110 likes | 381 Views
Materjali kõvadus. Stomatoloogia 2. kursus Ann Kaleviste Õppejõud Tiiu Müürsepp. Materjali kõvadus. Materjali pinna kõvaduseks nim. materjali pindmise kihi vastupanuvõimet plastsele deformatsioonile staatilisel või dünaamilisel survel.
E N D
Materjali kõvadus Stomatoloogia 2. kursus Ann Kaleviste Õppejõud Tiiu Müürsepp
Materjali kõvadus • Materjali pinna kõvaduseks nim. materjali pindmise kihi vastupanuvõimet plastsele deformatsioonile staatilisel või dünaamilisel survel. • Stomatoloogiliste konstruktiivsete ja plombeerimismaterjalide puhul. • Hambaravi materjalide mõõtmisel Brinelli meetod (skaala HB) Mikrokõvadus Knoopi ja Vickersi meetod (skaala HV) Mikrokõvadus Rockwelli meetod (skaala HR) Shore’i meetod
Täkestusmeetodid • Kindla kujuga keha surutakse kindla jõuga mingi kindla aja vältel uuritava materjali pinda – materjali pinnakiht deformeeritakse plastselt. • Jälje mõõdud annavad kõvaduse astme. Mida väiksem jälg, seda suurem kõvadus. • Materjali kõvadus on seoses tugevusega.
Brinelli meetod • Brinelli kõvadusarv määratakse toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. • Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf ja t = 10…15 s korral. HB ühik on kgf/mm2. • Tähis 185HB 5/1250/20 • Survejõud esitatakse jõukilogrammides (1 kgf=9,8 N)
Brinelli kõvaduse arvutamine: • Materjal Brinelli kõvadus, kgf/mm2 ________________________________________ Kullasulamid I tüüp 45 II tüüp 95 III tüüp 120 IV tüüp 220 40% Au-Ag-Cu 252
Knoopi ja Vickersi meetodid • Mikrokõvaduse testimiseks • Materjal sisse surutakse neljatahuline teemantpüramiid • F on mõjuv koormus (kgf) ja S on püramidaalse jälje pindala (mm2), kõvaduse number on nende suhe
Tahkude vaheline nurk 136o, koormused 9,8 …..980 N (1-100 kgf). • Mõõta saab metalle, sulameid, dentiini, emaili jt materjale. • Puudused: pind peab olema tasane ja poleeritud, pikk mõjumise aeg.
Rockwelli kõvadus • Rockwelli kõvaduse test on kiirmeetod materjali kõvaduse määramiseks, kus leitakse sissesurutud jälje sügavus. • Rockwelli kõvadus arvutatakse eel- ja põhijõu tekitatud jälje sügavuste vahe järgi: HR=E-e. • Sügavusmõõtja näit A võetakse, kui koormus on mõjutanud keha 10 min, siis koormus eemaldatakse ja 10 min pärast võetakse teine näit B. Leitakse suhtelise taastamise protsent A-B/A* 100%.
Olenevalt otsikust ja survejõust eristatakse kõvadusarve HRA, HRB ja HRC, tähis nt 48HRC. • Joonis1. Teraskuul diameetriga 1,588 mm ja jõud 980N (100 kgf) – skaala B. Joonis2. Teemantkoonus tipunurgaga 120o ja jõud 580N (60 kgf) või 1470 N (150 kgf) – skaalad vastavalt A või C.
Shore’i kõvadus • Kasutatakse elastomeeride ja pehmete plastikute kõvaduse määramiseks. • Nüri otsaga nõel tungib täiesti läbi materjali – kõvadus 0 ühikut • Nõel ei tungi üldse läbi materjali – kõvadus 100 ühik. • Kasutatakse mõõteseadet nimega duromeeter.