Ärge andke võimu ära

1. Ärge andke võimu ära Jüri Lass Siseministeeriumi planeeringute Osakonna juhataja

2. Põhiseadusega Kohaliku omavalitsuse seadusega Planeerimisseadusega Ehitusseadusega on kohalikule omavalitsusele antud täielik ja lõplik otsustusõigus selle üle kus kohas, mida, mis tingimustel, ja kas üldse EHITADA

3. Linnad/vallad annavad seadusega antud võimu ära • planeeringufirmale üldplaneeringu koostamisel • kinnisvaraarendajale ja projekteerimisfirmale detailplaneeringukoostamisel projekteerimisel

4. Planeering on samaaegselt: • looming, mille eesmärk on kavandada toimiv ja esteetiliselt täisväärtuslik keskkond • õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise, • investeerimiskava, mis peab tagama majanduslikult mõistlikud lahendused ja optimaalse tulukuse investeerijale

5. Linna/valla ülesanne on erinevad huvid tasakaalustatult kokku panna Pean oluliseks ära märkida, et planeerimistegevuse eesmärgiks ei ole mitte ainult kinnistu omaniku huvide teostamise võimaldamine, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine arvestades ka teiste huvitatud isikute, tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning keskkonnakaitse vajadustega. (Õiguskantsleri kiri 04.02.2005 nr 6-8/1807) Ilma kehtiva üldplaneeringuta on linnal/vallal seda ülesannet palju raskem täita

6. Mitte keegi, ka kõige parem planeeringufirma ei tunne linna/valda ja tema arenguvajadusi nii hästi kui linn/vald ise. Seetõttu ei saa ka keegi teine linna/valla arengut pädevalt kavandada Linna/valda saab selles küllalt palju aidata, kuid see peaks piirduma tõesti aitamise, mitte arengukava või üldplaneeringu linna/valla eest ära tegemisega Tihti väidetakse, et linna-/vallavalitsusel pole üldplaneeringu või arengukava koostamiseks vajalikku spetsialisti, seetõttu tuleb see konsultandilt tellida. Planeeringu koostamine ja arengu kavandamine on meeskonnatöö, kuhu tuleb kaasata kogu linna-/valla-kogukond. Linna-/valla-kogukonnal on kamba peale olemas kõik see oskus ja tarkus, mis vajalik hea arengukava või üldplaneeringu tegemiseks. Nii et küsimus on ainult selles, kas linna-/vallavalitsus tahab ja suudab selle oskuse ja tarkuse üldiseks hüvanguks tööle panna.

7. Üldplaneeringu koostamine on üks koosmõtlemise ja kokkuleppimise töö/protsess/ülesanne, mida ka kõige targem planeerija või ekspert valla eest ei saa ära teha. See koosmõtlemine peaks tähendama oma arengusoovide/-ideede kaalutlemist, motiveerimist ja mõjude hindamist, mis aitavad jõuda kohalikku elu kõige kiiremini edendavate ning samas olemasolevaid keskkonnaväärtusi kõige enam arvestavate ja edasiarendavate planeeringlahendusteni.

8. Planeeringulahendustest peab selguma: - missugused on linna/valla (ruumilise) arengu eesmärgid - kuidas üldplaneeringuga kavandatu neid eesmärke täita aitab - missugused on linna/valla eri piirkondade olulisemad väärtused - kuidas neid väärtuseid • hoida • edasi arendada • kahjustamata ära kasutada ruumilise arengu huvides - missugused positiivsed muudatused kavandatud arenguga kaasnevad - missugused negatiivsed mõjud võivad kavandatud arenguga kaasneda

9. Üldplaneering võib olla seni tavapärasest palju lühem dokument, peaasi on et selle koostamisel oleks läbi mõeldud, kuidas üldplaneering aitab valda/linna oma arengu juhtimisel – • planeerimis- ja ehitusalaste otsuste langetamisel • keskkonnaväärtuste säilitamisel ja rohkendamisel • vajadusel ka sobimatute investeerimissoovide motiveeritud tagasilükkamisel või õigesse kohta suunamisel.

10. Kui - valla /linna üldplaneering on oma jõu ja nõuga koostatud, • selle koostamisse on piisavalt kaasatud kohalik kogukond ning üldplaneering ja arengukava toimivad ühtse tervikuna, on juba eos välistatud enamus täna tüüpilisi detailplaneerimis- ja ehitusvigu

11. Linna/valla ülesanne ei ole selle tagamine, et linnas/vallas saaks maju ehitada linna/valla ülesanne on tagada, et majade ehitamisel tekiks esteetiliselt täisväärtuslik hästi toimiv mitmekesine linna/valla elanike ja külaliste vajadusi rahuldav terviklik ruumiline/arhitektuurne/elu- KESKKOND