Torukoonu Macroscelides proboscideus

1. TorukoonuMacroscelides proboscideus Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

2. Välimus • Saba on kerest kas veidi lühem või pikem • Ta on kaetud lühikeste karvadega, sabatutt puudub • Nina moodustab pika ja väga liikuva koonu • Aktiivses olekus kombivad loomad koonuga pidevalt pinnast ja pragusid

3. Välimus • Koonu alusel on vibrissikimbud • Silmad on suured, mitte nagu teistel putuktoidulistel • Paljudel torukoonlaste näivad nad silma ääristava valge rõnga tõttu eriti suurtena • Värvus on liivapruun

4. Elukoht • Öö ja palava keskpäeva veedavad nad varjupaigas, näiteks kividevahelistes niššides, näriliste urgudes või oma tehtud urgudes • Hommikupoolikul soojendavad nad ennast päikese käes, ajades karva kohevile ja sulgedes silmad • Pärast seda nad otsivad endale toitu

5. Toit • Peamiselt putukad, näiteks sipelgad, mardikad ja lepatriinud • Leidnud putuka tõmbavad välkkiirelt oma libeda ja terava keelega suhu • Kui nad marju näevad söövad nad neid meelsasti • Osa torukoonlaste liike ei joo oma elus üldse

6. Pojad • Emaloom sünnitab 1-2 poega, kes on sündides väga suured ja nägijad • Kui sündimisest on läbi mõned tunnid, jaksavad nad juba joosta • Kuid ohu korral eelistab poeg mitte omal käel minema lipata, vaid ema nisa külge kinnituda

7. Levik • Kõige rohkem elab torukoonu Ida- ja Lõuna-Aafrikas mägi- ning kõrbemaastikus • Osad torukoonud võivad elada ka Põhja-Aafrikas ja koguni Ida- ja Lõuna-Aasias

8. Fakte • Tüvepikkus 30-32 cm, sabapikkus 28-30, harva ka kuni 34 cm • Hambaid on tavaliselt 36-42 • Peaaju on suhteliselt suur, mida seostatakse loomade hea nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja keeruka käitumisega

9. Teisi torukoonlasi • Lühinina-londikkoonu (Elephantulus brachyrhynchus) • Põhjaaafrika londikoonu (Elephantulus rozeti) • Leet-londikkoobu (Elephantulus rufescens)

10. Kasutatud kirjandus • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”