Tänapäevased rahvaloendused

1. Tänapäevased rahvaloendused Ene-Margit Tiit

2. Sisukord • ÜRO ja Maa rahvastiku loendamine • Eurostat – loenduste koordineerija Euroopas • Registrid ja nende seos loendustega • REL 2011 Eestis. Eellugu

3. ÜRO ja Maa rahvastiku loendamine

4. ÜRO rahvaloenduste initsiaatorina • Tänapäeval elab Maal üle 7 miljardi inimese – ligemale 4 korda rohkem kui sajand tagasi. • Selleks, et rahvaarvu ja selle muutusi hinnata, arvutada arenguressursse, sh inimarengut ja võrrelda omavahel piirkondi ja riike, töötab ÜRO Statistikadivisjon välja ühtseid reegleid ja metoodikat kogu Maakera rahvastiku loendamiseks. • Viimase poolsajandi jooksul on ÜRO koordineerinud regulaarselt iga 10 aasta järel korraldatavaid rahvaloendusi, püüdes katta võimalikult suure osa kogu maailma elanikkonnast. • Loendusvoorud toimuvad 0-ga lõppevate aastate ümbruses, tegelikult 10 aasta jooksul.

5. Inimkonna paiknemine 2012(diagramm K. Mäe)

6. Maailma 10 rahvarohkeimat riiki

7. 2010. aasta loendusvooru tulemused • 2010. aasta loendus toimub ajavahemikul 2005—2014, tippaastad on 2010 (42 riiki, 33% rahvastikust) ja 2011 (63 riiki). • ÜRO loendusleheküljel oli 1. novembri seisuga märkus – loendatud 6 141 032 924 inimest. http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/default.htm • Loendus oli toimunud 192 riigis, lähiaastail on loendus kavandatud veel toimuma 36 riigis ja loendust ei ole kavandatud 7 riigis. • Hinnanguliselt on loendatud 89% Maa elanikkonnast. Aastaks 2014 loodetakse loendada 96,3% rahvastikust. • Loendust ei ole kavandanud ja pole ka eelmiste voorude ajal seda läbi viinud Eritrea, Somaalia, Lääne-Sahara ja Liibanon

8. Eurostat – loenduste koordineerija Euroopas

9. EL riikide rahvaarvud

10. Mis on Eurostat ja mida ta teeb? • Eurostat on Euroopa Liidu Statistikaamet, mis koordineerib statistikatöid põhiliselt Euroopa Liidus, osalt siiski ka väljaspool E Liidu piire. • EL riikides toimuvaid rahva ja eluruumide loendusi (REL) koordineerib Euroopa Komisjon oma direktiiviga 763/2008EU Legislation on the 2011 Population and Housing Censuses http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-RA-11-006/EN/KS-RA-11-006-EN.PDF.

11. Rahva ja eluruumide loenduste koordineerimine Euroopa Liidus • Selle direktiiviga määras Eurostat kindlaks • loenduse kohustuslikud väljundtunnused • ja neist moodustatavad tabelid (hüperkuubid); • lubatud metoodikad; • loenduse aja (2011.aasta): • aruandluse ajagraafiku. Eesmärgiks on EL riikide loendusandmete maksimaalne võrreldavus. Võrdlusandmed hakkavad olema kättesaadavad kõigi riikide uurijatele.

12. Hüperkuup – loendajate õudusunenägu • Hüperkuup tähendab 6—8-mõõtmelist tabelit, mille puhul kõigi tunnuste skaalad on ette antud. • Näiteks: elukoht; sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, kodakondsus, sotsiaalne seisund • Statistilises mõttes on see väga mõistlik idee – sellest on võimalik saada sobivaid 2- ja 3-mõõtmelisi marginaaltabeleid ja samuti tinglikke tabeleid. • Õudusunenäoks teeb selle konfidentsiaalsuse nõue: • Avaldatavates tabelites ei tohi olla lahtrites sagedusi 1 või 2. Need tuleb kõrvaldada (tähistada erisümboliga). Vastavalt tuleb muuta ka marginaallahtreid jne. • Seni pole veel õnnestunud programmeerida sobivat algoritmi (!)

13. Registrid ja nende seos loendustega

14. Registritest minevikus Registreid on riigid pidanud aastasadu, neid on olnud tarvis riigi valitsemiseks. Olulisemad neist on puudutanud inimesi ja maavaldusi. Neid on ka Eesti ajaloost teada: Hingeloendid (Eesti- ja Liivimaa rahvastik 1782—1858); Kirikuraamatud, kus registreeriti sünnid, ristsed, abiellumised ja surmad; Vakuraamatud (andmed talude ja koormiste kohta 17.—19. saj.) Väga hea perekondade register kujunes Eesti Vabariigis perekonnaseisu büroode tegevuse tulemusena.

15. Tänapäevane registrite süsteem Eestis on viimase kümne aasta jooksul loodud ja seadustatud palju administratiivseid (riiklikke) registreid, mis kõik oma põhimääruse alusel tegutsevad. Niisuguse registri info täieneb registreerimise teel ja on üldjuhul juriidilise dokumendi õigusega. Registrite oluline eesmärk ongi õiguslik: haridusregistrist saadav kinnitus haridustaseme omamise kohta on põhimõtteliselt samaväärne diplomi esitamisega.

16. Mis on tänapäevane register? Register on • kõikne • tuvastatav andmekogu, • registrit kaasajastatakse regulaarselt. Tänapäevased registrid on elektroonilised ja see võimaldab nende ühiskasutamist (linkimist) tingimusel, et registrite kirjetes esineb sama objekt ja see on sama identifikaatori abil tuvastatav.

17. Näide: Andmekogud, mis pole registrid Antropomeetria andmekogu Sisaldab riigi elanike antropomeetriliste mõõtmiste andmeid, kuid ei ole kõikne. Selle abil pole võimalik leida suvalise isiku mõõte. Rasedusekatkestuste andmekogu Sisaldab andmeid kõigi raseduskatkestuste kohta, kuid ei ole identifitseeritud. Selle andmekogu põhjal ei saa raseduse katkestajat siduda tema muude terviseandmetega.

18. Registrite kasutamine riikliku statistika tegemiseks Selleks, et teha riiklikku statistikat, on otstarbekas kasutada võimalikult palju olemasolevaid registreid. Enamasti tähendab see paremat andmekvaliteeti, veel olulisem on andmeesitajate koormuse vähendamine. • Näide. Koolid esitavad oma õppurite kohta käivad andmed Haridusregistrisse ja aktualiseerivad neid regulaarselt, st annavad andmeid õpilaskoosseisude muutuste (väljalangemiste, lisandumiste) kohta. • Riiklik haridusstatistika kasutab Haridusregistri andmeid, et esitada õppurite arve koolide, õppetasemete, vanuse ja soo järgi, hinnata õppijate vanuselist määra ja oodatavat õppeaastate arvu. See tähendab, et andmeid ei ole tarvis koguda koolidest.

19. Riiklike registrite piiratus Kõiki andmeid pole võimalik riiklikest registritest saada. Näiteks Eesti hariduse register (EHIS) tugineb haridust tõendavatele dokumentidele, neid on kõikselt registreeritud alates aastast 2002. • Kuidas on võimalik saada haridusandmeid varem, aastakümnete eest koole lõpetanud isikute kohta? • Kõigi haridusdokumentide registrisse koondamine ei ole praktiliselt võimalik, eakamate isikute puhul tuleb tugineda ütluspõhisel infol.

20. Ütluspõhine teave Väga sageli küsitakse inimestelt mitmesuguseid andmeid. Alati ei tähenda see, et tuleks välja otsida dokument, sageli polegi see võimalik. Ütluspõhistele andmetele tugineb enamus maailmas tehtud sotsiaaluuringutest. Ka rahvaloendused on ütluspõhised Ütluspõhise teabe võrdlemisel dokumendipõhise teabega on eeliseid mõlemal pool: • Ütluspõhine teave võib olla õigem, sest seda ei mõjuta mingid kasu saamise kaalutlused; • Registripõhine teave võib olla õigem, sest puudub võimalus end (nt edevusest) “paremana” näidata.

21. Statistiline register – vajadus Ütluspõhist teavet ei ole õige kanda administratiivsesse registrisse samadel alustel registripõhise teabega. Selle asemel loovad riikliku statistika tegijad, sh eriti statistikaametid, statistilisi registreid, mis sisaldavad (ka) ütluspõhist teavet. Statistilise registri eesmärk on üksnes (riikliku) statistika tegemine, selle kirjetel puudub juriidiline jõud.

22. Mis on statistiline register? Statistiline register on otseselt tuvastatavate statistiliste üksuste andmekogu, mida kasutatakse riikliku statistika tegemisel (RSS) Statistiline register on register (st kõikne, identifitseeritav ja aktualiseeritav andmekogu), mis on loodud statistika tegemiseks ja mis saab andmeid administratiivsetest registritest, vaatlustest ja loendustest. Seega statistiline register võib sisaldada ka ütluspõhiseid andmeid, sageli kombineerituna dokumentaalsete andmetega. Statistilises registris on lubatud imputeerimine ja muud statistikamenetlused (nt erindite kõrvaldamine).

23. Näide: Haridusregister Enamuses riikides, kus on olemas haridusregister, on see statistiline, sest kõigi riigi elanike haridusttõendavaid dokumente koondada pole võimalik. See register luuakse tavaliselt järgmiselt: Rahvaloenduse andmete põhjal tekitatakse kogu elanikkonda kattev ütluspõhine register. Seda registrit täiendatakse jooksvalt värske haridusinfoga, lisades ühelt poolt kirjeid (uued isikud) ja täiendades olemasolevaid (täienenud haridus, lisandunud haridustasemed).

24. Kas registritest piisab kogu vajaliku statistika tootmiseks? Jah ja ei Arenenud registrite süsteemiga riikides on võimalik toota väga oluline osa statistikast, kasutades üksnes administratiivseid ja statistilisi registreid. Alati tekib ühiskonnas uusi ilminguid, mida on tarvis mõõta ja mida ei kajasta ükski seni toimiv register.

25. Mis on loendus? Loendus on kõikne uuring, mille käigus saadakse andmeid teatud kindla ajamomendi seisuga. Riiklike statistiliste tööde hulka kuuluvad: • Rahva- ja eluruumide loendus • Põllumajandusloendus. Lisaks sellele korraldatakse veel mitmesuguseid muid loendusi, nt: • Rändlindude loendus, • Ulukite loendus.

26. Rahva- ja eluruumide loendus Kaasaegne rahvaloendus on ankeedipõhine küsitlus, mis haarab kogu riigi püsielanikkonda, st selles riigis alaliselt elavaid kodanikke ja pikaajalise elamisloaga võõrriikide kodanikke. Kuna rahvaloenduse puhul on oluliseks tunnuseks isiku elukoht, siis on otstarbekaks osutunud ühendada rahvaloendus eluruumide loendusega. Juba Eesti Vabariigis toimunud rahvaloenduste ajal selgitati ka inimeste korteriolusid (vt “Juhis korterilehe täitmiseks”, 1934), kuigi see loenduse ametlikus nimetuses ei kajastu.

27. Rahva- ja eluruumide loenduse eesmärk Rahva ja eluruumide loenduse eesmärk on eelduste loomine teadmistepõhisele strateegilisele ja ruumilisele planeerimisele ning poliitikate kujundamisele (Rahandusministeerium) Rahva ja eluruumide loenduse eesmärk on: • varustada avalikkust, teadusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone kvaliteetse infoga riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise, rände ning eluruumide ja elamistingimuste kohta loendusmomendil; • registrite kvaliteedi järjekindla parandamisega luua võimalus registripõhiseks loenduseks.

28. Traditsioonilise loenduse metoodikad • Tavaloendus: loendaja külastab kõiki eluruume ja küsitleb kõigi leibkondade esindajaid ja (võimalikult) kõiki üksikisikuid täitmaks eluruumi ja leibkonna ankeeti ja isikuankeete. Isikuankeete lubatakse isiku enese asemel täita ka leibkonnaliikmetel. Traditsioonilise loenduse viisid: • Paberankeetide abil • Telefoni teel • Arvutite abil • Posti- või internetiloendus: • Loendatavatele saadetakse paberankeedid ise täitmiseks posti teel koos vajalike instruktsioonide ja margistatud ümbrikuga; • Ankeeti on võimalik täita internetis • Loetletud meetodite mitmesugused kombinatsioonid: küsitleja külastab leibkonda ja jätab ankeedi täitmiseks; telefoni kasutatakse meenutamiseks või täpsustusteks jne

29. Registripõhine loendus Mõningates riikides (sh Põhjamaades) teostati viimane, 2000. aasta loendus registripõhiselt, st et loendatavaid ei küsitletud, vaid kõik andmed võeti registritest. Registripõhise loenduse eeldused: • Kõik loendusel küsitavad tunnused on mõnes registris kajastatud; • Nende tunnuste määratlused ja kasutatavad klassifikaatorid või skaalad on registrites samad (või ühilduvad) loendusel nõutavatega; • Registrite kvaliteet (kaetus, täpsus, aktualiseeritus) on loenduse jaoks vajaliku tasemega; • Kõik kasutatavad registrid on (identifikaatorite alusel) ühitatavad

30. Rahvaloenduse andmestiku loomine registrite andmestikest RR EhitisR HaridusR TööR Isiku A andmed Koda-kondsus sünni-koht Pere-konna-seis Elu-ruumi and-med Üld- ja eri-haridus õppi-mine Amet Töö-alane seisund töö-koht REL ANDMESTIK

31. Eesti probleemid REL2011 andmestiku loomisega registrite andmestikest • Eluruumi aadress ei ole täpne või ei vasta inimeste tegelikule elukohale (üle 20% isikutest); seetõttu ei saa registrite põhjal määratleda leibkondi ega ka perekondi; • Aadresside identifikaatorid veel ei toimi, seetõttu pole võimalik eluruume isikutega ühendada; • Haridusregistris ei ole haridusandmeid suurema osa isikute kohta olemas; • Puudub tööregister, üheski registris ei ole (aktualiseeritud) ametit, puudulikud on andmed töötamise koha ja tööalase seisundi kohta; • Rändeandmed ei ole täielikud, sest elukohti ei ole registreeritud

32. Eesti probleemid REL2011 andmestiku loomisega registrite andmestikest RR Ehitisr Haridusr Töör Üld- ja eri-haridus õppi-mine Isiku A andmed Koda-kondsus sünni-koht Pere-konna-seis Elu-ruumi and-med töö-koht REL ANDMESTIK

33. REL metoodika Seni on kõik rahva- ja eluruumide loendused Eestis toimunud traditsiooniliselt, küsitleja on käinud läbi kõik eluruumid ja intervjueerinud (paberankeedi alusel) kõigi leibkondade esindajaid ning täitnud intervjuude põhjal kõigi elanike isikuankeedid. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loendus (REL) on kavandatud toimuma kombineeritud meetodil, mis oluliselt erineb kõigist varasematest loendustest.

34. REL 2011 metoodika. Andmekogumine Loendus toimub kahes osas: • alates loendusmomendist veebis iseloendamise teel (seda võimalust pakutakse kõigile loendatavatele) ja • traditsioonilisel viisil küsitlejate abil, kes intervjueerivad neid isikuid ja leibkondade esindajaid, kes ei ole veebiloenduse võimalust kasutanud; küsitlus toimub arvuti abil. Reservis on paberankeedi täitmise võimalus. Mõlema küsitlusetapi andmed on sama struktuuriga ja samaväärsed ning laekuvad vahetult andmebaasi. • Küsitlejate tegevust seiratakse vältimaks metoodikarikkumisi; • veebiküsitluse turvalisus ja isikuandmete kaitse on hoolikalt läbi mõeldud ja tagatud

35. REL metoodika. Olemasoleva teabe kasutamine Küsitluse käigus kogutavad andmed jagunevad kolme ossa: Andmed, mida ei küsita, vaid lülitatakse andmebaasi otse registritest; Eeltäidetavad andmed, mille väärtused võetakse olemasolevatest registritest ja mida vastajatel palutakse kontrollida ja täiendada; Andmed, mida loendatavatelt küsitakse. Valdavalt saab neile vastata valikvastuste abil.

36. Mida REL käigus inimestelt küsitakse?Tuumiktunnused, vajalikud kohustuslikus väljundis, Eesti valitud mitte-tuumik-tunnused Sugu, vanust (ID-numbrist), kodakondsust, rahvust,sünnikohta, emakeelt, perekonnaseisu; Tegelikku elukohta, teist elukohta, viimast rännet, välismaal elamist; Üld- ja eriharidust, sotsiaalset ja tööalast seisundit, ametit, töökoha paiknemist, peamist elatusallikat Vanemate ja vanavanemate sünnikohta, sünnitatud laste arvu, usku, keelteoskust jne Õppimisandmed – haridusregistrist (ei küsita)

37. Mida küsitakse leibkonna ja eluruumi kohta? Leibkonnaliikmete nimekirja ja kõigi leibkonna-liikmete omavahelisi sugulussuhteid; Eluruumi tüüpi ja vanust, kasutamise alust, kuuluvust; Eluruumi suurust, tubade arvu, mugavuste ja kütte olemasolu ja tüüpi; Põllumajandus- ja aiasaaduste väiketootmine leibkonna enese tarbeks

38. Mida nende andmete põhjal soovitakse teada? Euroväljundid - hüperkuup • Hüperkuup – so tabel, mis koondab 6—8 tunnuse andmeid. • Eurostati kohustuslik väljund koosneb ca 60 hüperkuubist. • Kõigis neis on kohustuslikeks tunnusteks sugu, vanuserühm, elukoht, kuid lisaks sellele ka erinevates kombinatsioonides amet, töötamise koht, haridus, rändeandmed, seisund leibkonnas ja perekonnas jne • Kasutades ainuüksi registrite andmeid õnnestuks meil esitada <10% kohustuslikest väljundtabelitest.

39. Mida soovivad Eesti tarbijad? Seniste rahvaloenduste põhiandmete aegridade jätkamist: • Kuidas on muutunud rahvastikunäitajad, missugused on rahvastikuarengu suundumused ja prognoosid • Missugused on leibkondade struktuuri ja elutingimuste, hariduse ja tööelu näitajate muutumissuundumused ja rändetrendid; Üksikasjalikke analüüse haldusüksuste tasemel: • Missugused on siserände suundumused, kuidas muutub elanikkonna ruumiline paiknemine, missugused on rahvastiku soo-vanusestruktuuri lokaalsed prognoosid jne Materjali teaduslike süvauuringute jaoks • Elanikkonna põlvnemine, lõimumine, ruumiline paiknemise, tervisearengud jne

40. Tulevikku suunatud eesmärk Luua REL andmete põhjal statistiline andmekogu, mida saab kasutada • Rahvastikustatistika, sh rändestatistika alusena; • Üldkogumina mitmesuguste uuringute jaoks korrektsete valimite moodustamiseks; • Taustandmestikuna administratiivsete registrite auditeerimisel ja valideerimisel; • Alusena järgmiste rahvaloenduste registripõhisel teostamisel

41. Registrite kasutamine REL ettevalmistamisel Registrite põhjal koostatakse algne küsitletavate nimistu (üldkogum), mis sisaldab seostatult isikuid ja aadresse. Registrite andmeid kasutatakse ankeetide eel-täitmiseks. Õppimise kohta küsimusi ei esitata, andmed kantakse vahetult registrist REL andmebaasi. Registrite andmeid kasutatakse vajaduse korral puudulikult täidetud ankeetide täiendamiseks.

42. REL tulemuste kasutamine. Statistiliste registrite loomine Loendustulemuste kõige loomulikum kasutusviis on statistilise registri moodustamine statistikaametis. Seda on tehtud kõigis riikides, kus on jõutud registripõhiste loendusteni, sest oluliselt kasutatakse registripõhises loenduses nimelt statistilisi registreid (see on kõige paremini kooskõlas loenduste ideoloogiaga). Statistilise registri seos administratiivsete registritega on üldjuhul ühepoolne: statistilist registrit aktualiseeritakse administratiivsete registrite põhjal.

43. Rahvaloenduse andmed ja administratiivsed registrid Statistika üks põhiprintsiipe on: Riikliku statistika poolt kogutud isikuandmeid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel. See välistab põhimõtteliselt loendusandmete vahetu kasutamise registrites. Mõningates riikides on seda praktiseeritud. Tänapäeval on see võimalik eraldi kokkuleppe alusel ja eeldab ka vastajate teavitamist teatavate andmete kasutamist ka mittestatistilisel eesmärgil.

44. REL 2011 Eestis. Eellugu

45. REL2011 Eestis Ettevalmistused algasid 2006. a. Tõusetus küsimus – kas registripõhine või traditsiooniline, st küsitluspõhine loendus. • Esimene samm – olemasolevate registrite põhjalik analüüs. Selgus, et registreid kasutades olnuks võimalik täita vaid 10% Eurostati kohustuslikust väljundist. • Eesti registrite plussid: • identifitseeritud ID-numbriga, ühitatavus. • Eesti registrite olulisimad puudujäägid: • rahvastikuregistris ekslikud elukohad (20%), • aadressid mittestandardsed (standard kehtestati 2008, kasutuselevõtt – 2013, • hariduse infosüsteem katab vaid noori, • ameteid ei kajasta ükski register.

46. Loenduse metoodika otsustamine • 2009. aasta alguseks langetati Vabariigi Valitsuses otsus – loendus tuleb kombineeritud metoodikaga. • Oluliseks tõukejõuks oli Teaduste Akadeemia sekkumine. • Ühtlasi otsustati alustada kaht olulist (omavahel seotud) programmi – registrite arendamist ja järgmiseks loendusvooruks (2020) registripõhise loenduse (REGREL) ettevalmistamist. • 2009. aasta lõpul toimus REL prooviloendus.

47. Loenduse juriidiline alus riigis • Igas riigis on loenduse juriidiliseks aluseks Loendusseadus (mis võib olla ka osa Riikliku Statistika seadusest). See fikseerib: • Loenduse toimumise aja • Metoodika, • Korraldaja, • Küsimustiku, • Andmete töötlemise ja kasutamise üldprintsiibid, • Loenduse kohustuslikkuse. • Euroopa Liitu kuuluva riigi puhul on loomulik, et riiklik seadus arvestab Eurostati regulatsioone.

48. REL õiguslik alus Eestis Loenduste õiguslik alus on 1. augustil 2010 jõustunud Eesti riikliku statistika seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259. REL korral kasutatakse kombineeritud metoodikat. Infoallikana kasutatakse registreid ja küsitlust. Registrite kasutamine: • Ettevalmistamise käigus: loendajate töönimekirjade koostamine, ankeetide eeltäitmine; • Andmete töötlemise etapis: tulemuste kontroll ja täiendamine. Andmete kogumine toimub kahel viisil: • Iseloendus interneti teel; • Silmast silma küsitlus sülearvutite abil.