S ümpaatiline närvisüsteem

1. Sümpaatiline närvisüsteem Anastassia Gukova MariannTartes Marika Kask Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

2. Esitluses käsitletavad teemad • Vegetatiivne närvisüsteem ja selle jaotus • Sümpaatiline närvisüsteem ja selle toime organismile • Adrenergilised sünapsid, adrenoretseptorid ja adrenoblokaatorid • Katehhoolamiinide funktsioonid

3. Sissejuhatuseks • John Newport Langleyjagas vegetatiivset närvisüsteemi kolmeks osaks. • Hariduselt füsioloog, elas ja töötas Inglismaal. • Uuris keemilisi retseptoreid.

4. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste • Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivnenärvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille varal toimub organismi sisekeskkonna närviregulatsioon. • Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide elundite silelihaseid, südant ja näärmeid. • Ei allu otseselt kontrollile.

5. Vegetatiivse närvisüsteemi põhifunktsioon • Tagab organismisisekeskkonna konstantsusesäilitamise, kontrollib ka elundite ja elundkondade talitlust (üldistatult - tagab homöostaasi)

6. Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus • Vegetatiivne närvisusteem jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks osaks. • Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb omaette kolmest erinevast osast: sümpaatiline, parasümpaatiline ja soole närvisüsteem.

7. Parasümpaatikus • Innerveeribseedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid, pisara- ja süljenäärmeid. Pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat. • Erutubatsetüülkoliinitoimel.

8. Parasümpaatikuse toime elunditele • Aeglustab südame löögisagedust • Põhjustab vasodilatatsiooni • Tõstab süljenäärmete sekretsiooni • Stimuleerib peristaltikat • Ahendab pupille

9. Soole närvisüsteem • Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta.

10. Sümpaatikus • Innerveeribkõikide elundite silelihaseid, südant ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke.Suurendabtöövõimetjaenergiat, pärsib soole peristaltikat. • Erutub adrenaliini toimel.

11. Sümpaatikuse toime elunditele • Kiirendab südame löögisagedust • Põhjustab vasokontraktsiooni • Tühjendab vere depood • Pärsib peristaltikat • Laiendab pupille

12. Millal aktiveeritakse sümpaatikus? • Ohusituatsioonides (verekaotus, jahtumine, hüpoglükeemia, hüpoksia, põletus jne) • Raske kehalise töö puhul • Emotsionaalsete koormuste korral (kriisiolukorrad)

13. Sümpaatikuse neuronid • Preganglionaarneneuron - neuron, mille akson suundub ganglionisse ja astub ühendusse postganglionaarse neuroni dendriidi või rakukehaga (moodustavad suhteliselt lühikesi kiude) • Postganglionaarneneuron - neuron, mille akson jõuab efektorelundisse (suhteliselt pikad kiud)

14. Sümpaatilised ganglionid • Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postgangleonaarsedaksonid on pikad. • Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need preganglionaarsedaksonid on lühikesed.

15. Erutuse ülekanne • Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas. • Juhivad erutust kiirusega 1-20 m/s. • Seljaajust väljuvad nad eesmiste juurte ja ramicommunicantes albi kaudu ning suunduvad paarilistesseparavertebraalsetesse ja paaritutesseprevertebraalsetesse kõhuõõneganglionidesse.

16. Erutuse ülekanne (2) • Paravertebraalsed ganglionid moodustavad sümpaatilise piiriväädi, mis paikneb mõlemal pool lülisammast ja ulatub ajupõhimikult kuni ristluuni.

17. Erutuse ülekanne (3) • Sümpaatilisest piiriväädist suunduvad postganglionaarsete neuronite veelgi peenemad müeliniseerimataaksonid ühelt poolt ramicommunicantesgriseikaudu perifeersetesse efektoritesse või teiselt poolt erinärvidena pea piirkonna, rinna- ja kõhuõõne- ning vaagnaelunditele. • Kõhuõõneganglionitestväljuvad postganglionaarsed kiud innerveerivadkõhu- ja vaagnaõõne elundeid.

18. Adrenergiline sünaps • ... on erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele. • Protsess on olemuselt keemiline, ülekandeaineks on adrenaliin ja noradrenaliin (neuronid=adrenergilised neuronid)

19. Mediaatorid • Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni.

20. Mediaatorid (2) • Enamlevinud on atsetüülkoliin, mis on neuromediaatoriks I neuronilt II-le. Tema toimet postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. • Tema toimet saab farmakonidega selektiivselt blokeerida. • Noradrenaliinon mediaatoriks II neuroni ja efektori vahel. • Isoproterenoolon sünteetiline, organismis mitteleiduv katehhoolamiin.

21. Neerupealiste säsi ehituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Neerupealise säsi rakud on arengult post-ganglionaarsete neuronite homoloogid. • Neerupealiste säsi stimulatsioon kutsub esile adrenaliini ja noradrenaliinivabanemise verre. Katehhoolamiinide vabanemine säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt. • Ohureaktsioonide puhul reageerib peaaegu kogu sümpaatiline närvisüsteem: sümpatoadrenaalsüsteem, mille vallandab peamiselt hüpotalamus.

22. Neerupealiste säsi ehituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga (2)

23. Adrenaliini ja noradrenaliini sarnasused • Peamiselt osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis -> ainevahetuse hormoonid. • Tõstavad südame aktiivsust. • Ahendavad veresooni sisuse piirkonnas, laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. • Ekstreemolukorras laiendavad bronhe ja pidurdavad seedetrakti talitlust. • Stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas. • Aitavad hoida veresuhkru taset, vajadusel inhibeerivad insuliini sekretsiooni

24. Adrenaliini ja noradrenaliini erinevused

25. Adrenoretseptorid • Adrenoretseptoridon rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis kutsuvad esile elundireaktsiooni katehhoolamiinide(noradrenaliinja adrenaliin) ja rakumembraani interaktsioonide korral. • Jaotus toimub farmakoloogiliste omaduste alusel: eristatakse α- ja β-adrenoretseptoreid(lühidalt α- ja β-retseptorid). • Kliiniline olulisus seisneb retseptorblokaatorite tundmises, mida saab rakendada südame, vereringe ja –varustuse häirete puhul.

26. α-adrenoretseptorid • Kõige suurem tundlikkus noradrenaliinile, siis adrenaliinile ning isoproterenoolile (NA˃A ˃IPR). Seda nimetatakse α- adrenergiliseks toimeks. • Stimuleeritud retseptorid põhjustavad organismis insuliini sekretsiooni pidurdumise, naha veresoonte ahenemise, karvapüstitajalihase ja silmaava laiendajalihase kontraktsiooni. • Alajaotus: α1- ja α2-adrenoretseptorid.

27. α-adrenoretseptorite jaotus • α1-adrenoretseptorid Asukohaks veresoonte, bronhide, emaka ja kusepõie silelihaskude. Retseptorite stimulatsioon põhjustab silelihaste kontraktsiooni. • α2-adrenoretseptorid Asukohaks on samuti veresoonte silelihaskude, kus retseptorite stimulatsioon põhjustab vasokonstriktsiooni.

28. β-adrenoretseptorid • Siin on vastupidi: β-retseptorid on kõige tundlikumad isoproterenoolile ja alles seejärel adrenaliinile ja noradrenaliinile (IPR˃A˃NA). • Eristatakse β1-, β2- ja β3-adrenoretseptoreid.

29. β-adrenoretseptorite jaotus • β1-adrenoretseptorid Asukohaks müokard ja neerud. Stimulatsiooni korral tõuseb südamelöögisagedus, insuliini sekretsioon muutub antivisemaks, tugevnevad kontraktsioonijõud, Ca-ioonide hulk rakus tõuseb. • β2-adrenoretseptorid Asukohaks veresooned ja bronhid. Stimulatsioon lõõgastab silelihaseid (emakas, bronhid, seedetrakt, skeletilihaste veresooned). Ca-ioonide väljumine rakust intensiivistub. Aktiveeritakse rakusisene proteiinkinaas. • β3-adrenoretseptorid Asukohaks rasvkude, kus nad initsieerivad rasvhapete vabastamise ja lülitavad glütserooli metabolismi.

30. Adrenoblokaatorid • Adrenoblokaatorid on keemilised ained, mis on võimelised blokeerima α- ja β-retseptoreid (seega adrenaliini ja noradrenaliini toimet). • Blokaatoritetööprintsiibi põhimõte: takistavad retseptorite aktivatsiooni adrenaliini, noradrenaliini ja isoproterenooliga. • Eristatakse α- ja β-blokaatoreid, millel on ka alajaotused vastavalt retseptorite alajaotusele. • Toimivad kui retseptorite antagonistid.

31. Adrenoblokaatorid (2)

32. Kokkuvõte • Vegetatiivne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis tagab sisekeskkonna homöostaasi. • Jaotatakse kolmeks osaks (parasümpaatikus, sümpaatikus, soole närvisüsteem). • Sümpaatikus juhib erutuse läbi pre- ja postganglionaarsete neuronite. Lülitub sisse ohuolukordades. • Adrenoretseptorid on rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mille vahendusel innerveeritakse siseelundeid. • Mediaatorid aitavad neuroneid informatsiooni ülekandel. • Blokaatorid on võimelised blokeerima adrenoretseptoreid.

33. Kasutatud infoallikad • Nienstedt, W. et al., toimetaja G. Loogna. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, 2005 • Kingisepp, P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu, 2001 • Schmidt, R. F., Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997 • Pocock, G., Richards, C.D. HumanPhysiology. TheBasisofMedicine. Oxford, 2006 • E. Põldoja. Vegetatiivne närvisüsteem (systemanervosumvegetativums.autonomicum). Ettekanne, 2013 • http://et.wikipedia.org/ • http://en.wikipedia.org/ • http://medlecture.ru/lectures/phisiologia-semestr-1/pages/15

34. Tänan kuulamast!