TARBIJAKAITSE REGULATSIOONID

1. TARBIJAKAITSEREGULATSIOONID Hanna Turetski Tarbijakaitseamet

2. Tänased teemad • Tarbijakaitse vajalikkus ja selle rakendamine • Tarbijakaitseregulatsioonid ja nõuded kaupadele (tarbijale antav info, märgistus) • Ebaausad kauplemisvõtted • Tarbijaprobleemide lahendamine

3. Tarbijakaitse vajalikkus • Majandustegevuses osalejate, tootjate ja tarbijate jõud ei ole võrdsed – pakkujatel on suuremate teadmiste ja võimaluste tõttu tarbijate ees eelised; • Ettevõtjate huvid = /  tarbijate huvid; • Täiusliku konkurentsi puudumine; • Info küllus /puudus; • Ohtlike toodete ja teenuste olemasolu; • Tarbijate piiratud ligipääs seaduslikule kaitsele (kohtu- ja õigussüsteemi eripärad); • jt

4. Tarbijakaitseamet • Loodi 1994. aastal Kaubandusinspektsiooni reorganiseerimisel ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduses Tarbijakaitseameti põhiülesanded • turujärelvalve; • tarbijate kaebuste lahendamine (sh tarbija kaebuste komisjoni töö administratiivne osa); • tarbijate nõustamine ja koolitamine.

5. Tarbijakaitse regulatsioon • Tarbijakaitseseadus • Kaubandustegevuse seadus • Võlaõigusseadus • Reklaamiseadus • Toote nõuetele vastavuse seadus • Kemikaaliseadus • jt Kokku ca 60 erinevat õigusakti

6. Tarbijakaitseseadus Eesti tarbijakaitse põhialused on sätestatud detsembris 1993 vastuvõetud ja 1. jaanuarist 1994 kehtivas tarbijakaitseseaduses (TKS). Alates 15.aprillist 2004 kehtib uuenenud tarbijakaitseseadus(RT I 2004, 13,86). Seaduse reguleerimisala - seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. Tarbija õiguste tagamiseks reguleerib TKS tarbijale: • kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, • määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, • sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning • vastutuse seaduse rikkumise eest.

7. Tarbija - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema kutse- või majandustegevusega; • Kaupleja - isik, kes majandus- või kutsetegevuses müüb ja pakub või muul viisil turustab tarbijale kaupu või osutab teenust. • NB! Tehingud kahe juriidilise isiku ja kahe füüsilise isiku vahel ei ole tarbijalemüük ja seda ei reguleeri tarbijakaitseseadus ja teised tarbijaregulatsioonid

8. Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse • käesolevat seadust (TKS), • VÕLAÕIGUSSEADUST, • toote nõuetele vastavuse seadust ning • teisi seadusi. (TKS §1 lg 4)

9. Tarbija põhiõigused (TKS § 3): Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.

11. Tarbija õigus saada teavet Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kaubaomandamist võiteenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta (TKS §4 lg2) → Teavitamine ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt! (TKS § 4 lg 1)

12. Tarbija õigus saada teavet (TKS §4) Kaupleja ja tootja on kohustatud andma TEAVET : • hinna ja tasumise tingimuste • lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta. • Lisaks nimetatud teabele on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta lisateavet. • Tarbijale antav teave peab olema: - tõene- arusaadav- esitatud tarbijale eesti keeles.

13. Tarbija õigus saada teavet (TKS §4) Tarbijale kauba või teenuse kohta edastatava teabega ei tohi kaubale või teenusele omistada omadusi, mis sellel puuduvad, või anda mõista, et kaubal või teenusel on erilised omadused, kui tegelikult on omadused samasugused nagu kõigil seda laadi kaupadel või teenustel.

14. Kust saab tarbija infot? • Müüjalt; • Toote pakendilt (vajalik märgistus); • Kasutusjuhendist keerukate ja ohtlike kaupade müügil; • Internetist, infomaterjalidest, tuttavatelt jm; • Tarbijakaitseametist sh ameti koduleheküljelt www.tarbijakaitseamet.ee, nõustamistelefon 1330 ja 6201 707

15. Kauba märgistuse üldnõuded(TKS § 5) • märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav • esitatud peab olema vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada • kauba nimetust ei või asendada kaubamärgiga ega väljamõeldud nimega • vastavalt kaubale peab olema märgitud: kauba kogus, koostis, juhised kauba hooldamiseks, kasutamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks • kauba märgistus peab olema kauba külge kinnitatud etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis • teave esitatakse kirjalikult ja eesti keeles • algupärane teave ei tohi olla kaetud täiendava teabe, pildi või kleebisega

16. Jalatsite märgistus

17. Säilivusaegade märgistus • Toidu- ja mõnede tarbekaupade (näiteks kosmeetika, tarbekeemia) tarvitamine on ajaliselt piiratud. • Tootja peab kaubale märkima, kui kaua säilivad kauba parimad omadused õigetel hoiutingimustel.

18. REALISEERIMISE JA TARVITAMISE LÕPPTÄHTAEG (“Kõlblik kuni”) • “Kõlblik kuni” – tegemist on kiiresti rikneva toidukaubaga, mida • tohib nii müüa kui tarvitada vaid märgitud kuupäevani (kaasa • arvatud). • Nt. “Kõlblik kuni” 15.detsember 2011 a. • Märgitud tähtaeg arvestatakse lõpptähtaja sisse. • Kui säilimisaeg on kuni üks ööpäev, märgitakse ka kellaaeg.

19. Minimaalse säilimisaeg “parim enne” • “Parim enne” – tootja tagab toote parimate omaduste säilimise • nimetatud ajani. • NB! Pärast märgitud kuupäeva peab müüja selle kauba teistest • eraldama ja lisama teate tähtaja möödumise kohta. • PARIM ENNE – märgitud on päev, kuu ja aasta (nt parim enne • 15.12.2011.a.). • PARIM ENNE...LÕPPU – märgitud on kuu ja aasta (nt parim enne • dets.2011.a. lõppu).

20. Rõivaste märgistus • Eestis müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele peab • olema kantud: • Tootja või vahendaja nimi, kauba- või firmamärk; • Toote nimetus, mudeli, margi, näidise vms nimetus või number; • Suurustähistus; • Mõõtmed; • Kiusisaldus; • Hooldustähistus. Võõrkeelse märgistusega tooted peavad olema varustatud ka vajaliku eestikeelse teabega.

21. Rõivaste märgistus • Suurustähistus: • kas ühe numbriga (36, 38, 54, 52 või • tähega (S, M, L) kokkuleppeliselt määratud suuruste süsteem. • Mõõtmed sentimeetrites märgitakse piktogrammile – ümbermõõdud vasakule, pikkusmõõdud paremale. • Teiste tekstiiltoodete (riie, vaibad, tekid, voodipesu, rõivalisandid) pikkus või laius peab olema märgitud toote külge kinnitatud etiketile.

22. Hooldustähistus • peab olema märgitud tootele või toote külge kinnitatud tekstilindile; • peab kindlasti olema ka voodipesul, kardinatel, kangal.

23. Kaupleja on kohustatud(TKS § 4): • Tarbijale kauba või teenuse kohta edastatava teabega ei tohi kaubale või teenusele omistada omadusi, mis sellel puuduvad. • Andma kauba või teenuse eest tasumisel tarbijale kauba või teenuse ostmist tõendava dokumendi.

24. Ostutšekk(TKS § 4 lg 6) Kaupleja peab tarbijale andma ostu tõendava dokumendi, millel on vähemalt: • kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; • müügikuupäev; • iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. NB! Väiksema kui 20 eurose ostu puhul antakse ostu tõendav dokument tarbija nõudmisel.

25. Kasutusjuhend(TKS § 6) • Nõuded kasutusjuhendile • Kasutusjuhend peab olema: • tehniliselt keerukal, • ohtlikke aineid sisaldavalvõi • kasutamisel erioskusi nõudval kaubal. • Kasutusjuhend peab sisaldama: • teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks, • kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks,hooldamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks, • kui kaup koosneb mitmest osast,lisatakse loetelu: komplekti koostisosad. • Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde

26. Hind • Kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna, kui ühikuhinna kohta ei ole … sätestatud teisiti. • Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. • Kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning need hinnad peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad. • Müügihind ja ühikuhind märgitakse kaubale või selle müügipakendile või pannakse välja kauba vahetusse lähedusse. Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik eemaldada kaupa kahjustamata. • Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada.

27. Puudusega kaup • Kaup on puudusega, kui see ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele. Kaup on puudusega ka juhul, kui kaubale märgitud minimaalne säilimistähtaeg, sealhulgas tähtaeg «parim enne», on möödunud. • Puudusega kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. • Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta.

28. Keelatud kauplemisvõtted • 12.12.2007 jõustusid Tarbijakaitseseaduse muudatused, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid. • (maksimaalset harmoneeritav direktiiv)

29. Kauplemisvõtted Kauplemisvõtete regulatsioon: • annab ebaausa kaubandustava üldise määratluse, • kehtestab reeglid, mille alusel hinnata, kas kaubandustava on ebaaus, ning • sätestab tarbijate suhtes ebaausate kaubandustavade kasutamise keelu

30. Kauplemisvõteon kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommerts-teadaanne, sh reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.

31. Kauplemisvõte on ebaaus, kui see: • on vastuolus ametialase hoolsuse nõuetega ja • moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist

32. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeld • Kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. • Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

33. Keskmise tarbijana käsitatakse piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid. Kui kauplemisvõte on suunatud teatud tarbijarühmale, on keskmiseks tarbijaks selle tarbijarühma keskmine liige.

34. Ametialane hoolsus Ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.

35. Tarbija majanduskäitumise moonutamine Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks peetakse kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

36. Ebaaus kauplemisvõte Ebaausad on eelkõige- eksitavadja • agressiivsed kauplemisvõtted.

37. Eksitavad kauplemisvõtted Kauplemisvõte on eksitav, kui: • esitatud teave on ebaõige või faktiliselt õige teave on esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat (eksitav tegevus) • või • oluline teave jäetakse esitamata (eksitav tegevusetus) • ja • selle tulemusena mõlemal juhul keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud

38. Eksitava kauplemisvõtte näide Tarbija ostis kauplusest öölambi. Kui lambis olev elektripirn läbi põles ja tarbija soovis osta uut elektripirni selgus, et selliseid elektripirne riigis ei turustata. Öölampi müües jäeti tarbijale esitamata oluline teave ja sellega pandi tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Kui tarbijat oleks teavitatud , et öölambis kasutatavaid elektripirne ei turustata, oleks tarbija tõenäoliselt jätnud selle öölambi ostmata.

39. Nn “must nimekiri” – lõplik loetelu alati keelatud eksitavatest kauplemisvõtetest (§12³ lg 8) • Kaupleja tõele mittevastav väide, et ta on käitumiskoodeksiga liitunud; • Tõele mittevastav väide, et käitumiskoodeks on heaks kiidetud avalik-õigusliku või muu institutsiooni poolt(nt TKA poolt) • tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul; • tõele mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta muuta; • väide, et kaup või teenus aitab võita õnnemängudes; • auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhinda või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata; • tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana; • müügiskeemi loomine ja kasutamine, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest (püramiidskeem) • ……. (loetelus 23 kauplemisvõtet)

40. Alati keelatud eksitavad kauplemisvõtted - näide • Ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja jätab seejuures avaldamata oma põhjendatud kahtluse, et ta ei ole suuteline sellise hinnaga neid kaupu või teenuseid või nendega võrdväärseid kaupu või teenuseid tarnimiseks pakkuma või korraldama nende tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus ja kogustes, mis on mõistlikud seda kaupa või teenust, selle reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades (peibutusreklaam). Kaupleja reklaamib laialdaselt (ligi 100000 reklaamlehte) soodusmüüki, kus muude toodete hulgas pakub eriti soodsa hinnaga korvmööblit. Kui tarbija läheb kauplusesse seda mööblit ostma, siis selgub, et olid vaid üksikud mööblikomplektid, mis kohe ära müüdi. Kaupleja ei omanud piisavat kaubavaru ega teavitanud kauba olemasolevast kogusest, arvestades reklaami ulatust ja pakutud hinda

41. Alati keelatud eksitavad kauplemisvõtted - näide • Õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana; On-line kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaameraid ja selle juures on järgmine teave „Ostes meilt videokaamera võimaldame sul sellega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, saad raha tagasi.” • Sellise teabe esitamisega luuakse tarbijale mulje, et tegemist on kaupleja pakkumise eripäraga, aga tegelikult on tegemist tarbija seadusest tuleneva õigusega. Siinjuures on oluline, kuidas sellist teavet edasi antakse

42. Alati keelatud eksitavad kauplemisvõtted - näide • Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid; Suuloputusvedeliku reklaam, mis teavitas, et toode parandab maohaavad, ägedad kõhuhädad, allergilise nohu jne

43. Alati keelatud eksitavad kauplemisvõtted - näide • Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või teatud tingimustel saadaval väga piiratud aja jooksul, et panna tarbija koheselt otsustama ja jätta ta ilma piisavast võimalusest või ajast teadliku valiku tegemiseks; Kaupluses on kaubariiuli juures reklaam „Need kaubad eriti soodsa hinnaga ainult täna” . Riiulil olevate kaupade valik ja hind on aga sama mitme nädala jooksul.

44. Alati keelatud eksitavad kauplemisvõtted - näide • Turundusmaterjalidesse arve või samalaadse maksmist puudutava dokumendi lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud; Otsepostitusega saadetakse tarbijatele turundusmaterjal, mis sisaldab tutvustavat postkaartide komplekti ja arvet 100 kroonile. Tarbijale jääb mulje, et saadetud kaartide eest tuleb tal tasuda.

45. Agressiivne kauplemisvõte • Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki kauplemisvõtte asjaolusid, ahistamise, sunni või liigse mõjutamisega oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ja selle tulemusena tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

46. Agressiivse kauplemisvõtte näide • Tarbija on kauplejale võlgu ja maksetega hilinenud, kaupleja kasutab liigset mõjutamist, kui pakub tarbijale võimalust võla tasumistähtaja pikendamiseks tingimusel, et tarbija ostab temalt veel mõne toote

47. Nn “must nimekiri” – lõplik loetelu alati keelatud agressiivsetest kauplemisvõtetest (§ 125 lg 4): • tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla; • järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil; • kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja poolt kättetoimetatud kauba eest, mida tarbija ei ole tellinud; • mulje loomine, et tarbija ei saa lahkuda enne lepingu sõlmimist; • tarbijale antud sõnaselge teadaanne, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut; • ……….. (loetelus 8 kauplemisvõtet)

48. Alati keelatud agressiivsed kauplemisvõtted - näide • Tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla, välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses; Tarbija juurde koju tuleb vaakumtolmuimejaid müüv müügiagent, et tutvustada oma toodet. Mõne aja pärast on tarbijale selge, et ta seda tolmuimejat ei soovi, kuid agent järjekindlalt jätkab oma esitlust ega soovi lahkuda

49. Alati keelatud agressiivsed kauplemisvõtted - näide • Tõele mittevastava mulje loomine, et tarbija on juba võitnud, võidab või pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud samaväärset kasu, kui tegelikult auhind või muu samaväärne kasu puudub või kui auhinna või muu samaväärse kasu kättesaamine eeldab tarbijalt rahamaksmist või muud kulutusega seotud tegevust. Otsepostitusega saadetakse tarbijatele kaubakataloogid ja kataloogil on teave „Olete võitnud tasuta CD”. Tegelikult peab aga tarbija kataloogist tellima, et lubatud võitu saada.

50. Käesolevas jaos kauplemisvõtte kohta sätestatu ei mõjuta eraõigust reguleerivate õigusaktide kohaldamist. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ei too iseenesest kaasa tehingu tühisust. (TKS),