TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP)

1. TET – 4.697 Katelseadmed (2,0 AP) Mõisted ja mõõtühikud

2. Temperatuur Erisoojus Kütteväärtus Energiahulk Soojushulk Faasimuutussoojus Võimsus Rõhk Soojusülekanne Soojusjuhtivus Kiirgussoojusvahetus Konvektiivne soojusülekanne Soojusläbikanne Mõisted

3. Temperatuur • Olekuparameeter, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna. Molekulaarkineetiline teooria käsitleb temperatuuri kui molekulaarse liikumise keskmist kineetilist energiat. Kasutusel on mitu temperatuuriskaalat: Kelvin (T, K), Celsius (t, °C), Fahrenheit (t, °F) jne

4. Erisoojus • Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Tähistus - c, J/(kg·K)

5. Kütteväärtus • Soojushulk, mis vabaneb ühe kg (gaasidel nm3) kütuse põlemisel. Kasutatakse alumise ja ülemise kütteväärtuse mõistet. Tähistus - W, kW·h/kg

6. Energiahulk • Energia , mis kulub või eraldub mingis protsessis. Energia ülekande vormid on töö ja soojus. Tähistus - Q, J

7. Soojushulk • Soojuse vormis ülekantud energia hulka nimetatakse soojushulgaks. Tähistus – Q, J

8. Faasimuutussoojus • Soojushulk, mis eraldub või absorbeerub aine massiühiku isobaarsel üleminekul ühest faasist teise. Tähistus – z, J/kg

9. Võimsus • Ühe ajaühiku jooksul toodetav või tarbitav energia. Tähistus - P, W

10. Rõhk • Pinnaühikule normaali suunas mõjuv jõud. Tähistus - p, Pa (1 Pa = 1 N/m2)

11. Soojusülekanne • On soojuse ülekandumine ühelt objektilt teisele. On tuntud kolm põhilist soojusülekande moodust: soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Tähistus – Q, W/m2

12. Soojusjuhtivus • On nähtus, mille juures soojuse levik kehades toimub keha mikroosakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Ainet iseloomustav suurus on soojusjuhtivustegur, mis sõltub aine olekust ja struktuurist.

13. Kiirgussoojusvahetus • Kehade soojusvahetus elektromagnetilise kiirguse tulemusel. Tähistus – E, W/m2

14. Konvektiivne soojusülekanne • Soojuse levik vedeliku või gaasi ühest punktist teise üksikute vedeliku või gaaside osakeste liikumise ja segunemise tulemusel. Tähistus – q, W/m2

15. Soojusläbikanne • On protsess, kus soojus levib konvektiivselt või kiirguse teel seina pinnale, läbib soojust juhtiva seina ja väljub teise ruumi konvektiivselt ja kiirguse teel. Tähistus – Q, W

16. Mõõtühikud

17. SI süsteemi põhiühikud • Pikkus meeter, m • Mass kilogramm, kg • Aeg sekund, s • Elektrivoolu tugevus amper, A • Temperatuur Kelvin’I kraad, K • Valgustugevus kandela, cd

18. Mõõtühikute teisendamine • Pikkus • Mass • Aeg • Temperatuur • Energiahulk • Võimsus • Rõhk

19. Pikkusühikud • Meeter, m • Toll, in 1 in = 0,0254 m • Jalg, ft 1 ft = 0,3048 m • Jard, yd 1 yd = 0,9144 m

20. Massiühikud • Kilogramm, kg • Nael, lb 1 lb = 0,4536 kg

21. Ajaühikud • Sekund, s • Minut, min 1 min = 60 s • Tund, h 1 h = 3600 s • Ööpäev, p 1 p = 86400 s

22. Temperatuuriühikud

23. Energiaühikud

24. Võimsusühikud Kasutamine: ridades on antud esimeses lahtris antud mõõtühiku väärtus tabeli veergudes toodud mõõtühikutes. Näiteks teine rida: 1 Gcal/h = 1,163 ·103 KW

25. Rõhuühikud Kasutamine: ridades on antud esimeses lahtris antud mõõtühiku väärtus tabeli veergudes toodud mõõtühikutes. Näiteks teine rida: 1 bar = 105 Pa

26. Mõõtühikute detsimaalkordajad Ttera- 1012 =1 000 000 000 000 Ggiga- 109 =1 000 000 000 Mmega- 106 =1 000 000 k kilo- 103 =1 000 h hekto- 102 =100 da deka- 101 =10 d detsi- 10-1 =0,1 c senti- 10-2 =0,01 m milli- 10-3 =0,001 μ mikro- 10-6 =0,000 001 n nano- 10-9 =0,000 000 001 p piko- 10-12 =0,000 000 000 001