Mis põhjustab tusatuju?

1. Mis põhjustab tusatuju? Sulev Kõks Tartu Ülikool füsioloogia instituut Siirdemeditsiini Tippkeskus

2. Terminoloogia • Tusatuju - düsfooria • “Paha tuju” • “Tuju langus” • Meeleolu langus või tõus, meeleloluhäire • Depressioon, mania • Ärevushäired, ärevus, paanika

3. Terminoloogia • VAIM - vaimutoit, vaimuhaigused, pimevaim, kurivaim • “Näen vaime” • Vaimude tund • Vaim tuli peale • Vaimne tervis, vaimuhaigused • Emotsioonid, tunded

4. Vaim • Vaim – ingl k “mind”, koondab endasse mõtlemise, tajud, emotsioonid, soovid ja kujutlused • Termin kirjeldamaks käitumist kõige mitmekesisemal moel • Tähistab ühte poolt organismist (keha ja vaim) • “Inimesele ainuomane”

5. I stereotüüp

6. I stereotüüp • “mul on tuju halb, sest mul on halb töö” • “…loll ülemus” • “… mul on tuju halb, sest ilm on halb” __________________________________ • Meie tuju sõltub meist endist ja väljendab meie arvamist teistest • Kes suhtub teistesse hästi, on ka ise rõõmus

7. Vaim vs käitumine • Sotsiaalsete normidega kontrollitud tegevus • Soorollid, ülemus-alluv, viisakus, jne • Bioloogiline, kontrollitud looduslike tegurite poolt • Söömiskäitumine, käitumine ohuolukorras, sigimine, jne

8. Vaim ja keha • Keha, kehaehitus, jms omadused on pärilikud • Kehakaal • Sportlikud võimed - treeningute sobivuse planeerimine • Bioloogilised “käega katsutavad” nähtused on pärilikud • Ka vaim on bioloogiline

9. Vaimu ase

10. Limbiline süsteem

11. Närvisüsteem • Regulatoorne süsteem • Vastutab meie organismi talitluse terviklikkuse eest • Tagab kiire kohanemise • Kontrollib aeglaseid süsteeme –hormoone • Annab evolutsiooniliselt suure eelise

12. Närvisüsteem • Närvisüsteemis on 100 miljardit neuronit ehk närvirakku • 100 000 000 000 • Neuroneid ümbritsevad gliarakud • Neuroneid ühendavad sünapsid • Igal neuronil 10 000 sünapsit • Sünapseid seega 1 000 000 000 000 000

13. Neuron

14. Neuron ja sünapsid

15. Sünaps

16. II stereotüüp

17. II “põhjamaa” stereotüüp • Meil on pime ja vähe valgus, vähe päikest • Me oleme tõredad ning kinnised • Kõik see on tingitud väheset valgusest ________________________________ • Kui vähe seda valgust ikkagi on? • Kohaliku looduse eripärad, eripärad kui tugevus (ilus talv, ilus suvi) • Kas me ikka oleme kinnised?

18. DNA

19. Geenid • Geen - pärilikuse baaselement, DNA osa millest sünteesitakse RNA ja edasi valk • Geenide ekspressioon • Genoom - kogu DNA järjestus rakus, inimesel 3 500 000 000 (3.5 Gbp), 24 000 geeni • Kvantitatiivne geneetika

20. Geen -> DNA -> RNA -> valk -> metabolism • Genoom – rakus eksiteeriva DNA kogum • Transkriptoom – raku poolt toodetava RNA kogum • Proteoom – raku poolt toodetavate valkude kogum • Metaboloom – raku madalmolekularsete ühendite kogum (7900 metaboliiti) • Epigeneetika – ei muutu DNA primaarne järjestus, kuid muutub ekspressioon/fenotüüp • Metagenoomika – genoomi analüüs heterogeensel materjalil (pinnas, soolesisu, mikrobioom jne)

21. Geenid

23. Epigeneetika • Imprinting • IGF2, IGF2r

24. Genoomika vs proteoomika vs metaboloomika • erinev aeg • erinev tundlikkus • erinev tehnol tase • erinevad meetodid DNA, RNA Valk Metaboliit Oomika– “kogumi” profiili määramine, terviklik kirjeldamine; süsteemibioloogia; süsteemimeditsiin

25. Genoom arvudes • 3.5 miljardit ACGT-d • Keskmine geen 2700 bp, suurim 2.4 M düstrofiin • ca 24 000 geeni, arvati 80-140K • Enamike geenide puhul pole teada nende funktsioon • 1,5% genoomist on eksonid • 24% genoomist intronid • 74,5% on intergeenne DNA, enamasti transposoonid (variatiivne)

26. Genoom arvudes • Geenirikkad (GC rikkad) alad vahelduvad geenivaeste (AT) aladega • Vaheldumine nähtav mikroskoobis: GC hele ja AT tumedam • Suurim kromosoom – 3168 geeni • Väikseim kromosoom - 344 geeni (21) • Chr 19 – tihedaim, chr Y – hõredaim (80 geeni) • 99,5% on sarnasust kromosoomide vahel (vrdl šimpansiga) • LINE1, Alu kordusjärjestused, endogeensed retroviirused

27. III stereotüüp

28. III stereotüüp “teised on süüdi” • Mind kiusatakse • Teistel “läheb” hästi, minul halvasti • Teised ei tee midagi, mina rabelen ja teen tööd ___________________________________ • Peab rohkem vaatama peeglisse • Me oleme ise oma õnne sepad

29. Isiksus • Kalduvus teatud kindlal viisil käituda • Püsiv • Läbiv • Universaalne • Välja kujunenud väga varakult • Väga stabiilne

30. Emotsioonid Füsioloogiline valmisolek, käitumuslik väljendumine, teadvustatav Subjektiivse hinnangu andmine Kaitsekohastumuslik reaktsioon Alternatiivse strateegia kiire leidmine

31. Meeleolu • Kaitsereaktsioon aitamaks (kiiresti) kohaneda muutuvate tingimustega • Evolutsiooniliselt konserveerunud • Oluline pole mitte vastava stiimuli füüsikalised omadused, vaid pigem vastava stiimuli tajumine • Selle taju alusel formeerub hinnang – kas otseselt või läbi mäletamise

32. Isiksus loomadel • Temperament, tegutsemisstiil, käitumuslik sündroom • “Coping style” • Ajas püsiv füsioloogiline ja käitumuslik vastus muutuvatele tingimustele • Evolutsiooniliselt väga laialt levinud (ka kalad, putukad jne)

33. Isiksus loomadel • Loomade käitumine on vähem paindlik ja aimatav kui arvatud • Isiksus on teatavate omavahel seotud käitumiste kogum • See tagab konservatiivsuse • Evolutsiooniliselt on oluline strateegia mis valitakse järglaste saamiseks

34. Proaktiivne Aktiivsed Agressiivsed Pesaehitajad Rutiinile kalduvus Rigiidsus Pindmised uudistajad Riskialtid Panustavad kiirele edule Reaktiivne Passiivsed Väheagressiivsed Kehvad pesaehitajad Rutiinivabad Paindlikud Detailsed uudistajad Riskivältivad Panustavad edule tulevikus Isiksused loomadel

35. Katselised andmed (metsas) • Esialgu domineerivad riske rohkem võtvad, aktiivsemad • Teatud aja pärast populatsioon kollabeerub • Suureneb alalhoidlike arvukus • Eduks on vajalik ohtudega toimetulek (hirm ja vältimine)

36. Katselised andmed (laboris) • “Julged” on aktiivsemad uudistajad • Hirmule reageerivad füsioloogiliselt tugevamini - agressioon • Kiiremini kulli küünte vahele • “Arad” hiired on rahulikud • Väldivad ohtu, hirmule reaktsioon füsioloogiliselt nõrk

37. IV stereotüüp

38. IV Stereotüüp • “oleme vähetähtsad ja väikesed” • “me oleme palju kannatanud ja kannatame veelgi” __________________________________ • Võrrelge teiste riikide ajalooga • Mitte riigi suurus vaid mõjukus on oluline (Taani füüsikud) • Julge unistada ja selle nimel töötada

40. Hirmu füsioloogia Isegi laborirotid kardavad kassi/kassihaisu Hirmu ajal aktiveeritavad geenid Nii tuvastasime mõned geenid, mis võiksid formeerida “hirmuringi” Teatavate komponentide eemaldamine ringist Volframiin

42. Volframiin Tundmatu funktsiooniga valk Inimestel defekti korral tekitab väga tõsiseid häireid regulatoorsetes süsteemides - EK ja NS Hiir ei suuda adekvaatselt reageerida, liigselt kartlik Ajus on süsteem, mis aktiveeritakse et “ületada hirmutunnet”

43. Rottide selektsioon

45. Näiteid inimesel • DRD4 2R, 4R või 7R VNTR alleelid • 7R ja 2R seotud ADHDga • Tõsine käitumishäire ja probleem • 7R ja 2R on evolutsiooniliselt uued vormid • 40.000 - 50.000 aastat vana • Arvatavalt seotud migratsiooniga

46. DRD4 geneetika

47. DRD4 biokeemia

48. DRD4 ja migratsioon

50. Kokkuvõtteks • Vaim on bioloogiline nähtus • Vaim on universaalne, elusale omane • Inimvaim on füsioloogiline funktsioon • Vaim vajab hoolt nagu ka keha • Meie tusatuju tuleb meist endist - see näitab väsinud vaimu