1 / 10

Muinasusund

Muinasusund. (koostas V. Stepanova). Eestlaste muinasusund. Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Vägi.

justus
Download Presentation

Muinasusund

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Muinasusund (koostas V. Stepanova)

  2. Eestlaste muinasusund • Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. • Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. • Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad.

  3. Vägi • Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. • Väge oli ka sõnades. • Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. • Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad

  4. Hing • Hing oli inimese isikupära kandja. • Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. • Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. • Oli usk hauatagusesse ellu. • Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu.

  5. Hingede aeg • Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. • See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. • 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev.

  6. Suhtumine loodusesse • Loodust austati ja peeti omataoliseks. • Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks.

  7. Vaimud, haldjad, jumalad • Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. • Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. • Hilisemal ajal austati veel Ukut

  8. Ohvripaigad • Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. • Selleks olid kindlad ohvripaigad. • Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev – eestlaste “püha päev”.

  9. Ennustamine, nõidumine ja maagia • Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. • Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. • Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. • Tähtsal kohal oli ravimaagia.

  10. Ristiusu mõjud • Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) • Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) • Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. • Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest

More Related