Pandiga koormamata pakendite ja pakendijäätmete ringlus

1. Pakendijäätmete taaskasutuse süsteemi organiseeritus ja selle laiendamise võimalusedSiret KiviloETO

2. Pandiga koormamata pakendite ja pakendijäätmete ringlus

3. RIIKLIK JÄÄTMEKAVA (üldine, suunav) Eesmärk: jäätmehoolduse arendamine riigi tasandil (5a) Õigusloome struktuur Jäätmeseadus ja alamaktid Pakendiseadus ja alamaktid Pakendiaktsiisiseadus ja alamaktid Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad NB! Tavakodanikule esmatähtis!! Oluline!!

4. TARBIJAL ON ÕIGUS PAKENDIJÄÄTMETEST TASUTA VABANEDA Pakendiseadus § 20 Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi (näiteks hulgimüük, puidust euroalused jms). (2) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (2¹) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis.

5. TARBIJAL ON KOHUSTUS PAKENDIJÄÄTMED LIIGITI KOGUTUNA TAGASTADA Pakendiseadus § 20 (4²) Lõppkasutaja või tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõutele. Tallinna linna JHE § 11(6) Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult linnaosa valitsusega pakendipunktide või ‑mahutite olemasolu tihedusega keskmiselt üks kogumiskoht 1000 elaniku kohta ning nende tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine. § 10. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti ........./ (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele......... (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon,....... (4) Pakendipunktide asukohad määrab linnaosa valitsus......

6. Akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooni (ETO) ETO – see on ca 1000 klienti, ca 2500 pakendikonteinerit üle Eesti, 2007.a. taaskasutati 21 000 tonni pakendeid, käive ca 38 milj kr. Rohelise Punkti märgi ainuesindaja Eestis. Tegutsev akrediteeringu alusel Ülesanded vastavalt Pakendiseaduse § 17 lg 4, sealhulgas: • Tagadaüleriigiline tagatisrahata pakendi ja pakendijäätmetekogumine; • Kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus; • Avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;

7. Pakendijäätmete kogumissüsteem Elanikkond Kaubandus Ettevõtted Jäätme-käitleja Sorteerimine Ümbertöötlemine

8. Uuring. Mida teete pakendijäätmetega, millel ei ole pandimärki? Küsitleti 1000 leibkonda üle Eesti

9. PAKENDIJÄÄTMETE TAASKASUTUSSÜSTEEMI LAIENDAMISE VÕIMALUSED Mõningad eeldused olemas: 1. Pakendijäätmete taaskasutuskohustus TVO´dele suureneb alates 2009 (üldine: 50 %-> 60%-le), materjali liikide põhiselt seniselt 15% -> kuni 70% -ni (paber, klaas) Järelikult!!! TVO´d (ETO ja EPR ja... ???) ja pakendiettevõtjad, kes ei liitu TVO´dega peavad rohkem pakendijäätmeid koguma ja rohkem pakendikonteinereid välja panema – võidab tarbija! 2. Elanike motiveeritus ja keskkonnaalane teadlikkus suureneb (vt tarbijauuringu tulemused). Motiveerib, kui pak.jäätmetest vabanemine on mugav, lihtne, kui tegevuses nähakse isiklikku kasu 3. Innovatsioon – jäätmete ümbertöötlemisvõimalused uuenevad – maailamas avastatakse järjest rohkem uusi taaskasutusvõimalusi

10. SÜSTEEMI LAIENDAMIST TAKISTAVAD ASJAOLUD: • Ebakõlad seadusandluses • TVO turul konkurentsi suurendamine (võimalused mitmete uute TVO tekkeks) • Puudulik kontroll pakendiettevõtjate tegevuse üle (2008 märts ca 300 ettevõtet liitumata, hiilivad kohustusest kõrvale) • TVO pakendikonteinerite “prügistamine”, millest tulenevalt TVO sunnitud kandma liigseid kulusid, sest ca pooled OV ei ole korraldanud olmejäätmete (PRÜGI) vedu oma hald.territooriumil • Taaskasutusvõimalused piiratud (seadus nõuab, et 55 %, sellest plastiks 45%, põletada ainult 10% lubatud alates 2009) • Jne ..(näiteks omavalitsustes erinevad sortimisnõuded, jäätmekäitleja ja TVO sort. nõuded erinevad (näiteks R – Sells ei luba oma pakendikonteienrisse vahtplastist pakendit, tsellofaani jms, KOJV tingimused ei soodusta pakendite sortimist (prügi väljaveosagedus 2 X kuus)

11. Vastutusala Pakendiseaduse § 26. Järelevalve • (1) Järelevalve käesoleva seaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. • (2) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused. • (5) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle.[RTI 2008, 20, 138 – jõust. 31.05.2008]

12. TÄNAN ! Mustamäe tee 24, Tallinn 106210 Tel: 640 3240 Faks: 640 3248 Email: eto@eto.ee URL: www.eto.ee

13. Seadused – pidevas muutumises • Peamised muudatused Pakendiseaduses • 1. Alates 2009 üldine taask % 50 – lt 60 – le 2. Alates 31.mai.2008: PakS § 16 täiendus: Pakendettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa üle 5 tonni aastas ja ei liitu TKO´ga, • Peab ise korraldama oma pakendijäätmete kogumise IGAS OMA MÜÜGIKOHAS • Peab informeerima tarbijaid tagastamise võimalustest, pidama arvestust iga müügikoha kohta eraldi, aruandluskohustus jne • 3. § 17 täiendus: Akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on tagada: • Avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise • korrast ja nõuetest. Teavitusele tehtavad kulutused peavad olema • vähemalt 1% TKO kalendriaasta käibest (ETO puhul ca 400 tuh aastas).

14. Nõuded pakendijäätmete kogumiskohtadele PakS § 171 • TKO(d) peab (peavad) tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine: • Tiheasustus üle 1000 el/km2 – 1 koht jäätmevaldajast 500 m raadiuses • (Tallinn, Tartu, Kohtla – Järve, Saue, Sillamäe, Jõgeva, Haapsalu, Rakvere, Viljandi, Põlva, Pärnu, Võru, Rapla) • Tiheasustus üle 500 el/km2 – 1 koht jäätmevaldajast 1000 m raadiuses • (Keila, Loksa, Maardu, Kiviõli, Narva, Kärdla, Püssi, Tootsi, Võhma, Kuressaare, Elva, Tõrva, Valga, Sindi, Põltsamaa, Paide jt) • Alla 500 el/km2 – KOV territooriumil asulates 1 koht 500 elaniku kohta • Ülejäänud piirkonnad. (Ootame KK ministeeriumi täpsustust). • Näiteks: Vigala vald: 27 küla, elanikke 1700, S = 269,8 km²Miinimumnõue 1700:500= ca 4 pakendi kogumise kohta?? Või igasse külasse?? • NB! Taaskasutusorganisatsiooni ja omavalitsuse vaheline kokkulepe tagab parima lahenduse tarbijale pakendite tagastamiseks

15. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tingimuste täitmiseks võivad taaskasutusorganisatsioonid omavahel või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud pakendiettevõtjaga sõlmida kokkuleppeid, kusjuures igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Kohaliku omavalitsuse organiga kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu. NB! Roheline (või kollane) pakendikott [RTI 2008, 20, 138 – jõust. 1.01.2009]