MEEDIAKOOLITUS

1. MEEDIAKOOLITUS Metsik Kevadkoolitus 2007

2. KOOLITUSE KAVA • SISSEJUHATUS KOOLITUSSE 9.30-10.45 • Martin Saar • 2. AJAKIRJANDUSLIKUD TEKSTID 11.00-12.15 • Marit Lani • 3. MEEDIA TENI SESSIOONIL 12.30-14.00 • Mari-Liis Orav & Martin Saar • 4. PRAKTILINE ÜLESANNE 15.00-16.45 • Mari-Liis Orav, Marit Lani & Martin Saar • 5. TÖÖTOAKESED 17.00-19.00 • Karl Kerem & Mari Matjus

3. SISSEJUHATUS KOOLITUSSE Martin Saar Metsik Kevadkoolitus 2007

4. SISSEJUHATUS KOOLITUSSE

5. Kommunikatsioon • sõnumite siirmine A-lt B-le • tähenduste loomine ja vahetus • sümboolne protsess, mis loob, hoiab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust

6. Kommunikatsioon • Kommunikatsioon on sõnumite vahendamine saatja ja vastuvõtja vahel teatud kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Sündmus  Saatja  Sõnum  Vastuvõtja  Mõju  (Tagasiside) MÜRA!

7. Kommunikatsioon • Intrapersonaalne • Individuaalne • Telekommunikatsioon • Massikommunikatsioon

8. Kommunikatsioon Massikommunikatsiooni tunnuseid • institutsionaliseeritud; • vahendatud; • avalik; • ühepoolne, ilma otsese tagasisideta; • anonüümne passiivne hajutatud auditoorium.

9. Meedia • Organiseeritud tehnoloogia, mis võimaldab massikommunikatsiooni • Massiühiskonna sidevahendid trükitud ja elektroonilisel kujul. • Info sündmustest ja asjadest, millega puudub isiklik kontakt  usk tõesusesse kui süütuse presumptsioon

10. Meedia • Saatja ehk kommunikaator on isik või isikute rühm, kes osaleb sõnumite tootmises kas nende looja, valija või kontrollijana. “Whoever controls the media, controls the mind.” Jim Morrison

11. Vahepala

12. Meedia mõju tegelikkusele • “Reality as presented by the mass media is therefore not a picture or reflection of 'reality', but, rather, a constructed interpretation of reality.” Jean Baudrillard • „[Simulatsioon] genereerib mudelite kaudu reaalsust, mil puudub päritolu ja tõelisus – hüperreaalsust.” • Ühiskonnas valitsevate suhete ja olude loomus määratakse vastavate kommunikatsioonimudelite poolt.

13. Meedia mõju tegelikkusele Lahesõda 1991 • Seda ei saa juhtuma! • See ei juhtu. • Seda ei juhtunud... Meediaetendus (simulatsioonina, videomänguna, uudisena) avalikkuse silme all. Tegeliku vägivalla „kirjutas üle” elektrooniline narratiiv. Surnud tõestavad, et oli sõda!

14. Eesti meedia ja Rahvaliit “Maadevahetamise skandaal on teatudajakirjanikegrupi poolt ülespuhutud ajakirjanduslik mull, valimiseelne sõnnikulaotamine.” Janno Reiljan “Rahvaliidu teabejuhi Agu Uudelepa hinnangul oli Arnold Rüütli valimiskaotuse üks põhjuseid vastaspoole laiaulatuslik meediakampaania, mille käigus loodi kuvand, nagu kujutaks Rüütel endast ohtu Eesti iseseisvusele.” www.postimees.ee

15. Eesti meedia ja Rahvaliit • Muusad vaikivad, kui kahurid hüüavad. Keskerakond ja Rahvaliit sunniti vaikima, kui meedia sopakahurid hüüdsid. Kommentaar • Valulaps ja peksupoiss avalik-õiguslik ETV hoidis loomulikult juhtohje, edastades presidendivalimisi otsereportaazhina. Kesknädal • “Kas ajakirjandus on üle keeranud?”... Rüütel on välja öelnud rünnakute vahekorra 7:1. Et seitse rünnakut tema ja üks Ilvese vastu. Kesknädal

16. Eesti meedia ja Rahvaliit • “Kui küsida, kas meedia mõjutas lõpptulemust, siis kindlasti mõjutas lõpptulemust avalik arvamus. Sealjuures kujundab meedias kajastatav kahtlemata avalikku arvamust oluliselt. Selles mõttes ma ei eita meedia rolli. • Aga kui küsida, kas meedia oligi see, kes tegi kellestki presidendi, siis kahtlemata ei saanud see juba Eesti valimissüsteemi tõttu nii olla. Kui ükskord peaksime nägema presidendi otsevalimisi ja otse rahvale suunatud valimiskampaaniaid, alles siis saame näha meedia tegelikku rolli valimiskampaanias, eriti presidendi valimise kampaanias.” Argo Ideon Eesti Ekspressist

17. Eesti meedia ja Rahvaliit • “Eks alati paistab, et just mulle tehti liiga. Arnold Rüütli puhul tuleb arvestada muidugi seda, et teine oli favoriit ja tema seda ei olnud, mis võis mõjutada ka meedia suhtumistkandidaatidesse. Alati on põnevam olla väljakutsuja poolt ning alati on lihtsam ja kuidagi loomupärasem võtta ja urgitseda selle kallal, kes on parasjagu võimul. See ei ole mingisugune Eesti eripära, vaid täpselt niimoodi ongi.” Agu Uudelepp

18. Kokkuvõtteks • “The media's power is frail. Without the people's support, it can be shut off with the ease of turning a light switch.” Corazon Aquino

19. MEEDIA TENi SESSIOONIL Mari-Liis Orav ja Martin Saar Metsik Kevadkoolitus 2007

20. MEEDIA TENi SESSIOONIL • Meediameeskonna ülesehitus, roll • Sessiooni ajaleht • Ajakirjaniku suhteliinid • Nippe ajakirjanikule, peatoimetajale

21. Meediameeskonna ülesehitus ja roll Ajakirjanik ja meediameeskond tervikuna on sessiooni (ja eriti delegaatide) teenistuses, tegutsedes nende hüvanguks. PEATOIMETAJA(d) Ajakirjanikud Kujundaja Videotoimetaja

22. Meediameeskonna ülesehitus ja roll peatoimetaja, peakorraldaja, president, juhatuse liige RAHVUSLIKU SESSIOONI AJAKIRJANIK • 7.1. KOGEMUS NING OSKUSED varasem ajakirjanikukogemus, osalemine koolitustel, hea inglise keele oskus • 7.2 MOTIVEERITUS motivatsioonikiri • 7.3 PANUS TENi TEGEVUSSE ürituste korraldamine, projektide läbiviimine • 7.4 TASAKAALUSTATUS tiimi tasakaalustatus (vanuseline, sooline)

23. Meediameeskonna ülesehitus ja roll REGIONAALSESSIOONI AJAKIRJANIK • 8.1 KOGEMUS NING OSKUSED eelnev osalemine vähemalt kahel TENi sessioonil, osalemine koolitustel • 8.2 VÕRDSETE VÕIMALUSTE PRINTSIIP rotatsioonitabel • 8.3 MOTIVEERITUS motivatsioonikiri • 8.4 TASAKAALUSTATUS tiimi tasakaalustatus (vanuseline, sooline, kogemuslik)

24. Meediameeskonna ülesehitus ja roll 1. Kuidas skoorida motivatsioonikirjaga? 2. Why is meediameeskond? delegaatidele, inimestele, endale...

25. Meediameeskonna ülesehitus ja roll 3. Milline on meediameeskonna roll ning millised on vahendid selle täitmiseks? • Sessiooni jäädvustamine Kirjatöö – ajaleht, CD, blogi... Pildimaterjal – ajaleht, CD, blogi... • Sessiooni sidumine, elavdamine Õhtused üritused Seinalehed Sessiooni teema • Delegaadi asetamine ürituse keskmesse Ajaleht, CD, seinalehed, blogi Õhtused üritused

26. Meediameeskonna ülesehitus ja roll Ajakirjanik olla on tore ja vinge, aga tunneta enda vastutust ja kohustusi!

27. Sessiooni ajaleht Miks on üldse ajalehte vaja? • Võtab sessiooni kokku (ka sessioonivälistele inimestele) • Sulam – inimesed/erinevad timid saavad teada sellest, mida ise ei kogenud • Mälestus • Iga inimene sessioonilt saab talletatud ajalukku • Midagi ka neile, kes enam tagasi ei tule • Traditsioon (Kas ka muu väljund oleks mõeldav? Nt Parle blogi) • ...

28. Sessiooni ajaleht Kuidas leht sünnib? AINULT peatoimetaja, kujundaja, ajakirjanike koostööl. Peatoimetaja koordineerib, omab ülevaadet ja vaatab, et kõik vajalik saaks kajastatud, ent peab usaldama ajakirjanikke sisu osas ning kujundajat kujunduse osas.

29. Sessiooni ajaleht Mida leht tavaliselt sisaldab? ?

30. Sessiooni ajaleht ÄRA OLE KINNI SELLES, MIDA TAVALISELT TEHAKSE! Uued ideed, isegi kui need on algul ehmatavad, löövad! Nii sisus kui ka kujunduses.

31. Sessiooni ajaleht Ajalehe peaeesmärk – KAJASTADA DELEGAATE! • Kajastatud peavad olema kõik timid • Tasakaal olema selgelt nihutatud delegaatide poole!!! • Peatoimetaja peab kontrollima, ent oma artiklites saab seda teha (peab tegema!) iga ajakirjanik.

32. Sessiooni ajaleht Traditsiooniline ajaleht pakub lugejale: • Teavet tema ümber sündiva kohta („Workshopid”) • Arvamusi („Millest meile karaokeõhtul õigupoolest lauldi?”) • Teavet, kuidsa paremini hakkama saada („PED – mis see on ja kuidas sellest lahti saada?”) • Lahutab meelt („Aegumatu mood”)

33. Sessiooni ajaleht Millised on võimalused delegaatide kajastamiseks? ?

34. Sessiooni ajaleht Komiteeartikkel • Mainida iga delegaat • Tõsta esile komitee erilisust • Anda ülevaade komitee töömeetoditest, teemast Vorm: • Jutuke, luuletus, lauluke, lauamäng, kompositsioon, näidend, reportaaž, dialoog, teoreemi tõestus... Ebatavalisus ja innovatsioon ei tohi muutuda domineerivaks! Oluline on ka sisu! Pilt, millel kogu komitee; tsitaadid!

35. Ajakirjaniku suhteliinid 2 olulist gruppi • Meediameeskond -Pidev rühmaehitus loob ühise atmosfääri, identiteedi (koosolekud, õhtuste ettevõtmiste planeerimine...) • Komitee - Komiteega tuleb piisavalt sõbraks saada, et neist hästi kirjutada: esimene päev võiks mööduda valdavalt komiteega. Parim on leida tasakaal, ent see on enamasti nihutatud. Ajakirjanikule peab jääma vaba voli valida.

36. Ajakirjaniku suhteliinid 2 olulist inimest • Peatoimetaja on tiimi juht, mentor, sõber – kõike! Ta on SUUR juht.Tema loob meediameeskonna tegevusele struktuuri (ajakava, ajurünnak, koosolekud, ketas...) • Rühmajuht otsustab ajakirjaniku osalemise ulatuse rühmaehituses, komiteetöös, rolli peaassambleel komiteega seoses. Alati võib teha vähem, ent mitte rohkem! =)

37. X nippi ajakirjanikule • Pea tähtaegadest kinni ning esita peatoimetajale vaid enda poolt vähemalt 7 korda üle loetud tekstid. Teksti ülelugemisel aseta end erinevatesse rollidesse: peatoimetaja, delegaat, vallavanem... • Pealkirjasta kõik artiklid, juhtlõik võib olla Sinu sõber! • Otsi artikli juurde alati pilt/ pildid! Pigem rohkem kui vähem. • Ära kujunda teksti. Kui Sul on selles osas erisoove, räägi kujundajaga. • Tsitaadid kannavad ürituse vaimu! • Maga öösel!

38. X nippi peatoimetajale PLAANI, PLAANI, PLAANI! Aga kohaldu (olud ja inimesed)! Enesekindlus. Armastus... Naudi!!!!!

39. PRAKTILINE ÜLESANNE Mari-Liis Orav & Martin Saar Metsik Kevadkoolitus 2007

40. PRAKTILINE ÜLESANNE Kirjuta! Kirjuta! Kirjuta! • Žanr • Teema • Huvitavus, loetavus Tagasiside! Tagasiside! Tagasiside!

41. Teemad • „Aeg kaob, aga rõõmud jäävad?“ – Uud • „Tantsivate köögiviljade marss“ – Arv • „Sõit purjelaeval“ – Ole • „Must on valge“ – Kun • „9 kuritegu“ – Uud • „Kõik ON kuld, mis hiilgab“ – Arv • „... (vali ise) – tänapäeva piibel“ – Ole • „Mikud, Mannid, Jukud, Tõnnid“ - Kun • „Kolm soovi“ – Uud • „2+2=5?“ – Arv • „Orav rattas“ – Ole • „Tähed tantsudega“ - Kun Muuta nii, et mõte jääb samaks!