LITOSFÄÄR

1. LITOSFÄÄR

2. sisetuum-koosneb • Ni, Fe tahkes olekus • 2. välistuum-Ni, Fe • vedelas olekus • 3. alumine vahevöö e. mantel- • tahke, ränist • 4.astenosfäär-vedelas • olekus, basaltse magma • tekke piirkond e. kivimite • üles sulamine • 5. ülemine vahevöö 10- • 200 km sügavusel • 6. maakoor, mis jaguneb • mandriline ja ookeaniline • (laamtektoonika)

3. LitosfäärMaa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Laam– litosfääri hiigelpangas

4. MAAKOOR Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Ookeanide all on maakoor õhuke – umbes 5-10 km paksune. Maakoore paksus mandrite all on umbes 40 km. Kõige paksem on maakoor mäestike all – kuni 80 km paksune. Maigi Astok

5. Mandriline ja ookeaniline maakoor mandriline maakoor ookeaniline maakoor settekivimid graniit basalt Maigi Astok

6. MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Kuni 75 km paks Vanem juurde ei teki Koosneb 3 kihist: 1.settekivimid 2.graniit 3.basalt-vulkaaniline kivim 10 -15 km paks Noorem, sest tekib pidevalt juurde Koosneb 2 kihist: 1.settekivimid 2.basalt Maigi Astok

8. VAHEVÖÖ Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni. Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Vahevöös on kõrge temperatuur ja suur rõhk. Vahevöös on kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad. Astenosfäärvahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad (laamtektoonika) Maigi Astok

9. TUUM Tuum asub maakera südamikus. Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus. Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. Sisetuuma on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus. Maigi Astok

10. KIVIMID JA MINERAALID • Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. • Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiid (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist

11. KIVIMID: SETTEKIVIMID:tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi TARDKIVIMID:tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal graniit, gabro - süvakivim basalt - purskekivim MOONDEKIVIMID:sette-või tardkivimite moondumisel kõrgel t° ja rõhul gneiss, marmor, kvartsiid

12. TARDKIVIMID • Tardkivimid on tekkinud vedela massi - magma - tardumisel nii maapõues (süvakivimid) kui maapinnal (purskekivimid). Tardkivimite ehk magmakivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest.

13. BASALT

14. MOONDEKIVIMID • Moondekivimid tekivad sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel.

15. Settekivim-tekkib tardkivimi lagunemisel päikesekiirguse, õhu, • temp. kõikumise ja vee toimel. Kivimiks saab sete alles kivistumisel. • 1.liivast-liivakivi, • 2.vetikate jäänuste settimisel- põlevkivi • 3.surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid- lubjakivi • 4.maapõue sügavusse sattunud organismide jäänused-nafta, maagaas

16. GEOLOOGILINE AINERINGE e. kivimiringe • Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: • Magma tardumine tardkivimiks • Murenemine ja settimine veekogudesse • Setete tihenemine settekivimiks • Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks

17. TIHENEMINE SETTEKIVIMID SETTED MURENEMINE MOONDUMINE MURENEMINE MURENEMINE MOONDUMINE MOONDEKIVIMID TARDKIVIMID TARDKIVIM TARDUMINE SULAMINE MAGMA

18. Kivimiringe