1 / 13

Terror Kosovos

Terror Kosovos. Autorid: Kristel Põld, Maarja Naagel, Liisi Rajang, Hälin Niils, Leana Lazareva Ühiskonnaõpetus Kuressaare Gümnaasium 12. A. OR MORE INFO. Sõda Kosovos Võitlus enne tänast. 1968 - leiavad aset albaanlaste esimesed iseseisvust nõudvad meeleavaldused Kosovos.

jolene
Download Presentation

Terror Kosovos

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Terror Kosovos Autorid: Kristel Põld, Maarja Naagel, Liisi Rajang, Hälin Niils, Leana Lazareva Ühiskonnaõpetus Kuressaare Gümnaasium 12. A

  2. OR MORE INFO... Sõda KosovosVõitlus enne tänast • 1968 - leiavad aset albaanlaste esimesed iseseisvust nõudvad meeleavaldused Kosovos. • 1974 - Jugoslaavia põhiseadus annab Kosovole autonoomia Serbia koosseisus. • 1981 - Albaanlased nõuavad Kosovole vabariigi staatust. Politsei ajab meeleavaldused laiali, vägivald jätkub kuni tänaseni. • 1989 - Serbia president Slobodan Milosevic kaotab Kosovo autonoomia, rahutustes hukkub paarkümmend inimest. Kosovosse saadetakse föderaalväed. • 1990 - albaanlased kuulutavad välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustab Albaania. Vabariigi presidendiks valitakse Ibrahim Rugova. • 1996 - Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustab relvavõitlust provintsi iseseisvuse eest.

  3. Sõda Kosovospraegune sõda • 1998, 28. Veebruar - albaanlased tapavad kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia presidendiks saanud Milosevic annab politseile ja armeele käsu Kosovo “rahustada”, mis seisneb massilises külade hävitamises. • 1998 aprill - Milosevic ja Rugova kohtuvad, kuid kõnelustel pole tulemusi. Kuuest riigist koosnev rahvusvaheline kontaktrühm otsustab kehtestada Jugoslaavia vastu sanktsioonid. • 1998 juuli-september - UCK saab enda kontrolli alla ligi poole Kosovost, kuid Serbia vastupealetund surub iseseisvuslased taas mägedesse.

  4. 1998, 24. september - NATO esitab Milosevicile ultimaatumi: katkestada lahingud Kosovos või oodata õhurünnakuid • 1998, 13. oktoober - USA esindaja Richard Holbrooke saavutab Miloseviciga kokkuleppe, et see tooks väed Kosovost välja. • 1999, 9. jaanuar - Jugoslaavia väed alustavad Kosovos uuesti sõjategevust. • 1999, 16. jaanuar - leitakse massihaud Racakis, kus on tapetud vähemalt 45 albaanlast. • 1999, 6. veebruar - Pariisi lähedal Rambouillet’ lossis algavad rahukõnelused, mis lõpevad tulemusteta. • 1999, 15. märts - rahukõneluste teine voor Pariisis lõpeb leppe allakirjutamisega albaanlaste poolt, serblased keelduvad alla kirjutamast. • 1999 märts - Kontaktrühm katkestab kõnelused, sest serblased keelduvad jätkuvalt rahu sõlmimast. • 1999 mai - serblased takistavad ligi 15000 põgeniku teekonda Kosovost Makedooniasse. • 1999 mai - Jugoslaavia alustab väidetavalt oma vägede väljaviimist Kosovost. • 1999 3. juuni - saavutatakse kokkulepe, mille kohaselt Jugoslaavia viib oma väed Kosovost välja. • 1999 9. juuni - NATO peatab õhurünnakud Jugoslaaviale

  5. Järgnevatel slaididel anname lühiülevaate Kosovos toime pandud inimõiguste rikkumisest. Juhtumid on läbi viidud serbia julgeolekuorganite poolt ning rikuvad jämedalt Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artikleid. • Artikkel 3: Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. • Artikkel 5: Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Artikkel 7: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele deskrimineerimisele kihutamise eest. • Artikkel 9: Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada. • Artikkel 10: Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse kindlakstegemiseks täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt.

  6. Donji Prekazi küla juhtum5.-6. märts 1998 • 5. ja 6. märtsil viisid politseijõud läbi järjekordset operatsiooni Donji Prekazis, väikeses külakeses 10 kilomeetri kaugusel Likosanest. Operatsiooni käigus tapeti vähemalt 56 etnilist albaanlast. Operatsiooni märklauaks oli Kosovo Vabastusarmee (Ushtria Ēlirimtare e Kosovės, UĒK) komandör Adem Jashari, kes oli 1997. aasta juulis Pristinas ebaõiglase kohtuotsusega 20 aastaks vangi määratud. • Fotol külaelanik Nazmir Jashari laip

  7. Donji Prekazi küla juhtum5.-6. märts 1998 • Adem Jasharit süüdistati Albaanias militaartreeningutel viibimises, meeste värbamises Kosovo Vabastusarmeesse ning politseivastaste rünnakute juhtimises ning osalemises. • Jashari “arreteerimine” kujunes terroriaktiks: tema perekonnast jäi ellu vaid 11-aastane tüdruk B.J., kes oli tunnistajaks Blerina (7), Fatima (8), Lirie (19), nelja venna ja oma ema laipadele -> vaid üks detail Donji Prekazi juhtumist, mida kohalik võim siiani ignoreerida püüab. • Pildil identifitseerimata veresauna ohver

  8. Donji Prekazi küla juhtum5.-6. märts 1998 • Ehkki Donji Prekazis aset leidnud sündmustest kõike ei teata, on kindel, et paljude külaelanike üle mõisteti kohut ebaseaduslikult. Kallale tungiti nii naistele, lastele kui relvastamata meestele. • Militaaroperatsiooni tegelikuks eesmärgiks oli ilmselt kahtlusaluste ning nende perekondade kõrvaldamine vahendeid valimata. • Pildil ohvrite read.

  9. Ferdian Iberdemaj’i juhtum 1997 september Brestovikis • 1997. aasta septembris süüdistati 16-aastast Ferdian Iberdemaj’i jalgratta varguses. Politseinikud viisid poisi tema kodust Pecis Brestoviki lähedastele küngastele, kus peksid “süüaluse” vaeseomaks ning jätsid ta sinnasamasse rohule lebama. • Ferdian Iberdemaj pärast “kohtumõistmist”

  10. Soko Rugovaci juhtum1998 aprillis Pecis • Moslem Soko Rugovac viidi Peci politseijaoskonda 1998. aasta aprillis. Rugovaci sõnul küsiti temalt, kas ta võtab osa albaanlaste demonstratsioonist, mis pidi toimuma järgmisel päeval. Kui Rugovac tunnistas, et hääletas Jugoslaavia presidendi Slobodan Milosevici oponendi Milo Djukanovici poolt, muutusid Peci politseinikud agressiivseks: tõukasid, lükkasid Rugovaci, lõikusid noaga mehe rinda ning põletasid kuuma rauaga märgistuseks “MILO”

  11. Cirez’ küla juhtum28. veebruar - 1. märts 1998 • Ööl vastu 1. märtsi viidi läbi politseioperatsioon Cirez’ külas, mille käigus tapeti enamik albaanlastest. Ohvreiks langes rohkelt naisi ja lapsi. • Pildil raseda Rukije Nebu laip. Kuul on läbistanud kahe lapse ema pea.

  12. Pildil serbia politseinik Kijevos. Seintel albaaniavastased sõnumid. • Albaanlaste majade lõhkumine ja põletamine. • “Kohus” Ismet Gjocago üle.

  13. Möödunud aastate jooksul on maailm olnud Kosovo veritööde tunnistajaks. Jääb ainult üle küsida, kas ja kellel ning mil määral on õigust sekkuda?

More Related