70 likes | 476 Views
§37. Ujumine. lk 121. Ujumine. Miks kartul vees upub?. Kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem siis keha upub. Miks raud upub?. Ujumine. Miks kartul soolases vees ujub?. Kui üleslükkejõud on raskusjõust suurem siis keha ujub. Miks laevad ei upu?.
E N D
§37. Ujumine lk 121
Ujumine Miks kartul vees upub? Kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem siis keha upub. Miks raud upub?
Ujumine Miks kartul soolases vees ujub? Kui üleslükkejõud on raskusjõust suurem siis keha ujub. Miks laevad ei upu? Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas, sest siis üleslükkejõud väheneb ja saab raskusjõuga võrdseks.
Ujumine Fr = mk·g = Vk·ρk·g Fü = Vk·ρv·g EtFr = Fü, siis Vk·ρk·g = Vk·ρv·g |: Vk·g ρk = ρv Kui raskusjõud (Fr) ja üleslükkejõud (Fü) on võrdsed, ning keha asub täielikult vedelikus, siis keha heljub Keha heljub kui keha tihedus võrdub vedeliku tihedusega. Sama tingimus kehtib gaasi korral.
Ujumine Keha upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on suurem vedeliku või gaasi tihedusest. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on võrdne vedeliku või gaasi tihedusega. Keha ujub vedelikus, kui keha tihedus on väiksem vedeliku tihedusest. Mida väiksem on keha tihedus võrreldes vedeliku tihedusega, seda väiksem osa ujuvast kehast asub vedelikus.
Ujumine Sifoon – paagist vee kätte saamiseks Cartesiuse tuuker – proovi tikuga. Rõhu suurenedes tungib osa vett tiku sisse ja tiku tihedus suureneb -> vajub põhja. Rõhu vähenedes osa vett tikust lahkub ja tiku keskmine tihedus väheneb -> tõuseb pinnale. Areomeeter – vedeliku tiheduse mõõtja. Näidis ülesanded lk 125 ja lk 128 (8,9,10)