Download
1 / 32
320 likes | 797 Views
Keskkonnapsühholoogia. G. Arro, PhD Tallinna Ülikool Psühholoogia instituut. Keskkonnapsühholoogia – milleks seda vaja on?. Paku üks tööstusökoloogia valdkonna probleem või lahendusi vajav valdkond
E N D
Keskkonnapsühholoogia G. Arro, PhD Tallinna Ülikool Psühholoogia instituut
Paku üks tööstusökoloogia valdkonna probleem või lahendusi vajav valdkond • Kas see on kuidagi seotud inimestega; kuidas? (Näiteks nende poolt põhjustatud; neid kahjustav; nende tegevuse või käitumise abil lahendatav?) • Milline võiks olla selle probleemi võimalik lahendus?
Keskkonnapsühholoogia teemasid:1) Keskkonnataju – mis on pildil?
2) Ilm ja kliima – kuidas rajada toimivat elukeskkonda ekstreemsetes tingimustes?
6) Elamuehitus – miks mõni projekt kukub hästi välja ja mõni kukub kokku?
6) Avalik ruum – kas linnaruum on demokraatlik? (ja kas ta peab olema?)
Keskkonnapsühholoogia definitsioone • Käitumise ja füüsilise keskkonna vahelise seose uurimine (Heimstra, McFarling, 1978) • Empiirilised ja teoreetilised seosed käitumise/kogemuse ja tehiskeskkonna vahel (Proshansky, 1976) • Indiviidi heaolu aspekt. Sotsiaalsed faktorid (Stokols, Altman, 1987) • Keskkonna ja käitumise seosed – kahesuunaline mõju • “Keskkonnapsühholoogia on see, mida keskkonnapsühholoogid teevad” (Proshansky, Ittelson, Rivlin 1970) • Keskkonnapsühholoogia on valdkond, mis uurib terviklikke seoseid käitumise ja keskkonna vahel
Keskkonnapsühholoogia uurimusi iseloomustab: • need on suunatud tehiskeskkonna reaalsete probleemide parandamisele ja loodusressursside säästliku kasutamise võimaluste otsimisele; • uurimusi viiakse läbi igapäevakeskkondades või nendele sarnastes simulatsioonides, vastandina laboriuuringutele; • indiviidi ja tegutsemispaika käsitletakse tervikliku (holistliku) nähtusena; • Arvestatakse, et indiviidid tegutsevad keskkondades ja kujundavad neid aktiivselt, mitte ei „absorbeeri” passiivselt keskkonnamõjusid; • uurimused viiakse sageli läbi koostöös teiste teadusvaldkondadega – seega, keskkonnapsühholoogia on sageli interdistsiplinaarne
Keskkonnapsühholoogia kolm uurimistasandit • fundamentaalsed psüühilised protsessid - taju, mõtlemine, isiksus - vahendavad ja struktureerivad indiviidi keskkonnakogemust • kuidas me ümbritsevat ruumi sotsiaalselt korraldame – inimestevahelise distantsi reguleerimine; territoriaalsus, ülerahvastatus, privaatsus • keerukate igapäevaste käitumiste füüsiline raamistik - töötamine, õppimine, kodu/kogukonna elu, seotus loodusega
keskkond kui käitumise kontekst • käitumise tagajärjed keskkonnale • eri tüüpi keskkondade mõju inimesele -keskkonnataju sensoorsed, kognitiivsed, sotsiaalsed aspektid jt mõjud
Keskkonnapsühholoogia iseloomulikud jooned • keskkonna-käitumise seos on üks tervik; keskkonnastiimulite tajumisel oluline: muster keerukus uudsus liikumine eelnev kogemus jmt
- keskkondlik raamistik piirab/ takistab/ determineerib käitumisi, mis selles ilmnevad - keskkonna ja käitumise vahelised seosed on vastastikused (retsiprooksed) - selge eristuse puudumine rakenduslike ja teoreetiliste uurimuste vahel - interdistsiplinaarsus
Keskkonnapsühholoogia teooriad ja lähenemised1. Stimulatsiooniteooriad • adaptatsioonitaseme teooria • virgutatuse teooria • ülekoormuse teooria • stressi teooria • fenomenoloogia
6. Keskkonnapõhine lähenemine http://vimeo.com/58876619
Keskkonnapsühholoogia uurimismeetodid • Eksperimentaalsed uurimused • sõltumatu muutuja süstemaatiline varieerimine ja selle mõju mõõtmine sõltuvale muutujale • kõrvaliste faktorite minimiseerimine • juhuvalim • sisemine valiidsus • väline valiidsus • kogemuslik realism • http://www.youtube.com/watch?v=K03WD82sfWY
Eksperimentaalsete uurimismeetodite probleemid keskkonnapsühholoogia kontekstis • kontroll vs loomulik situatsioon • eksperimendi lühiajalisus vs tegelikud keskkonnaprobleemid, mis on pikaajalise tekke ja mõjuga __________________ • Välieksperimendid • Simulatsioonid • Fotod/ slaidid
Korrelatsioonimeetodid • eesmärk leida muutujatevahelisi seoseid • ei võimalda leida muutujatevahelise seose suunda (ei näita põhjuslikku seost) • madal sisemine valiidsus • kasutusvaldkonnad: • konkreetsed sündmused (nt. looduskatastroofid) • keskkonnatingimused seostatuna mingit tüüpi arhiivandmetega
Kirjeldavad uurimused • Kirjeldavad konkreetses situatsioonis ilmnevaid käitumisi/ reaktsioone • Sagedasti kasutatav meetod keskkonnapsühholoogias • Tagavad lähteandmed edasistele uurimisküsimustele • Populaarsed kirjeldavate uurimuste tüübid: - keskkonnakvaliteedi hindamine - kasutajate rahulolu-uuringud
Andmekogumistehnikaid keskkonnapsühholoogias • Oluline kriteerium: uurimine uuritava jaoks võimalikult märkamatu 1) Enesearuande meetodid (küsimustikud, intervjuud, projektiivtehnikad) Probleemid: • uuritav peab olema uuritavast nähtusest teadlik • uuritava interpretatsioonid uuritava nähtuse kohta võivad tulemusi kallutada • uuritavad ei interpreteeri küsimusi ja vastusevariante samal viisil ei uurijatega ega omavahel
Küsimustike standardiseerimine/ normide väljatöötamine • Küsimustike plussid: odavus, lihtne kasutatavus, saab uurida suuri gruppe samaaegselt, anonüümsus • Intervjuud: kulukam, aeganõudvam. Võimalus vältida mitmetimõistetavaid küsimusi/ vastuseid; suurem avatus (?) • Kognitiivsete kaartide koostamine: kuidas inimesed kodeerivad ruumilist informatsiooni igapäevases keskkonnas
Vaatlustehnikad • Struktureeritud, struktureerimata, narratiivsed • Oluline eelis: meetodi vahetus • Vaadelda saab ka neid käitumisi, millest uuritavad teadlikud ei ole • Miinused: kodeerimisvead, interpreteerimisvead, ebamugavus, ajakulu • Salvestamine. Hodomeeter • Sensoorselt tajutavate keskkonnatingimuste mõõtmine
Soorituse hindamine - ülesandega toimetuleku hindamine ebatavalistes keskkonnatingimustes • Käitumise jälgede uurimine keskkonnas - keskkonnamõju hindamine käitumisele - keskkonna kasutamise eripärad - kulutamine vs lisamine
