5.2. KIIRGUSBILANSS

1. 5.2. KIIRGUSBILANSS

2. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro-magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit.

3. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER • ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) – U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK • NÄHTAV VALGUS – U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV – LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS • INFRAPUNANE KIIRGUS – U.36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA

4. MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS • PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK – PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) • PÄEVA PIKKUS – AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) • PILVISUS – OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS • OSOONIKIHT – NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST • ATMOSFÄÄRI KOOSTIS – VEEAUR, AROSOOL

5. KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab (maapind soojeneb) Neg. Kiirgusbilanss – kui maa annab rohkem soojuskiirgust , kui juurde saab (öösel) Eestis kiirgusbilanss positiivne, neg ainult talvel. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus

6. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid lasevad Päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Probleem teki siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Atmosfäär Kuumus Maa

7. “Kasvuhoonegaasid” Süsihappegaas – eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel Metaan – eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest Lämmastikoksiid – eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest Freoonid – eralduvad aerosoolidest, külmikutest jne

9. Globaalsed tagajärjed Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine Liustike sulamine, veetaseme tõus,maismaa üleujutused Loodusvööndite nihkumised Haigustekitajatele soodsam keskkond Ilmastikuanomaaliate sagenemine Organismide ökoamplituudid kahanevad

10. Mida tuleks teha? Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema vastu Edendada keskkonnaalast haridust Kohaneda kliima soojenemisega

11. Osoonikihi paiknemine Tähtsus Sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest

12. Osoonikiht hõreneb Inimese kahjustav tegevus põhjustab osooniaukude teket: • Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. • Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? • Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril • Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal

14. Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on Coriolisi efekt