pessimistlikumad oma elujärje paremaks muutumise suhtes

6. Lasterikaste perede liikmeid iseloomustab • väiksem jõukus ja madalam sotsiaalne positsioon • suhteliselt kõrge poliitikahuvi, kuid tugevam pessimism ja ükskõiksus ametliku poliitika suhtes • väiksem osalus aktsioonides ja kultuuri- ning spordiüritustel • suurem sallivus • kõrgem usalduslikkus • aktiivne osalemine kodanikeühendustes • (Allikas MeeMa 2011)

7. Väärtuste seos pere suurusega • Lasterikkamate perede väärtusorientatsioonides domineerib kõige tugevamalt isiksuse väärikuse ja eneseteostuse faktor (punane) • olulisem on ka keskkonna turvalisus (roheline) • väheneb võimukuse ja hedonismi faktori kaal (Allikas MeeMa 2011)

8. Venekeelsete suurperede väärtused on oluliselt erinevad • Venekeelsete vastajate puhul on esimesel kohal meeldiva, naudingulise elu faktor (hedonism) • Võrdsuse ja harmoonia taotlus nõrgeneb suure pere jaoks • eestlaste tugevain faktor - isiksuslik eneseteostus jääb tahaplaanile (Allikas MeeMa 2011)

9. Tarbijahoiakute erinevused sõltuvalt pere suurusest • Lasterikaste perede tarbimiskäitumine on keskkonnasõbralikum ja säästlikum • Konsumerism on pöördvõrdeline pere suurusega • Kultuuritarbimise piiratud võimalusi kompenseeritakse suurema internetikasutusega Allikas: MeeMa 2011

10. Sissetulek ja elulaad • Raha vähesusele vaatamata püütakse ka suurtes peredes kasvavatele lastele tagada võrdne ligipääs Internetile, spordile ja huvitegevustele • Suurte perede vanematele on laste kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamine seotud tõsiste pingutuste ja loobumistega (kõige sagedamini ohverdatakse enese eest hoolitsemine, väljas söömine ja külaliste kutsumine, teatris ja kontserdil käimine, raamatute ostmine) • Oluliselt tähtsamad on traditsioonilised perele kergemini kättesaadavad vaba aja veetmise viisid (pereüritused, lugemine, matkad loodusesse, muuseumid jms) • Riigi ja omavalitsuste tegematajätmisi leevendab, kuid ei korva heategevus ja kodanikualgatused

11. Tulevikusoovid Eesti ühiskonnale Lasterikaste perede jaoks on keskmisest olulisemad • elatustaseme tõus • tavainimese muredest hoolivam riik • turvalisem, stressivabam elu • tugevam kodanikuühiskond • maapiirkondade areng • suurem sallivus ühiskonnas (Allikas MeeMa 2011)

12. Järeldused • Ühiskonnas peab muutuma hoiak suurte perede kui ‘riskigrupi ‘suhtes • Lasterikaste perede roll ühiskonna kestlikkuse tagamisel ei piirdu sündimuse suurendamisega, vaid on olulisel määral seotud kestlikkust tagavate eetiliste põhimõtete, sotsiaalsete oskuste ja väärtusorientatsioonide edasikandmisega • Riigi ja omavalitsuste abi suurtele peredele peab materiaalsete vajaduste kõrval rohkem arvestama nende vaimsete ja sotsiaalsete vajadustega, tagades kõigile lastele võrdse juurdepääsu kultuurile ja vaba aja harrastustele

13. Tänan kuulamast!