1 / 13

Meeled Nägemismeel

Meeled Nägemismeel. V klass. Meeled. Inimese meeleelundid on silmad, kõrvad ja tasakaaluelund, nina, keel ja nahk. Inimene võtab meeleelunditega vastu informatsiooni selle kohta, mis tema ümber toimub.    . Kas tead?. Silm on nägemiselund.

isla
Download Presentation

Meeled Nägemismeel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Meeled Nägemismeel V klass

  2. Meeled • Inimese meeleelundid on silmad, kõrvad ja tasakaaluelund, nina, keel ja nahk. • Inimene võtab meeleelunditega vastu informatsiooni selle kohta, mis tema ümber toimub

  3.    . Kas tead?

  4. Silm on nägemiselund • Silm on inimese nägemiselund. Nägemise abil saab inimene umbes 90% meeltega vastuvõetavast informatsioonist.Inimene näeb ruumiliselt, sest ta vaatab mõlema silmaga üheaegselt sama eset. Silma abielundid: • Kulmud  - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest • Silmalaud ja ripsmed  - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist • Pisaranääre -  toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma

  5. Silm Sarvkest – kaitseb silma eesosa, on läbipaistev Sarvkesta taga ringleb vedelik Vikerkest on värviline ja läbipaistmatu. Vikerkesta keskel on silmaava ehk pupill, mis reageerib valgustugevusele. Annab silmale värvi. Võrkkestas on kahte tüüpi rakke Kepikesed, mis tagavad musta-valge nägemise ja nägemise hämaras Kolvikesed, mis aitavad värvi eristada Võekkesta tagaosas on pimetähn, mis on nägemisnärvi alguskohaks. Lääts kohandab silmamuna vaatama erinevatele kaugustele Ripslihase abil seatakse silmas kaugust, muutes läätse kuju Pisitillukesse kollatähni koondub enamus silma sisenevaid valguskiiri, seal on nägemisteravus suurim.

  6. Kuidas me näeme Silm töötab nagu väike kaamera.  Nägemiseks vajab silm valgust. Valguskiired tungivad silmaavast   sisse ja tekitavad silma tagaseinale ümberpööratud kujutise.   Et kujutis oleks terav, asub silmaava taga lääts.       Silma tagaosas olev nägemisnärv saadab kujutise ajju. Aju pöörab kujutise õigeks ja teatab  meile, mida me nägime. 

  7. Nägemishäired • Lühinägevus esineb eelkõige noortel inimestel. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. • Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. • Ühe vitamiini, A-vitamiini puudus toidus toob kaasa nägemishäireid, mida kutsutakse kanapimeduseks. Kanad ei näe videvikus ja ka kanapimedust põdev inimene ei näe nõrgas valguses. A-vitamiini saame piimast, võist, munarebust, aedviljast. • Enamik inimesi näeb erinevaid värvusi, kuid on inimesi, kes ei erista teiste värvuste seat punast ja rohelist värvust. Seda nimetatakse värvipimeduseks.

  8. Silmahaigused • Odraiva on bakterite poolt põhjutatud silmalau rasunäärme põletik. • Sidekesta põletikku võib põhjustada nii bakterid kui viirused, samuti allergia. • Vanadel inimestel võib esineda kae, läätse hägustumine.

  9. Kuidas hoida silmi? • Ära kunagi loe ega kirjuta nõrgas valguses. • Valgus peab lauale langema vasakult, siis ei varja kirjutaja käsi valgust. • Lugemisel hoia raamat silmadest parajal kaugusel (30 - 35 cm). • Lugemisel pead raamatut hoidma otse. • Korraga ei tohi lugeda kauem kui tund aega. • Kui tunned, et silmad vajavad puhkust, vaata kaugusse

  10. Arvuti ja silmad • Arvuti ekraan peab olema silmadest allpool, sest allapoole on mugavam vaadata. • Vahemaa silmade ja ekraani vahel peaks olema vähemalt 50-70 cm • Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid vähemalt 5 mm kõrgused. • Hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama • Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. • Sageli( õpilane iga 25 minuti tagant)peab tegema lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi. ! Silmade puhkamiseks on hea vaadata kaugusse.

  11. Arvutist tingitud silmahaigused • Lühinägelikkus ( näed kaugele halvasti), eriti lastel. • Sidekesta põletik ehk konjunktiviit. Tekib kuivustunne silmas, aga hiljem muutub silm punaseks ja rähmaseks, sest pingutades ununeb pilgutamine ja pisaravedelik ei niisuta silma.

  12. Vali õige! 1. Pisaranääre a) teeb silmad punaseks b) niisutab ja puhastab silma+ c) ajab nutma 2. Inimeste silmadele annab värvi • vikerkest + • kollatähn • Ripsmed 3.Pimedas suureneb silmas • silmaava+ • kulmukaar • silmamuna 4. Kanapimedus on • kui kana on pime • A vitamiini puuduse tõttu nõrgeneb pimedas nägemine+ 5. Arvuti kasutamisel peab silmi puhkama • 3 tunni tagant • 25 minuti tagant+ • ei peagi

  13. Kasutatud kirjandus • Arvuti ja silmad. http://www.miksike.ee/ • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page4.html • Jänes, H. Tervise võti. Koolibri. 2002 • Bioloogia IX. Keuruu 1991. Soome • http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia • http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_anatoomia

More Related