KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE

1. KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE “KÕIGIL RAHVASTEL ON ENESEMÄÄRAMISÕIGUS”

2. KOLONIALISM… … on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil

3. MEENUTUSI AJALOOST • I Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks • Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent võitjariigid ei soovinud kolooniatest loobuda • Asumaasid hakati haldama Rahvasteliidu MANDAATSÜSTEEMI abil – so. Volitus hallata riiki seni, kuni kohapealsed rahvad on valmis ise riiki looma (silmnähtav, et nii said Euroopa riigid Aafrika ja Aasia piirkondi oma kontrolli all hoida) • Samas tunnistati Hiina iseseisvust ja nn. Lahtiste uste poliitikat Hiinas – st. kõikidele riikidele võrdsed võimalused kaubanduses

4. ASUMAADE ISESEISVUMINE • 1950. Aastatel alustasid kolonialismivastast võitlust aafriklased • Emamaad ei tahtnud kolooniatest vabatahtlikult loobuda – nii kulges kolonialismivastane võitlus kohati väga veriselt • Esimesena iseseisvus Liibüa 1951 aastal • 1960. aastatel tekkis Aafrikas umbes 30 uut riiki (pildil Gaana esimene president Kwame Nkrumah kõnet pidamas)

5. KÜLM SÕDA JA NEOKOLONIALISM • Loomulikult üritasid NSV Liit ja USA vasttekkinud riike oma mõjusfääri saada • Kasutades ära Aafrika ja Aasia mahajäämust surusid NSV Liit ja USA noortele riikidele peale ebasoodsaid lepinguid, saades neid oma majandusliku ja poliitilise kontrolli alla – seda nimetatakse NEOKOLONIALISMIKS • Pildil nõukogude poster “ Tere hommikust Aafrika”

6. MITTEÜHINEMISLIIKUMINE • NSV Liidu ja USA vastasseis, sellest tulenev tuumaoht ning suurriikide soov siduda endaga nõrgemaid riike tekitas rahulolematust • Üheks rahulolematuse väljenduseks sai MITTEÜHINEMISLIIKUMINE • Peamised algatajad olid JUGOSLAAVIA, EGIPTUS ja INDIA • Eesmärgid: eemalejäämine VLO-st ja NATO-st, riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel • Eksisteerib tänapäevalgi

7. INDIA TUHANDE JUMALA MAA

8. INDIA ENNE TEIST MAAILMASÕDA • India oli pikka aega Briti koloonia • Hindude iseseisvusvõitlust juhtis INDIA RAHVUSKONGRESS • 1920. Aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu JAWAHARLAL NEHRU, kes pooldas täielikku India iseseisvumist • Vabadusliikumise Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi – kõige rahumeelsem inimene maailmas pärast Jeesus Kristust Pildil vasakult Nehru ja Gandhi

9. ISESEISVA INDIA KUJUNEMINE

10. INDIA Valitsev usk hinduism 1950 kuulutati iseseisvaks Kehtivaks jäi parlamentaarne kord (parlament kahekojaline) Moodustati 25 osariigi ja 7 keskalluvusega alast koosnev LIITVABARIIK Täidesaatev võim kuulus valitsusele peaministriga eesotsas Head suhted NSV Liiduga PAKISTAN Valitsev usk islam 1956 kuulutati iseseisvaks Riiki valitsesid sõjaväelised diktatuurid Vaesem kui India, ent kulutab suure osa riigieelarvest relvastuse, sh. tuumapommi hankimisele Head suhted USA-ga 1947 jagas Suurbritannia valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks

11. BANGLADESH • Pakistanist soovis eralduda Bangladesh • Tänu India (Pakistani põhivaenlane) toetusele see ka 1971. aastal õnnestus • Bangladeshi iseseisvumine andis aluse järjekordseks India-Pakistani sõjaks

12. SISEPOLIITIKA ÜLIMALT paljurahvuseline riik Terav vastasseis moslemite ja hindude vahel Atendaadid riigipeadele – 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaminister, Indira poeg Raijv Gandhi India – äärmuste maa: kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus VÄLISPOLIITIKA Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kašmiri piirkonna pärast alates aastast 1947 kuni tänapäevani(Kašmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest) Piirivaidlused ka Hiina RV-ga Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID

13. Indira Gandhi koos Saddam Husseiniga 1970. aastatel

14. AAFRIKAMAAD SAAVUTUSED JA RASKUSED

15. ISESEISVAD RIIGID ENNE I MAAILMASÕDA • ETIOOPIA • LIBEERIA • Dominiooni staatuses LAV (Lõuna Aafrika Vabariik)

16. ISESEISVUMISPROTSESS • 1951 esimesena iseseisvus Liibüa • 1990 viimasena iseseisvus Namiibia • Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses • Enamikes riikides kulges iseseisvumisprotsess rahumeelselt • Kõige rängemalt kulges iseseisvusliikumine Prantsuse koloonias Alžeerias – 8 aastat kuni 1962 mil Alžeeria iseseisvus

17. APARTHEIDIPOLIITIKA LÕUNA-AAFRIKAS • Lõuna-Aafrika Vabariik oli Aafrika mandri üks edukamaid riike • Ent kuni 1990. aastani põhjustas pingeid APARTHEIDIPOLIITIKA – so. Rahvastiku jaotamine rassiliste tunnuste järgi (pildil)

18. LAV rahvastikuline koosseis • Bantud (neegrirassi esindajad) • Afrikandrid ehk buurid (hollandi kolonistide järeltulijad – europiidse rassi esindajad) • Inglased – europiidse rassi esindajad

19. APARTHEIDIVASTANE VÕITLUS • Bantud kasutasid võitluses apartheidiga nii rahumeelseid kui ka relvastatud võtteid • Bantude kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress, mille juhiks sai NELSON MANDELA (pildil) • 1960 määrati N. Mandelale eluaegne vangistus ja Rahvuskongress saadeti laiali

20. EDUSAMMUD • 1989 sai presidendiks FREDERIK DE KLERK, kes alustas läbirääkimisi Aafrika Rahvuskongressiga • De Klerk vabastas kõik vangid – see oli apartheidi lõpp. Nelson ja de Klerk said selle eest Nobeli rahupreemia • Uute valimiste järel sai LAV presidendiks Nelson Mandela

21. Aafrika probleemid • AIDS • Traibalism (lõputud hõimusõjad) • näljahädad