150 likes | 500 Views
Kunstiajalugu. XVI teema Barokk. Barokk ja rokokoo. Rocaille – pr. k. merekarp. Barocco – it. k. eriskummaline. 1600-1750 – Barokk 1730-1780 – Rokokoo. Barokis eristatakse kolme oluliselt erinevat piirkonda:
E N D
Kunstiajalugu XVI teema Barokk
Barokk ja rokokoo Rocaille –pr. k. merekarp Barocco –it. k. eriskummaline 1600-1750 – Barokk 1730-1780 – Rokokoo • Barokis eristatakse kolme oluliselt erinevat piirkonda: • Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Flandria – maad, kus ka reformatsiooni järel säilus katoliku kirik – PÄRISBAROKK. • Prantsusmaa ja Inglismaa, kus kunst polnud mitte sedavõrd usu vaid riigivõimu teenistuses – VANAKLASSITSISM. • Holland, Skandinaavia maad, Eesti, Läti, kus valitses pro-testantism ning kunst teenis 3. seisuse huvisid – BAROKNE REALISM. • Rokokoo on baroki edasiarendus, mis kujunes 18. saj. Prant-susmaal, seda on nimetatud ka Louis XIV stiiliks.
Pärisbaroki arhitektuur Tähtsamad arhitektid: Carlo Maderna (1556-1629) – Santa Susanna kirik (Rooma) Francesco Borromini (1599-1667) – San Carlo alle Quattro Fontane kirik (Rooma) Lorenzo Bernini (1598-1680) – Püha Peetruse katedraal (Rooma)
Barokkarhitektuuri iseloomulikud jooned • Renessansiajastu harmoonia asendub disharmooniaga; • Ehitiste põhiplaanid sageli kõverjoonelised, moodustudes omavahelpõimunud ovaalidest; • Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, mis oli täis kuhjatud dekoori elemente: • poolsambad ja pilastrid, sageli paaridena koos, kusjuures üks neist sageli eendub; • petikaknad ja niššid, millesse olid paigutatud skulptuurid; • mitmevärviliste ehituskivide kasutamine; • Esimene korrus laiem, teine kitsam,korruseid seob voluut. Arhitektuuris taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavu-tamist erinevate dekoori elementide vahel.
Giovanni Lorenzo Bernini – Püha Peetruse katedraal (kolonnaad ja fassaad).
Balthasar Neumann – Vierzehnheiligeni kirik Bambergi lähedal
Andrea del Pozzo -Püha Ignatius Loyola apoteoos (San Ignazio kirik,Rooma)