1 / 9

PÕIMLAUSE

PÕIMLAUSE. …kõik mis on vajalik teada põimlausest. PÕIMLAUSE. …on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.

kendall
Download Presentation

PÕIMLAUSE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PÕIMLAUSE …kõik mis on vajalik teada põimlausest

  2. PÕIMLAUSE • …on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. • Kõrvallause alguses on alistav sidesõna ( et,kui,kuni,sest,ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna ( kes, mis, kelle, mida, kellena, kus jt) • Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga • Näide: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis.

  3. Kas need osalaused võiksid esineda ka iseseisvate lausetena? • Kõigepealt esinesid tantsijad, alles seejärel tulid lavale lauljad. • Ta esitas tantsu, mida ta oli mitu kuud õppinud. • Esimeses lauses on mõlemad osalaused samaväärsed, nad võivad esineda ka üksikute lihtlausetena. Sellist lauset nim. rindlauseks. • Teises lauses aga saab iseseisva lihtlausena esineda ainult esimene osalause ( Ta esitas tantsu), teine osalause (mida ta oli mitu kuud õppinud) väljendab terviklikku mõtet ainult koos liitlause esimese poolega. Sellist lauset nim. põimlauseks. • Põimlause kõrvallauset nim. pealauseks, sellele alistatud osalauset aga kõrvallauseks.

  4. Kõrvallause võib paikneda pealause järel, ees või sees. • Põimlause põhiskeemid: • Kõrvallause on pealause järel: Me kohtusime, kui päike loojus • Kõrvallause on pealause ees: Kui müristama hakkas, tulid kõik veest välja. • Kõrvallause on pealause sees: Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka.

  5. Põimlauses võib ka sidesõna ( ja,ning,ega,või) ees koma olla. • Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassiruumidesse minna. • Võrdle: Treener teadis, kus toimub järgmine võistlus ja mitu võistlejat peab tiimis olema.

  6. Kui sidesõnadele nagu, kui, otsekui järgneb öeldis, siis pannakse sidesõna ette koma • Põrand värises, naguoleks sellel kümme karu tantsu löönud. • Võrdle: Tee lookles nagu pikk valendab lint üle künkliku maastiku.

  7. Lause alguses kõrvuti olevate sidesõnade vahele koma ei panda • Aga kui ta sellest kuulis, ei mallanud ta hetkegi oodata. • Aga nagu väike laps, ei tohi käituda.

  8. Koma panemine • Koma pannakse enamasti ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jne) ette. Kui aga ühendsidesõna esimest osa (siis,sellepärast,nii) rõhutatakse, pannakse koma selle sõna järele. • Ära otsusta enne, kui oled jõudnud järele mõelda. • Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda.

  9. Enese Kontroll Küsimused: • Mis on põimlause? • Mille poolest erineb põimlause rindlausest? • Kuidas nimetatakse põimlause osalauseid? • Mille järgi tunneb ära kõrvallause? • Miks on põimlause kirjavahemärgistamine keerulisem teistest lausetest?

More Related