ÜPP reform

1. ÜPP reform Põllumajandusministeerium

2. Ettekande struktuur • Miks ÜPP reform • Reformikava väljatöötamise korraldus • Reformikava põhielemendid • Hetkeolukord

3. Miks ÜPP reform

4. Miks ÜPP reform • Tarbijate ja maksumaksjate huvid • WTO uus läbirääkimisvoor • EL eelarve • EL laienemine • Konkurentsivõime

5. Tarbijate ja maksumaksjate huvid • Probleemid toiduohutuse ja kvaliteediga on olnud viimasel aastakümnel olnud mitmel korral avalikkuse tähelepanu all • On järjest kasvanud avalikkuse surve keskkonnasõbralikkuse suunas

6. WTO uus läbirääkimisvoor • Surve eksporditoetuste vähendamiseks • Surve tootmisega otseselt seotud toetuste vähendamiseks • Surve turgude edasiseks avamiseks

7. EL eelarve • EL põllumajanduseelarve “külmutatud” • Pidev surve põllumajanduseelarve kasutamise arusaadavamaks põhjendamiseks

8. Euroopa Liidu laienemine • Põllumajanduse osakaalu suhteline kasv seoses laienemisega • Surve põllumajanduseelarvele

9. Reformikava väljatöötamise korraldus

10. Reformikava väljatöötamise korraldus • Aluseks AGENDA 2000 raames EL komisjonile tehtud ülesanne nn AGENDA 2000 rakendamise vahearuande koostamiseks 2002 • Komisjoni vahearuanne läks aga tunduvalt kaugemale, kuna lisaks perioodile 2004-2006 (AGENDA 2000 finantsperiood), tehti rida ettepanekuid CAP reformimiseks järgmise finantsperioodi raames (2007-2013)

11. Reformikava väljatöötamise korraldus 2 • Euroopa Komisjon sai volituse Euroopa Nõukogult töötada välja seadusandluse eelnõud CAP reformiideede rakendamiseks

12. Reformikava väljatöötamise korraldus 3

13. Liikmes- ja kandidaatriigidversusEuroopa Komisjon • ÜPP reformi arutelul on kandidaatriigid ja EL praegused liikmesriigid arutamas koos EK ettepanekut ÜPP reformi osas. Kandidaatriikidel on alati võimalus oma seisukohti väljendada, kuid nad ei osale hääletustel • Arvestades Eesti häälte arvu, on meie praegune võime oma arvamust väljendada praktiliselt võrdne liitumisjärgse perioodiga, st pigem mõjub meie võimalike seisukohtade argumenteeritus, kui häälte arv

14. Reformikava väljatöötamise korraldus 4 • Eestit esindavad nõukogu töögruppides põllumajandusministeeriumi vastava osakonna spetsialistid (praegu ca 20 inimest) • Eelmisel nädalal oli näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, fütosanitaaria ja kalanduse osas kokku 31 istungit • Kokku peaksid ministeeriumi ametnikud osalema ca 1000 tööpäeva erineval komitee või töögrupi istungil

15. Reformikava väljatöötamise korraldus 5

16. Reformikava põhielemendid

17. Seadusandlik baas • ÜPP reformi põhiliseks seadusandlikuks formuleeringuks on Euroopa Nõukogu määruse, millega luuakse ühised reeglid ÜPP raames makstavateks otsemakseteks ning toetusskeemideks teatavate kultuuride tootjatele, eelnõu • Lisaks täiendatakse ka 1257 (st maaeluarengu määrust) ja mõningaid CMO määrusi (teravili, piim jne)

18. NB! NB! NB! • Alljärgnev kokkuvõte vastavast määrusest EI OLE LÕPLIK MÄÄRUSE TEKST VAID EELNÕU; MIS ON PRAEGU ARUTELUL

19. Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur • ÜLDISED MÄÄRATLUSED • Cross Compliance – ehk nõuetele vastavus • Degressioon ja modulatsioon • Põllumajanduse nõustamissüsteem • Integreeritud Administratsiooni ja Kontrollisüsteem (IAKS)

20. Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur • Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem • Other Aid Schemes - muud otsemaksete skeemid • ülemineku- ja rakendusreeglid

21. Cross Compliance – ehk nõuetele vastavus • Põllumajandustootja, kes saab otsetoetusi on kohustatud järgima kohustuslikke majandamisnõudeid ning rakendama häid põllumajandustingimusi • Kui eelnimetatut ei täideta vähendatakse otsemakseid (teatud tingimustel kuni 100%) • Otsemaksete vähendamine rakendub, kui nõuetele mittevastavus avaldub • põllumajandustootmises • põllumajandusmaa kastutamises • tööjõukasutuses

22. Degressioon • Degressioon tähendab, et kõiki põllumajandustootjale antavaid otsetoetusi vähendatakse kuni aastani 2012 alljärgnevalt: • 1% 2006 • 4% 2007 • 12% 2008 • 14% 2009 • 16% 2010 • 18% 2011 • 19% 2012

23. Degressioon 2 • Degressiooni ei rakendata põllumajandustootjatele, kelle otsetoetuste aastane maht jääb alla 5000 € • Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht jääb vahemikku 5000 – 50 000€ rakendatakse osalist (50% määrast) degressiooni • Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht ületab 50 000 € rakendatakse täismäära

24. Modulatsioon • Degressiooni kaudu otsemaksetest “vabanev” finantsressurss suunatakse EAGGF tagatisfondi maaelu arengu meetmete (1257/1999) finantseerimiseks järgmiselt • 1% 2006 • 2% 2007 • 3% 2008 • 4% 2009 • 5% 2010 • 6% 2011 • 6% 2012

25. Modulatsioon • Modulatsiooni ressurss jagatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest • põllumajandusmaa • põllumajanduse tööhõive • GDP ostujõus

26. Põllumajanduse nõuandesüsteem (PNS) • Aastaks 2006 peavad liikmesriigid kindlustama põllumajanduse nõuandesüsteemi rakendumise nõustamaks põllumajandustootjaid maa ja ettevõtte majandamisel (kas era- või riiklik nõustamissüsteem) • PNS peab katma vähemalt nn nõuetele vastavuse meetmed • Põllumajandustootjatele on PNS kasutamine vabatahtlik

27. Põllumajanduse nõuandesüsteem 2 • Alates 1.jaanuarist 2007 peavad liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjad, kes saavad rohkem kui 15 000€ otsemakseid aastas või kelle aasta käive ületab 100 000€ peavad osalema PNS-is vähemalt kord 5 aasta jooksul • Kui PNS on erasüsteem peavad liikmesriigid nimetama institutsiooni, milline vastutab vastava(te) süsteemi(de) tunnustamise ja järelvalve eest

28. Integreeritud Administratsiooni ja KontrolliSüsteem • Iga liikmesriigi kohustus on luua IAKS mille elementideks on • Elektrooniline andmebaas • Põllumassiivide identifitseerimissüsteem • Toetuste ja toetusõiguste registreerimissüsteem • Toetustaotlused • Integreeritud kontrollisüsteem • Kõik IAKS-I elemendid peavad olema seotud konkreetse põllumajandustootja taotlusega

29. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem

30. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem • Põllumajandustootja on õigustatud saama otsemakseid kui: • ta on saanud toetusõiguse (payment entitlement) vastavalt referentsperioodil 2000 – 2002 saadus otsemaksetele (ei laiene kandidaatriikidele, kelle osas praegu ettepanek referentsperioodi kohta puudub) • ta on saanud põllumajandusettevõtte pärandina põllumajandustootjalt kellele on viidatud eelmises lõikes • ta on saanud toetusõiguse riiklikust reservist või ülekandena

31. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 2 • Võimalikud kaks toetusõiguse määramise alust • lähtudes konkreetse põllumajandustootja toetustasemest • TULEMUS: tekib iga tootja kohane hektarimakse • lähtudes konkreetse riigi-, regiooni koguotsemaksete tasemest, mis jagatakse põllumajandusmaa hektarite vahel • TULEMUS: tekib riigile-, regioonile ühetaoline nn hektarimakse

32. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 3 • On defineeritud ka täpsed reeglid toetusõiguste üleandmiseks, rentimiseks jne jne

33. Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 4 • Ühendatud otsemaksete süsteem asendab: • põllukultuuride toetusskeemi, lina ja kanepi toetusskeemi • veise ja lambaliha toetusskeemid koos peamiste lisamaksetega • kuivsööda toetusskeemi • piima toetusskeemi • seemnete toetusskeemi

34. MILLAL? • Praeguse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt aastast 2004, tõenäoliselt siiski hiljem (st näiteks 2007). • Selle süsteemi sisseviimine on administratiivselt aeganõudev ja samuti kulukas

35. Other Aid Schemes - Muud otsemaksete skeemid Määruse eelnõu katab ka muudatused durum-nisu, kartulitärklise, riisi, teatud proteiinikultuuride, energiakultuuride osas

36. Teatud liblikõieliste otsemakse • Toetusmäär 55,57€ • Maksimaalne garanteeritud pindala 1 400 000 ha

37. Otsetoetus energiakultuuridele • Toetusmäär 45€/ha • Energiakultuurideks loetakse kultuure mida toetatakse • bioetanooli, biodiisli, biogaasi, biometanooli, biodimetüüleetri, bioõli, bioetüültertiobutüüleetri tootmiseks. Samuti elektri ja soojusenergia tootmiseks kasvatatavale biomassile • Maksimaalne garanteeritud toetatav pindala on 1 500 000 ha • Nõutav on tootja leping vastava tooraine sihipärase kasutajaga

38. Kartulitärklis • Toetatakse kartulitärklise tootmise eesmärgil kasvatatavat kartulit 55,27€ ühe tonni kartulitärklise tootmiseks vajaliku kartulikoguse kohta • Nõutav on ümbertöötlemisleping

39. Ülemineku ja rakendusreeglid

40. Otsemaksete juhtimiskomitee • Luuakse otsemaksete korralduskomitee (managing committee), mille eesistuja on EK esindaja

41. Volitused EK rakendusmäärusteks • Põllumajanduse nõustamissüsteemi rakendusmäärus • Määruse alusel makstavate toetuste rakendusmäärused (sh toetuskõlblikkuse kriteeriumid, taotluste esitamise tähtajad jne)

42. Piim

43. Piimakvoot • Praegune ettepanek komisjoni poolt on pikendada kvoodisüsteemi aastani 2015 • On ka ettepanek teatud perioodil tõsta kvoote kuni 1,5% aastas

44. Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005 • piima taotlushind 1000 kg 3,7% rasvasisaldusega piimale • - 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005 4820 EEK/tonn • - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006 4550 EEK/tonn • - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007 4270 EEK/tonn • - alates juulist 2007 400 EEK/100 l

45. Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005 • Interventsioonihind 100 kg-le lõssipulbrile • - 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005 3200 EEK • - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006 3034 EEK • - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007 2880 EEK • - alates juulist 2007 2718 EEK

46. Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005 • Otsetoetuste rakendamine piimatootjatele kompenseerimaks hinnalangust • 2005 – 90 EEK kvoodi tonni kohta • 2006 - 180 EEK kvoodi tonni kohta • 2007 – 270 EEK kvoodi tonni kohta • Lisaks sellele riigil täiendav “ümbrik” mida on võimalik kasutada kas lihtsa lisamaksena või pindalapõhise maksena

47. Määruse 1257/99 muutmise määruse eelnõu

48. Määruse muudatuse eesmärk • Aidata kaasa põllumajandussektori kohanemisele uute nõuetega (standarditega) • Toetada nõuandeteenistuse kasutamist • Kompenseerida täiendavad kulud seoses nõutavast kõrgemate loomade heaolu nõuete rakendamisega • Toetada põllumajandustootjate osalemist toidukvaliteedi programmides • Toetada põllumajandustootjate poolt läbiviidavaid tegevusi tarbijate teadlikkuse tõstmise osas

49. Uued meetmed (EAGGF garantii) • Standarditega kohanemine (Meeting Standards) • Põllumajanduskeskkond ja loomade heaolu • Toidukvaliteet (Food Quality) • Kõik need uued meetmed on finantseeritavad Maaelu Arengu Kava raames

50. Standarditega kohanemine (Meeting Standards) • Kompenseeritakse kulusid, mis on tingitud uute EL või rahvuslike nõuete täitmisest. • Kompensatsioon nõuete kehtestamisest 5 aasta jooksul lineaarselt väheneva maksena • Kompensatsioon ei kata investeeringukulutusi • Võib katta ka põllumajandusnõustamise kulutusi, mis on tingitud kohustuslike majandamisnõuete täitmiseks ostetud nõuandest, kuid mitte rohkem kui 80% tehtud kulutustest ja mitte rohkem kui 1500€