1 / 29

OSOONIKIHI HÕRENEMINE

OSOONIKIHI HÕRENEMINE. Aastaga vähenes osooniauk 30%. http://www.epl.ee/uudised/402646. O soonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett - kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Osoonikiht. O-O 2 -O 3. Osoonikiht.

kamea
Download Presentation

OSOONIKIHI HÕRENEMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646

  2. Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Osoonikiht

  3. O-O2-O3

  4. Osoonikiht

  5. Osoon ja osoonikiht.. • Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 • Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht • Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni • Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe • kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi.

  6. Üldist osoonikihi kohta • Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. • 1785 aastal tähendas hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn" oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad.

  7. Osooni liikumine atmosfääris • Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. • Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on 10-30 km kõrgusel isosfääris. • Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. • Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel ja kevadel. • Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. • Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel. • Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused.

  8. Osoon • Osoon - O3 • UV kiirgus üheaegselt tekitab ja lagundab osooni • O2 → O+O, O2 + O → O3 • O3 → O2 + O, O2 + O → O3

  9. Üldist osoonikihi kohta • 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. • Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923.

  10. Aukude avastamine osoonis • Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas

  11. Osoonikihi olukord polaaraladel • Osoon on teistest gaasidest raskem, seega on raskusjõu mõju osoonile tugevam ja hõrendab looduslikku osoonikihti • Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista

  12. Olukord väljaspool polaaralasid • vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% • 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk • talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi • 1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi • praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski

  13. Olukord Eestis • osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse • Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam

  14. Osoonikihi hõrendajad: • Lämmastikuühendid • CFC-d e. freoonid • Klooriühendid • Broomiühendid • Osoonikihti kahandavate ainete osoonihävitav eluiga jääb 100-400 aasta vahele

  15. Lämmastikuühendid • Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. • Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest.

  16. Lennuliikluse mõju osoonikihile • Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. • Maailma tihedaima liiklusega lennukoridoris , mis kulgeb Atlandi ookeani põhjaosa kohal Euroopa ja Ameerika vahel on osoonikiht 1994 aasta kevad-talvel veerandi võrra õhemaks kulunud. • Halva mõju kahandamiseks tuleks vähendada lennukite arvu või lennukõrgust.

  17. Klooriühendid • Klooriühendeid satub õhku vulkaanipursete ajal. • Suurim osooniauk Antarktika kohal tekkis väidetavalt vulkaani-purskest 700 aastat tagasi, kui paiskus õhku 570 korda rohkem kloori, kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang.

  18. Klooriühendid • Enamus klooriühendeid on freoonides

  19. Freoonid ehk CFC-(kloor-fluoor-süsinik) • Aastatel 1920-70 paisati miljoneid CFC molekule õhku. • 70-datel hakkasid teadlased uurima, mis juhtub CFC-dega õhus. Selgus, et nad lagundavad seal osooni.

  20. Broomiühendid • Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurimaid osoonikihi kahjustajaid.

  21. Broomiühendid • Inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikad • viljakoristusele järgnev kahjuritõrje • metsade ja kõrre-põldude põletamine • tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid.

  22. Tagajärjed • Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. • Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. • UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele. • Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad.

  23. Vaatlustest on selgunud, et Antarktika ümbruses on drastiliselt vähenenud planktoni hulk. • See võib viia tõsiste häireteni toidu-ahelates.

  24. Silmakae • Naha kiire vananemine • Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põh-justada nahavähki • Ravimata jättes on nahavähk surmav.

  25. Võimalikud lahenduses • Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik-fluor-süsinik), mis ei kahjusta niivõrd osoonikihti. • Aerosoolides kasutada CFC-ühendite asemel suruõhku. • Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallika-test.

  26. Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. • Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. • Üritada taastada osoonikihti

  27. Rahvusvahelised lepped • Montreali protokoll • Jõustus 01.01.1989 • Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu.

  28. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped • Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) • Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) • Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal

  29. Kasutatud materjalid • http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.html • http://www.agenda21.ee/Juhend/kooliagenda.html • http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3kaitse.htm • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/5/59/Osooniauk.jpg/300px-Osooniauk.jpg • http://www.un.org/UN50/Photos/un50-074.gif • http://pilt.ee/i/t/7/17/07908177bff336.jpg

More Related