1 / 16

Spitzeri observatoorium

Spitzeri observatoorium. Sissejuhatus Astrofüüsikasse YFT 0050 Voldemar Harvig Autor: Indrek Pruul. NASA/JPL-Caltech. Lyman Strong Spitzer, Jr. , juuni 1914 – märts 1997. 1970. aastatel hakkasid astronoomid kaaluma infrapuna observatooriumi viimist kosmosesse.

jolie
Download Presentation

Spitzeri observatoorium

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Spitzeri observatoorium Sissejuhatus Astrofüüsikasse YFT 0050 Voldemar Harvig Autor: Indrek Pruul NASA/JPL-Caltech

  2. Lyman Strong Spitzer, Jr.,juuni 1914 – märts 1997 • 1970. aastatel hakkasid astronoomid kaaluma infrapuna observatooriumi viimist kosmosesse. • Algselt kandis SIRTF (Space Infrared Telescope Facility) nime, kuid 2003 detsembris nimetati ümber avaliku konkursi käigus. • Lyman Spitzer oli Ameerika teoreetiline füüsik ja astronoom, kes tegeles tähtede tekkimise ja plasmafüüsikaga. • Tema veenis Kongressi, et on vaja suuri kosmoseteleskoope ja sealt sai alguse NASA Suurte Teleskoopide ajastu. • NASA koos ESA ga hakkasid planeerima 1975 planeerima Hubble teleskoopi, 1977 pani Kongress õla alla Hubble teleskoobile.

  3. Space Infrared Telescope Facility, SIRTF Saadeti kosmosesse 25. augustil 2003. Nominaalne tööaeg 2.5 aastat, oodatud tööaeg 5 aastat. Peapeegel 0.85 m, 33.5 tolli, 3 jahutatud instrumenti teaduse jaoks. Teleskoobi optika tüüp Ritchey-Chrétien, Spitzer töötab 5 – 180 mikroni ulatuses. Infrapuna ulatub 1. mikronist 200 mikronini. Inimesesilm on tundlik 0.4 – 0.7 mikroni ulatuses.

  4. Instrumendid IRAC (Infrared Array Camera) – üheagselt mõõedetakse 4. lainepikkust, 2562 pix. kõik detektorid, 3.6 µm, 4.5 µm, 5.8 µm ja 8 µm. IRS (Infrared Spectrograph) – 4. detektorit, 1282 pix. iga detektori kohta, 5,3 – 40 µm, MIPS (Multiband Imaging Photometer for Spitzer) – 3. detektorit 1282 pix. iga detektori kohta, 24 – 160 µm. Praeguseks töötavad ainult 2 IRAC i sagedust; 3.6 µm ja 4.5 µm, mida nüüdseka kutsutakse Spitzeri soojaks missiooniks.

  5. Missioon Suur osa kosmilistest kehadest on vahemikus 3 – 1500 K. Kuna tähtedevahelised gaasi ja tolmupilved summutavad valgust, siis nähtav valgus ei ole tihti kõige parem viis vaatlemiseks. Credits: (left) Howard McCallon, (right) NASA/2MASS/IPAC

  6. Spitzerit on kasutatud pruunide kääbuste ja “superplaneetide” leidmiseks. Leida ja uurida teiste tähtede ümbrusest jäätmete kettaid ja uurida tähtede evolutsiooni. Uurida aktiivseid galaktikaid Uurida varajast Universumit

  7. Planeedid Pegasuse tähtkujus, 8. mag. tähe ümber. “Superplaneet” ehk kuum Jupiter. HD 209458 b, esimene planeet, mida otseselt nähti tiirlemas ümber teise tähe. Aasta kestab 3.5 päeva. Pinna temperatuur umbes 1000C’ Väidetavalt esimene päikesesüsteemi väline planeet, kus on veeauru atmosfääris.

  8. Galaktikad Aktiivsete galaktikate tuumad võivad enamus oma valgusest välja anda infrapuna spektris. Starburst galaktikates toimub uute tähtede loomine, nemadki annavad suure osa valgust just . Galaktikate sünd.

  9. Andromeeda Galaktika M31, 31 ja 110 Nähtavas valguses Infrapuna Infrapuna, 24 mikronit (Credit:NASA/JPL–Caltech/K. Gordon (University of Arizona)

  10. Spitzer Hubble ASA/JPL-Caltech/Z. Wang (Harvard-Smithsonian CfA) Antennide galaktika NGC 4038 ja 4039 68 millionit va. meist

  11. Hubble Spitzer Credit:Hubble Heritage Team (AURA/ STScI/ NASA) NGC 6720 2200 va. meist eemal Lüüra tähtkujus

  12. M1, NGC 1952 6500 va. eemal mesist Esimest korda panid seda tähele Araabia ja Hiina astronoomid aastal 1054. Väidetavalt oli SN eredam, kui Veenus.

  13. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Spitzer_Space_Telescope http://en.wikipedia.org/wiki/Lyman_Spitzer http://en.wikipedia.org/wiki/Heliocentric_orbit http://en.wikipedia.org/wiki/Ritchey-Chr%C3%A9tien http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_spectrum http://www.spitzer.caltech.edu/science/overview/index.shtml http://en.wikipedia.org/wiki/File:M31_Lanoue.png http://www.spitzer.caltech.edu/Media/releases/ssc2004-14/ssc2004-14a.shtml http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/46/M57_3.6_5.8_8.0_microns_spitzer.png http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/ap990107.html

More Related