1 / 22

Hambaravi üldnarkoosis

Hambaravi üldnarkoosis. Ingrid Kokmann STOM III Tartu 2013. Üldnarkoos - definitsioon. Üldnarkoos ehk üldanesteesia on patsiendi kontrollitav teadvusetus, et vähendada osaliselt või täielikult raviga kaasnevat valutunnet ja vastureaktsioone

isaura
Download Presentation

Hambaravi üldnarkoosis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hambaravi üldnarkoosis Ingrid Kokmann STOM III Tartu 2013

  2. Üldnarkoos - definitsioon • Üldnarkoos ehk üldanesteesia on patsiendi kontrollitav teadvusetus, et vähendada osaliselt või täielikult raviga kaasnevat valutunnet ja vastureaktsioone • Üldnarkoosis olev patsient ei suuda reageerida füüsilisele stimulatsioonile ega suulistele käskudele

  3. Näidustused • Väikelapsed • Puudega lapsed ja täiskasvanud • Väga suur hirm • Lapsed, kellel täiesti puudub koostöövõime • Allergia lokaalanesteetikumidele • Eriti tundlik neelamis-või oksendusrefleks • Hulgi hammaste eemaldamine

  4. Negatiivsed küljed • Tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta • Koormab kardiovaskulaar- ja hingamissüsteemi • Ei tohi sooritada ilma perearsti loata • Spetsiaalne aparatuur ja meeskond • Füüsiliselt kõige koormavam hambaravi • Ei vähenda hirmu hambaravi ees • Protseduuri teostamise aeg limiteeritud • Ravi on kallis

  5. Üldanesteesia teooriad • Mitmed struktuurilt lihtsad ühendid võivad avaldada anesteetilist toimet • Üldanesteetikumide toime on korrelatsioonis nende lipiidlahustuvusega • Arvatakse, et üldanesteetikumid interakteeruvad eelkõige rakumembraanis olevate valkudega • Enamus üldanesteetikume suurendavad inhibitoorse GABAA- retseptori aktiivsust ja vähendavad eksitatoorsete aktiivsust

  6. Üldanesteesia meetodid • Masknarkoos • Intravenoosne anesteesia • Endotrahheaalne anesteesia Kasutatakse intravenoosseid ja/või inhaleeritavaid anesteetikume, mille toimel patsient magab

  7. Üldanesteesia põhitoimed • Analgeesia • Amneesia • Teadvuse kadu • Sensoorsete reflekside kadu • Autonoomsete reflekside kadu • Skeletilihaste (mõõdukas) lõõgastus

  8. Üldanesteetikumid • Inhalatsiooni-anesteetikumid: • Dilämmastik-oksiid (N2O) • Isofluraan • Sevofluraan • Halotaan • Desfluraan • Veeni manustatavad anesteetikumid: • Tiopentaal • Midasolaam • Ketamiin • Propofool • Etomidaat

  9. Dilämmastikoksiid • Värvuseta, kergelt magusa lõhnaga, maitseta gaas • Kasutatakse tavaliselt kontsentratsioonis 35-75 mahu% segatuna hapnikuga • Nõrga üldanesteetilise toime tõttu kombineeritakse teiste anesteetikumidega • Hea analgeetiline toime, sedatiivne toime • Kiire anesteesia algus ja ärkamine

  10. Dilämmastikoksiid • Farmakodünaamika • Otsene ja kaudne toime nii pea kui seljaaju mitmetele neurotransmitteritele • Toime endorfiinide süsteemile kogu KNS-s • Farmakokineetika • Manustatakse inhalatsiooni teel • Lahustuvus veres ja teistes kudedes on madal, seega nii omastamine kui ka eliminatsioon kiire • Elimineeritakse muutumatul kujul välja hingates

  11. Isofluraan • Isofluraan on veidi terava, eetritaolise lõhnaga inhalatsioonianesteetikum • Näidustatud anesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks • Pärssiv toime hingamistegevusele • Anesteesia süvenedes langeb patsiendi vererõhk • Inimorganismis toimub isofluraani metabolism ainult vähesel määral

  12. Sevofluraan • Selge, värvitu, mitte-süttiv ja lenduv mittesöövitav vedelik • Operatsiooni jaoks vajalik kontsentratsioon 0,5-3 % • Ärkamisperiood lühike • Kiiretoimeline, mitte-ärritav aine • Lahustub veres halvasti • Ravimi alveolaarsed kontsentratsioonid suurenevad anesteesia sissejuhatamise käigus kiiresti ning manustamise lõpetamisel vähenevad kiiresti

  13. Tiopentaal • Ultralühitoimeline barbituraat • Annus sõltub patsiendi kehakaalust • Analgeetiline toime tingitud ravimi narkootilisest toimest • Anesteetiline toime tuleneb neuronite stimulatsiooni vähenemisest • Toime püsib 5-10 minutit, järgneb postanesteetiline uneperiood 10-30 minutit

  14. Midasolaam • Vesilahustuv bensodiasepiin • Tugevalt sedatiivse ja uinutava toimega • Lisaks anksiolüütiline, krambivastane ja lihastoonust vähendav toime • Ei põhjusta respiratoorset ega kardiovaskulaarset depressiooni • Näidustused: • Sedatsioon lokaalanesteesiaga teostatavate diagnostilistele/raviprotseduuridele • Premedikatsioon enne anesteesia induktsiooni • Anesteesia induktsioon

  15. Midasolaam • Farmakoloogilist toimet iseloomustab toime lühike kestus, mis on tingitud kiirest metaboliseerumisest • Pärast intravenoosset manustamist tekib lühiajaline anterograadne amneesia • Elimineeritakse organismist biotransformatsiooni teel peaaegu täielikult – peamiselt neerude kaudu

  16. Endotrahheaalne anesteesia • Hingamisteedesse asetatakse toru, mille kaudu viiakse narkoosiained otse kopsudesse • Hambaravis kasutatakse enam inhaleeritavaid ja intravenoossseid anesteetikume

  17. Üldanesteesia läbiviimine • Tavaliselt alustatakse intravenoosse kiirtoimelise anesteetikumiga • Teadvusetuse säilitamiseks + analgeesia tekkeks manustatakse ühte/mitut inhalatsioonanesteetikumi • Analgeesiat tugevdatakse, manustades intravenoosselt valuvaigistit • Lihaste lõõgastamiseks manustatakse perifeerset müorelaksanti • Selline kombinatsioon tagab kiire üldanesteesia saabumise + üldanesteesiast ärkamise

  18. Üldanesteesia sõltub... • Üldanesteetikumi kontsentratsioonist sissehingatavas õhus • Kopsu ventilatsioonist ja verevarustusest • Gaasi transpordist alveoolidest verre • Üldanesteetikumi võimest lahustuda veres ja liikuda verest kudedesse • Ideaalset üldanesteetikumi pole!

  19. Üldanesteesia järgsed kaebused • Peamised kaebused: võimetus süüa, unisus, valu, veritsus, kurguvalu, uimasus, oksendamine, palavik ja köha • Protseduuri järgsed kaebused on sagedased, kuid enamuselt ei ole need tõsised • 99% lastest esineb esimesel või teisel päeval mingi protseduuri järgne kaebus, kolmandal päeval 33%

  20. Valmistumine narkoosiks • Söömine ja joomine samal päeval enne üldnarkoosi on keelatud • Vältida rasket füüsilist koormust operatsioonile eelneval ajal • Leida saatja, kes toimetaks patsiendi peale operatsiooni koju ja oleks läheduses soovitavalt kuni järgmise hommikuni • Söömine ja joomine kahe tunni jooksul peale operatsiooni on keelatud

  21. Kasutatud kirjandus • Anesteetikumid. Safiulina, D. Loengumaterjal • “Hammaste ekstraktsiooni õpetus” M. Kalnin, E. Leibur 1989 • http://www.hambaarst.ee/sonastik/3086/yldnarkoos • http://www.stigma.ee/failid/narkoosieelne_k ysitlusleht.pdf • http://www.dentalfearcentral.org/help/sedati on-dentistry/general-anaesthetic/ • http://www.kliinikum.ee/stomatoloogia/lastestomatoloogia-osakond • http://www.kliinikum.ee/attachments/106_anesteesia_ehk_tuimastus.htm • https://www.arst.ee/et/Andmebaasid/Ravim id/list_drugs

  22. Tänan!

More Related