1 / 10

Torukoonu Macroscelides proboscideus

Torukoonu Macroscelides proboscideus. Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar. Välimus. Saba on kerest kas veidi lühem või pikem Ta on kaetud lühikeste karvadega, sabatutt puudub Nina moodustab pika ja väga liikuva koonu Aktiivses olekus kombivad loomad koonuga pidevalt pinnast ja pragusid. Välimus.

karif
Download Presentation

Torukoonu Macroscelides proboscideus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TorukoonuMacroscelides proboscideus Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Saba on kerest kas veidi lühem või pikem • Ta on kaetud lühikeste karvadega, sabatutt puudub • Nina moodustab pika ja väga liikuva koonu • Aktiivses olekus kombivad loomad koonuga pidevalt pinnast ja pragusid

  3. Välimus • Koonu alusel on vibrissikimbud • Silmad on suured, mitte nagu teistel putuktoidulistel • Paljudel torukoonlaste näivad nad silma ääristava valge rõnga tõttu eriti suurtena • Värvus on liivapruun

  4. Elukoht • Öö ja palava keskpäeva veedavad nad varjupaigas, näiteks kividevahelistes niššides, näriliste urgudes või oma tehtud urgudes • Hommikupoolikul soojendavad nad ennast päikese käes, ajades karva kohevile ja sulgedes silmad • Pärast seda nad otsivad endale toitu

  5. Toit • Peamiselt putukad, näiteks sipelgad, mardikad ja lepatriinud • Leidnud putuka tõmbavad välkkiirelt oma libeda ja terava keelega suhu • Kui nad marju näevad söövad nad neid meelsasti • Osa torukoonlaste liike ei joo oma elus üldse

  6. Pojad • Emaloom sünnitab 1-2 poega, kes on sündides väga suured ja nägijad • Kui sündimisest on läbi mõned tunnid, jaksavad nad juba joosta • Kuid ohu korral eelistab poeg mitte omal käel minema lipata, vaid ema nisa külge kinnituda

  7. Levik • Kõige rohkem elab torukoonu Ida- ja Lõuna-Aafrikas mägi- ning kõrbemaastikus • Osad torukoonud võivad elada ka Põhja-Aafrikas ja koguni Ida- ja Lõuna-Aasias

  8. Fakte • Tüvepikkus 30-32 cm, sabapikkus 28-30, harva ka kuni 34 cm • Hambaid on tavaliselt 36-42 • Peaaju on suhteliselt suur, mida seostatakse loomade hea nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja keeruka käitumisega

  9. Teisi torukoonlasi • Lühinina-londikkoonu (Elephantulus brachyrhynchus) • Põhjaaafrika londikoonu (Elephantulus rozeti) • Leet-londikkoobu (Elephantulus rufescens)

  10. Kasutatud kirjandus • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”

More Related