300 likes | 648 Views
Rohusilo valmistamise masintehnoloogiad (liikurhekseldi, kogurhekseldi, haagiskogur). Imbi Tamm. Liikurhekseldid. On varustatud kahe heedriga: Üks rohu haljasmassi jalalt niitmiseks ehk otsekoristuseks Teine kogurheeder rohu haljasmassi vaalust kogumiseks
E N D
Rohusilo valmistamise masintehnoloogiad (liikurhekseldi, kogurhekseldi,haagiskogur) Imbi Tamm
Liikurhekseldid On varustatud kahe heedriga: • Üks rohu haljasmassi jalalt niitmiseks ehk otsekoristuseks • Teine kogurheeder rohu haljasmassi vaalust kogumiseks • Liikurhekseldite levinumad võimsusklassid, sõltuvalt margist ja tüübist, on vahemikus 300…780 HJ.
Liikurhekseldid • Rohusilo valmistamiselliikurhekselditega on oluline täpne kooskõla koristusmasina võimsuse ja rohumassi veovahendite arvu vahel • Liikurhekseldi rohu jalalt niitmiseks ja koristamiseks
Hoidlasilo valmistamise masinaketidLiikurhekseldiga haljasmassi otsekoristus siloks Masinaketis niiduheedriga varustatud liikurhekseldi, 2 traktorihaagist, tallamistraktor – kokku üks liikurmasin ja 3 traktorit
Haagiskogurid • Töötavad traktori haakes. • Koguvad rohumassi vaalust. • Jaotuvad tükeldusseadmeta või –seadmega masinateks. • Saab kasutada ka vaalust lahtise heina kogumisel • Suveperioodil veistele haljassööda etteveol. • Sobivad väiksematesse tootmisüksustesse • Suure võimsusega liikurhekseldeid kasutatakse suurtes ettevõtetes või töövõtufirmades-teenustöödel.
Käru kiireks ja maksimaalse etteandega tühjendamiseks on hüdrauliliselt avanev tagasein lausa vajalik. Nii säästate silotegemisel aega ja suurendate päevajõudlust. Haagiskoguri tühjendamine
Kiire ja katkestusteta mahalaadimise tagavad valtsid mis on varustatud agressiivsete, V-kujulises järjestuses olevate lapikpiidega. Sööt laotatakse maha ühtlase vaibana, mis on eelduseks hea silo tegemisel
Haagiskoguri rootorid on varustatud spiraalselt asetsevate piidega, mis tagavad ühtlase tihendamise. Nugade optimaalne asetus ühes reas garanteerib efektiivse laadimise ja ühtlase lõikuse
Rootor veab sööda katkematu vooluna läbi nugadekomplekti (nuge on maksimaalselt 46 tükki). Jõuvõtt toimub hammasratasülekande abil ja kiirusel 1000 p/min. Nugade asetus ühel tasandil ja rootori piide väike vahekaugus tagavad täpse, kääridele omase lõike.
võõrkehade üles korjamisel, väiksemad kivid ja tükid langevad uuesti maapinnale enne rootorisse sattumist • suuremate kivide korral liigub nuga oma algsest lõikeasnedist eemale ning kivi pääseb rootori liikumisega midagi kahjustamata minema
Haagiskoguriga rohu haljasmassi vaalust koristamine siloks Masinaketis muljurniiduk, haagiskogur jatallamistraktor
Kogurhekseldid • On traktori haakes töötavad ripp- ja poolripp- või liikurhekseldid. • Jaotatakse veel vajaliku veo – ja käivitusvõimsuse järgi. • Traktorite haakes töötavate kogurhekseldite tüüpilisemad võimsusklassid 40,60,80,100,120,140 Kw. • Tunnitootlikus kõigub suurtes piirides 1-5 ha/h või 10-100t/h
Haakes töötavad kogurhekseldid on laialt kasutuses. • On liikurhekselditest tunduvalt odavamad • Jõumasin(traktor) võib olla aasta ringi teistel töödel.
Sakslaste võrdluskatse 2 liikurhekseldi ja 2 haagiskoguriga • •Liikurhekseldid Krone Big X, 445 kW Claas Jaguar 860, 322 kW • •2 haagiskogurit JUMBO 7200, 260 hj
Hekslite struktuur pikkuse järgi • •Suurfarmides, kus kõrgetoodangulisele karjale antakse sööt ette segistite-jaoturitega ja kus põhisöödale segatakse sisse mitmesuguseid söödalisandeid, väärtustatakse heksli pikkust • •Liikurhekselditel seatuna heksli pikkusele 4 mm on fraktsioonis alla 20 mm 60%, 20-40 mm 20% ja vähemal määral (20%) heksleid pikkusega üle 40 mm • •Haagiskoguritel on põhiline osa hekslimassist pikkusega 20-80 mm • •firmad annavad haagiskogurite keskmiseks heksli pikkuseks 34, 42 mm
Koristusmasinate liikumiskiiruse km/h ja tootlikkuse t/h tööeel sõltuvus rohuvaalu tüsedusest kg/m • •Liikurhekseldi ja haagiskoguri liikumiskiirus tööeel vaalu tüseduse kasvades alaneb, kuid see langus on haagiskoguritel tunduvalt kiirem, kui liikurhekselditel • •Liikurhekseldite tunnitootlikkus tööeel vaalu tüseduse kasvades suureneb • •Haagiskoguritel alates vaalu tüsedusest 17 kg/m (vastab haljasmassi saagikusele 14 t/ha, mis on vaalutatud 12 m vahedega vaaludesse) hakkab langema
Liikurhekseldite ja haagiskogurite võrdluse tulemused Saksa ajakiri DLZ Agrarmagazin, dets. 2003 • Liikurhekseldid muutuvad haagiskoguritega masinatöökulude järgi konkurentsivõimelisteks • •suurte koristuspindade (>1500 ha), • •saakide (>25 t haljasmassi ha-lt) • •ja veokauguste (> 7 km) korral • Tšehhi Brno Ülikooli Agrotehnika Instituut: • Haagiskoguri (40/66 m3, 260 hj) kasutamisel veokaugusel 2,5 km, on võrreldes liikurhekseldiga (450 hj), masinatöökulud 42% väiksemad
Hoidlasilo valmistamise masinatöökulud koos tehnoloogilise materjali kuluga on samatüübiliste tootlikumate ja kallimate ning väiksema tootlikuse ja odavamate masinakettide kasutamisel ligilähedaselt võrdsed –erinevus 10% piirides •Võrreldes liikurhekselditega on kogurhekseldite-ja haagiskoguritega rohusilo tootmise masinatöökulud väiksemad •Samas on aga optimaalsel koristusperioodil suure tootlikkuse ja võimsusega liikurheksel-ditega võimalik toota märgatavalt suurema koguse rohusilo
Tendentsid rohusilo tootmise tehnoloogiate valikul: • • suurte lüpsikarjadega suurettevõtetes eelistatakse hoidlasilo valmistamist suure tootlikkusega liikurhekselditega, kus valdavalt 3-niitelise koristuse korral kulutatakse ühe niite koristamiseks 7-10 päeva, mis tähendab energeetiliselt ja kvaliteedilt hea silo tootmist; • • eriti hoogsalt on hakatud ostma ja kasutama haagiskogureid, milliseid pakutakse maaletoojate poolt igale maitsele (haagise mahutavused 23-53 m3), millede hulgast leiavad endale sobiva nii väikese, keskmise ja suure töömahuga (koristuspinnaga) tootmisettevõtted (talud). Seda tendentsi kinnitavad ka PRIA andmed, mille järgi rohusööda koristusmasinate ostusummast kasutati 34% haagiskogurite soetamiseks.
Masintehnoloogiatega ei ole võimalik rohumaade bioloogilist saaki suurendada, küll aga koristada see kas väiksemate või suuremate kadude ja kuludega. • Masinakett ja selle tootlikkus olgu kooskõlas töömahuga nii, et see võimaldab rohusaagi koristada optimaalsel ajaperioodil
Kasutatud kirjandus • Haabpiht J. Söötade ja liitri piima tootmiskulud Soomes. - EMVI infoleht 145/2005. • Haabpiht J. Erinevate masinakettidega rohusilo valmistamise masinatöökulude analüüs. - EMVI infoleht nr 142/2005. • Haabpiht J. Rohusilo tootmise masinatöökulude struktuur ja erikulud. - EMVI infoleht nr 139/2005 • Bender A. 2006 Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine lk.578-583 • www.jatiina.ee